← Eesti

1-17-8631/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

  1. aprill 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-8631 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Andres Veski (määratud korras) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.U , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 01.11.2017 ja lõpp 02.08.
  2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.04.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
  3. RESOLUTSIOON Vabastada L.U tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 16.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla III üksuse juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada L.U suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või õppima või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. L.U vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista L.U-lt menetluskuluna riigituludesse 90,24 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK AS), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99917700076085, selgitusse märkida: „1-17-8631, L.U, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 90,24 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt süüdimõistetu L.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, L.U-le ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.11.2017 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 213 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas L.U vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja kokku 6 päeva karistusaja hulka ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Harju Maakohtu 01.11.2017 otsusega mõistetud karistusega, so 9 kuud 1 päev vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis L.U-le lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 01.11.
  4. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. 2 Käesolevat karistust kannab süstemaatiliselt toime pandud varguste, asja omavolilise kasutamise ja arvutikelmuse eest. Liigiliselt on kuriteod jäänud samaks, ka varem on kinnipeetav pannud toime varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toime panemise põhjuseks on kuritegelikud hoiakud ning mõtlematu käitumine. Tulenevalt L.U ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes temale lisakohustuste määramisega ning katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega 6 kuud. Kohtuistung L.U taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta tahaks õppima minna kutseõppeasutusse, ehitajaks näiteks, tal on tekkinud hirm uuesti vangi sattumise ees ja ta püüab teha kõik, et seda rohkem ei juhtuks, tahaks elada normaalset elu. Selgitas, et distsiplinaarkaristuse sai lisatoidu omamise eest. Kinnitas, et hakkab elama xxxx keskuses, on valmis täitma lisakohustusi ja suudab alluda kriminaalhooldusele. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et esimene vangistus juhul, kui see ei ole väga pikaajaline, omab kõige efektiivsemat mõju. Ka L.U puhul on see nii, kuna tal on tekkinud hirm uue vangistuse ees. Isik on aktiivselt osalenud oma täitmisplaanis ja üks distsiplinaarkaristus ei tohiks olla määrava tähtsusega tema vabastamise otsustamisel. Kuigi varasemad kriminaalhooldused on läinud üle kivide ja kändude palus kaitsja kohtul L.U tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada, kuna kinnipeetav on peale nii-öelda šokivangistust valmis kandma ülejäänud karistust vabaduses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et L.U saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et L.U-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabanemise korral on talle võimaldatud tuba MTÜ xxxx xxxx osakonnas, seega on L.U olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tegemist on küll ajutise elukohaga, kuna leping sõlmitakse elanikuga vaid 6 kuuks, erandkorras 12 kuuks, kuid kohtu hinnangul on see piisav kinnipeetava katseajaks, mille jooksul on tal võimalik (ka tugiisiku abiga) otsida endale muu elukoht. 3 Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alustas programmis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja riigikeele õppimist A1 tasemel, on läbinud põhjalikud vestlused riskikäitumise mõjust ja tagajärgedest, ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest ja isiku kuritegelikust käitumisest, mõjutatavusest ja selle seosest kuritegeliku käitumisega. Ka on isik läbinud korduvad vestlused psühholoogiga ning asus tööle koristajana. Seega on L.U vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. L.U käitumine vanglas ei ole olnud seadusekuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus talle mittekuuluvate toidukaupade hoidmise eest. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul aga asjakohane seda arvestada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist takistava asjaoluna, kuna tegemist on inimese füsioloogilise ehk põhivajadusega toidu järele. Isik on ise selgitanud, et kuna teda keegi vanglas materiaalselt ei toetanud, siis ei olnud tal võimalik endale lisatoitu osta ja keegi andis natuke toiduaineid, kuid seda märgati ja need võeti ära. Negatiivne on aga asjaolu, et L.U ei ole vabaduses positiivselt toetavaid lähedasi. Ema sõnul on suhted peres üsna pingelised seoses kinnipeetava seadusevastase käitumisega, mis ema sõnul mõjub negatiivselt nii sugulastele kui ka perekonda ümbritsevatele inimestele. Ema ega vanem vend V. R ei toeta L.U ennetähtaegset vabanemist. Kuna suhted emaga on kinnipeetaval pingelised, siis ei soovi ema, et kinnipeetav asuks pärast vabanemist tema juurde elama. Ka korteri omanik ei toeta, et L.U elaks sellel aadressil. Seega kinnipeetava ainus võimalus majutusele ongi xxxx. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Positiivselt hindab kohus ka kinnipeetava soovi asuda kutseõppehariduskeskuses omandama talle sobivat eriala. Ennetähtaegse vabanemise korral on L.U valmis tegelema ka oma alkoholi tarbimise probleemidega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas ja seda olukorras, kus tegemist on noorukiga, kelle motiveeritust muuta oma käitumist tuleb kohtu hinnangul toetada. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et L.U kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuse määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.