KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär, tõlk 1-15-10806 11.jaanuar 2018 Jõhvi kohtumajas Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Valentina Michelson-Ipbüker Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 20.09.2017 erakorraline ettekanne I.K ´ile Viru Maakohtu 18.02.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kaitsja Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg I.K, isikukood XXX, elukoht xxx Artur Umuršadjants Mari-Liis Org 11.01.2018 Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna I.K ei saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. I.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.02.2016 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning karistati 4 kuu tingimisi vangistusega katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseajal pidi I.K järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätestatule. Rikkumine seisneb selles, et 11.09.2017 registreerimise käigus vestlusest I.K-ga selgus, et hooldusalune on lahkunud perioodil 28.08-09.09.2017 puhkusreisile xxx, teades, et hooldusalusel puudus luba välisriiki sõitmiseks. 11.09.2017 antud kirjalikus seletuse I.K kirjalikult selgitab, et 28.08.201709.09.2017 oli koos perega puhkusel xx. 28.07.2017 kirjutas eelnevalt ametnikule avalduse kuna soovisin sõita perega puhkusele. Aasta tagasi samuti kirjutas avalduse, et sõita perega xxx. Kui järgmisel korral 11.08.2017 ilmus registreerimisele, ametnik ütles, et ta on katseajal olnud kaks korda puhkusel ja ei andnud luba sõiduks. Antud teemal keeldus minuga rääkimast. Keeldus rääkimast öeldes, et läheb puhkusele. Hiljem pöördusin vanemametniku poole, et taotleda luba sõiduks. Vanemametnik ütles, et tuleb pöörduda osakonnajuhataja poole. Kirjutasin avalduse osakonnajuhatajale. Tuli vastus, et avaldus vaadatakse üle hilinemisega. Enne sõitu ei olnud vastust veel saanud. Piiril nähti, et olen arvel kriminaalhooldusosakonnas ja 1 küsiti näidata avaldust. Tolliametnik võttis passi ja lahkus kontrollimiseks, kui ametnik naasis ütles, et kõik on korras ja soovis head teed. I.K arvas, et tema avaldus on rahuldatud ja seoses sellega sõitis perega puhkusele. Esmakohtumine I.K-ga toimus 15.03.2016, kus tutvustati ja selgitati kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused. Samuti selgitati hooldusalusele kohustuste mittetäitmise tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotuslikku tagajärge. I.K kinnitas õigustest ning kohustustest arusaamist allkirjaga. 19.08.2016 koostatud I.K-le esimene kirjalik hoiatus. I.K ei ilmunud registreerimisele 12.08.
- 23.11.2016 koostatud erakorraline ettekanne kohtule. I.K rikkus registreerimise kohustust, kohustust eelnevalt saada luba töökoha vahetamiseks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku pikendada katseaega 4 kuu võrra. 21.12.2016 koostatud I.K-le teine kirjalik hoiatus. I.K lahkus välisriiki, xxx, eelnevalt luba saamata perioodil 24.11.2016- 19.12.
- 28.07.2017 I.K kirjutas avalduse välisriiki sõitmiseks. Hooldusalune soovis sõita perega puhkusele xxx perioodil 29.08.2017-10.09.
- 11.08.2017 registreerimise käigus kriminaalhooldusametnik selgitas I.K-le, et luba välisriiki sõiduks ei anta. Kriminaalhooldusametnik selgitas I.K-le, et hooldusalune on katseaja jooksul juba korra puhkusreisil käinud perioodil 08.09-19.09.
- Katseajal on I.K-le tehtud kaks kirjalikku hoiatust ja koostatud erakorraline ettekanne kohtule seoses käitumiskontrollnõuete rikkumistega. Samuti selgitatud, et katseaja lõpuni on jäänud lühike periood, katseaeg lõppeb 17.12.
- I.K esitas 21.08.2017 taotluse osakonnajuhatajale, kus palub luba lahkuda perega xx puhkusele alates 29.08.2017-09.09.
- 24.08.2017 on välja saadetud vastus avaldusele, kus on märgitud, et kriminaalhooldusametniku otsus välisriiki mittelubamiseks on olnud põhjendatud. 11.09.2017 registreerimise käigus selgus, et I.K , hoolimata sellest, et teadis, et tal puudub luba välisriiki sõitmiseks, siiski käis xxx puhkusreisil perioodil 28.08.2017-10.09.
- I.K pole suutnud teha oma varasemast käitumisest vajalikke järeldus ja jätkab kriminaalhooldusnõuete rikkumistega. Eeltoodut arvesse võttes on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et I.K allutamine käitumiskontrollile ei ole tulemuslik. Viru Maakohtu 02.10.2017 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne, ning pöörati täitmisele I.K-le Viru Maakohtu 18.02.2016 otsusgea mõistetud karistus 4 kuud vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2017 määrusega tühistati Viru Maakohtu 02.10.2017 määrus ning erakorraline ettekanne saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises koosseisus. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2 I.K selgitas kohtus, et ta ei ole rikkumisega nõus. Kaitsja palus jätta karistus täitmisele pööramata. Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamisele ei kuulu. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus I.K kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Ta lahkus perioodil 28.08-09.09.2017 puhkusreisile xxx, teades, et tal puudus luba välisriiki sõitmiseks. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul tuleb jätta kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, rahuldamata. Erakorralisele ettekandele lisatud 28.07.2017 avaldusest (tl 92) nähtub, et I.K taotles kriminaalhooldusametnikult luba sõita perega xxx puhkusele ajavahemikus 29.0810.09.
- 11.08.2017 on kriminaalhooldusametnik kirjutanud omakäeliselt avaldusele alla „ei luba“. I.K 11.09.2017 omakäelisest seletusest (tl 93) nähtub, et viibis perega xx puhkusel ajavahemikus 28.08.2017-09.09.
- Ta kirjutas avalduse kriminaalhooldusametnikule 28.07.
- Aasta tagasi toimis ta samamoodi, et käia perega xxx puhkusel. Järgmisel registreerimisel 11.08.2017 sai ta kriminaalhooldusametnikult teada, et teda ei lubata puhkusele. Siis pöördus ta vanemametniku poole, et saada luba, kuid tema palus pöörduda osakonnajuhataja poole. Ta kirjutas osakonnajuhatajale, kust tuli vastus, et avaldusele vastatakse hilinemisega. Enne sõitu ta vastust ei saanud. Piiril nähti, et ta on kriminaalhooldusel ning paluti näidata avaldust. Tolliametnik lahkus tema passiga kontrollimiseks ja naastes ütles, et kõik on korras. Ta arvas, et tema avaldus on rahuldatud. I.K 13.10.2017 esitatud määruskaebusele on lisatud ka kõik taotlused, mis ta tegi vanemametnikule ja osakonnajuhatajale ning vastused neile (tl 113-119). 24.08.2017 osakonnajuhataja S.Bork vastusest nähtub, et kriminaalhooldusametniku otsus tema välisriiki mittelubamisks oli põhjendatud. Määruskaebuse kohaselt sai ta nimetatud vastuse kätte alles septembris xx naastes, see oli saadetud lihtkirjaga. Asja materjalides puuduvad tõendid, et I.K oleks reisi toimumise algusajaks (28.08.2017) teadnud, et tema taotlus on jäetud rahuldamata. Kohus kahtleb selles, kas kriminaalhooldusametnik on avalduse rahuldamata jätmisel siiski järginud Kriminaalhoolduse standardeid (30.03.2016), mille lisa 5 kohaselt välisriiki lubamisel lähtub kriminaalhooldusametnik kontrollnõuete ja kohustuste täitmise tagamisest ning kriminaalhooldusaluse riskidest hinnates võimalikke uusi õigusrikkumisi. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: • riskihindamine ja hoolduskava peavad olema valmis; • sotsiaalprogrammis osalemine tuleb tagada vaatamata välisriigis käimistele; •kriminaalhooldusalune on ilmunud kohtumistele õigeaegselt vastavalt kriminaalhooldusametnikuga kokkulepitud aegadele ning puudub informatsioon uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Registreerimislehest (tl 85a) nähtub, et I.K on jätnud registreerimisele ilmumata kahel korral – 12.08.2016 ja 07.11.2016, mis oli enne eelmist erakorralist ettekanet (23.11.2016) ja tema katseaja pikendamist 4 kuu võrra. Peale seda pole ta registreerimiskohustust rikkunud, samuti puudusid andmed uute õigusrikkumiste toimepanemise kohta. Samuti ei pidanud Nikolai 3 I.K osalema sotsiaalprogrammis. Pärast 11.08.2017 toimunud registreerimist pidi järgmine registreerimine toimuma 11.09.2017, seega ei oleks ta seoses puhkusele minekuga rikkunud ka registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusamentiku väide selle kohta, et isik käis juba eelmisel aastal xx puhkamas ei oleks pidanud olema takistuseks viimase avalduse rahuldamisel. xx puhkusel käis I.K septembris 2016, seega oleks olnud täiesti põhjendatud lubada ta puhkusele septembris
- Peale selle leiab kohus, et antud juhul pole tegu nii tõsise rikkumisega, et isikule mõistetud karistus tuleks täitmisele pöörata. Lisaks arvestab kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel asjaolu, et kriminaalhooldus I.K suhtes lõppes 17.12.
- Ta pole uusi rikkumisi toime pannud, on järginud kuni lõpuni kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi. Arvestades ülaltoodut, jätab kohus erakorralises ettekandes esitatud karistuse täitmisele pööramise taotluse rahuldamata. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Mari-Liis Org taotlus I.K ´ile Viru Maakohtu 18.02.2016 kohtuotsusega kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 4