1-17-4017/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4017 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Matti Reinsalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Remii Vannuse elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Remii Vannus, isikukood 37906285213, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 14.11.2016 ja lõpp 26.05.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.11.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Remii Vannus elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Remii Vannuselt menetluskuluna riigituludesse 127,32 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot 32 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700045032 ning selgitusse märkida „Remii Vannus, 1-17-4017, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 127,32 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Remii Vannuse kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Remii Vannusele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Remii Vannuse elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4017 tunnistati Remii Vannus süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 15.11.2016 otsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 2 aastat 6 kuud ja 12 päeva. Kohus luges Remii Vannuse karistuse kandmise alguseks 14.11.
2. Remii Vannust on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab isik kümnendat korda. Käesolevat karistust kannab isik süstemaatiliste varguste eest, mis on toime pandud sissetungimise teel grupis olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud majandustöödel ning töötamisega seoses probleeme ei ole. Samuti on Remii Vannus osalenud vestlustel psühholoogiga. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab kõnealune elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning elukoha omanik on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava majanduslik olukord oli raske, mistõttu on sooritatud ka praegune ja eelmised kuriteod. Vabanemisjärgselt on isikul võimalus tööle asuda xxxx, mille juhataja on kinnitanud isikule töökoha tagamist. Viru Vangla 03.10.2017 andmetel on Remii Vannusel võlanõudeid 14 659,88 eurot. Remii Vannuse lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema ja abikaasa. Kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga tuttavatega. Remii Vannus on kuriteod sooritanud põhiliselt üksinda, kuid kaks kuritegu on sooritatud grupis (sh viimane kuritegu). Meditsiiniosakonna andmetel on Remii Vannusel diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 15-aastaselt. Isik tunnistab, et enamus kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav tarvitas alates
3. aastast alkoholi väidetavalt minimaalselt ja probleeme seoses sellega enam ei näe. Samas on isikut karistatud alkoholijoobes olles auto juhtimise eest. Remii Vannus tunnistab, et ta võib alkoholijoobes käituda agressiivselt ning on siis kergesti ärrituv. Kinnipeetava käitumine on impulsiivne. Probleemide lahendamisel lähtub isik enda otsestest vajadustest ning ei mõtle tagajärgedele. Väärteokorras korduvkaristatus ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ilmestab isiku riskivat ja hoolimatut elustiili. Remii Vannus on olnud korduvalt kriminaalhooldusel ning ta on rikkunud lisatingimusi kui ka sooritanud uue kuriteo. Üldkasuliku töö täitmine viimase katseaja jooksul oli problemaatiline ning registreerimas käimisel esines sageli mitteilmumisi. Isik on olnud INTERPOL’i poolt tagaotsitav. Kinnipeetav omab plaane, kuid tal on raskusi nende teostamisega. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises, vägivalla kasutamises ja alkoholi kuritarvitamises. Ohustatud on avalikkus (ühiskond). Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 2 aasta jooksul 51 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Remii Vannusele katseaeg kuni 26.05.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 26.05.
4. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Remii Vannust täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kestvuseks soovitab vangla 2 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta Remii Vannuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Remii Vannuse ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 03.11.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas Remii Vannus, et ta ei ole mingeid aineid kunagi tarbinud. Väide, et tema enda lastega ei suhtle, on samuti vale - tegelikult suhteb ta kõigi lastega. Ta soovib vanglast vabaneda ning minna tööle, et teenida raha, mitte viibida vanglas maksumaksja rahadega. Ta on nüüd korralik ning tal ei ole plaanis hakata kriminaalsete asjadega tegelema. Käesolevaks ajaks on palju muutunud. Tema väljavaated on seoses vanusega muutunud. Tal on reaalne soov jätta negatiivne minevikku. Tal on Iirimaal omandatud ehitusinseneri eriala, mille kohta on olemas diplom. Xxxx töötaks ta ehitajana. Suhted ema ja abikaasaga on väga head ning nendega suhtleb ta telefoni teel. Abikaasa käib iga kuu lapsega vanglas kokkusaamistel. Ta ei ole saanud enda lapsi toetada, sest ta on olnud vanglas, mistõttu ei ole tal olnud võimalik elatist maksta. Vanglast vabanemisel toetaks oma lapsi ning tahaks pankrotimenetlust algatada. Alkoholi ei ole ta tarvitanud päris pikka aega (
5. aastal tarvitas ühe korra, kui läks autorooli). Ta soovib täita kõiki kontrollnõudeid. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul kaaluda Remii Vannuse vabastamist. Remii Vannusel on varasemalt palju seaduserikkumisi, milles ei ole vaidlust ning Remii Vannus tunnistab seda. Kaitsja hinnangul on tore kuulda, et kinnipeetav on teinud sisimas otsuse, et rohkem seaduserikkumisi ei tule. Remii Vannus soovib käituda seaduskuulekalt, asuda tööle ning tegeleda võlgnevustega, mida takistab vanglas olek. Kaitsealune on töökas ning ta töötab vanglas majandustöödel. Toimunud on vestlused psühholoogiga. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht ning töö on talle reaalselt tagatud. Alkoholiga seoses probleeme isik endal ei tähelda ning kaitsja loodab, et neid ka ei teki. Remii Vannusel on olemas toetav lähisuhtevõrgustik. Kinnipeetav on karistust täitnud hästi, distsiplinaarkaristused puuduvad. Perspektiiv vabanemise korral võiks olla positiivne, millele lisanduksid kontrollnõuded, mis suunavad isiku käitumist ja aitavad tal toime tulla. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 3 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Remii Vannus ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Remii Vannuse käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada heaks. Isik on osalenud majandustöödel ning vestlustel psühholoogiga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kuigi Remii Vannuse käitumine vangistuses on olnud hea, tuleb kohtul resotsialiseerumise võimalusi hinnates arvesse võtta ka isiku elutingimusi ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. Kohus leiab, et kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada rahuldavaks. Remii Vannusel on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning vabanemisjärgselt on Remii Vannusel võimalik asuda tööle xxxx. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et vabaduses ootab isikut toetav lähisuhtevõrgustik. Toetav lähisuhtevõrgustik ning kindla elukoha olemasolu kuritegude toimepanemise ohtu kohtu hinnangul aga ei vähenda, sest kinnipeetav elas enne vangistust samal aadressil ning toetav lähisuhtevõrgustik on olnud Remii Vannusel olemas ennegi, kuid eeltoodud asjaolud pole tal seni kuritegude toime panemist takistanud. Kuna isik on varasemalt korduvalt pannud raske majandusliku olukorra tõttu toime kuritegusid, siis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka asjaolu, et vangla andmeil omab Remii Vannus 03.10.2017 seisuga võlanõudeid summas 14 659,88 eurot. Lisaks nähtub, et isik suhtleb kriminaalse taustaga tuttavatega, mis kohtu hinnangul võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Meditsiiniosakonna andmetel on Remii Vannusel diagnoositud alkoholisõltuvus, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Vähetähtsaks ei saa pidada ka sedagi, et kinnipeetav on tunnistanud, et ta võib alkoholijoobes olles käituda agressiivselt ning on siis kergesti ärrituv. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvata, et Remii Vannus oleks alkoholisõltuvuse nüüdseks täielikult seljatanud. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alates
6. aastast alkoholi minimaalselt ning probleeme seoses sellega enam ei näe, kuid sellest hoolimata karistati isikut alkoholijoobes olles auto juhtimise eest. Eeltoodust tulenevalt, ning võttes arvesse asjaolu, et Remii Vannus on enamus kuritegusid sooritanud alkoholijoobes, tuleb üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks pidada ka alkoholisõltuvust. Kohus leiab, et Remii Vannuse ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega. Remii Vannuse näol on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga (korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajal kannab isik juba kümnendat reaalset vanglakaristust), kes paneb kuritegusid toime ajendatuna majandusliku kasu saamise eesmärgist ning kuritegude toimepanemist soodustab sõltuvus alkoholist. Vangla iseloomustusest nähtub, et Remii Vannus ei ole õppinud tehtud vigadest ning isik lähtub probleemide lahendamisel enda otsestest vajadustest ning ei mõtle tegude tagajärgedele. Remii Vannust on korduvalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid kriminaalhooldusele allutamine ei ole osutunud piisavaks, et välistada Remii Vannuse poolt uue kuriteo toimepanemist. Seega suurendab Remii Vannuse varasem elukäik ohuprognoosi, mille kohaselt võib Remii Vannus vabanemise korral asuda uuesti kuritegusid toime panema. Tõsi, kinnipeetav on senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kaalu Remii Vannust iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid, kuna need ei vähenda Remii Vannuse osas tehtavat uue kuriteo ohuprognoosi 4 sel määral, et ta vangistusest vabastada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Remii Vannuse vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5