Obsah (8)

§ 199§ 121§ 334§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3445 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlu

§ 199

lg 2 p-de 8, 9 järgi 6 kuu vangistusega;

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega;

§ 334

lg 2 p 1 järgi 2 aasta vangistusega ning

§ 4231

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti R. E.I-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati R. E.I 2 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 19.05.2016 kuni 14.07.2016, s.o 1 kuu 25 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti R. E.I-le lõplikult ärakandmisele 1 aasta 10 kuud 5 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 15.07.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 3 aastat 3 kuud vangistust – ning mõisteti R. E.I-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.07.

1. Karistuse kandmise lõpp 15.10.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 16.04.2018 määrusega jäeti R. E.I vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib viiendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad reaalsed ning tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude iseloom on läinud raskemaks ja vägivaldsemaks: kui varasemalt on isikut karistatud varguste eest, siis lisandunud on röövimine ja kehaline väärkohtlemine. 2.
5. R. E.I käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus leiab, et eelnimetatu on küll oluline, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanedes elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga ja ema on poja sinna elama asumiseks nõusoleku andnud, ka on korter elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, õde ja õelapsed. Ema on valmis kinnipeetavat vabanemisel moraalselt ja materiaalselt toetama. Isikul on ka laps, kuid lapse kasvatamisest ta osa ei ole võtnud, elatist ei ole maksnud ja lapse emaga on suhted katkenud. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja sõltuvusprobleeme on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid ja suhtlusringkonna moodustavad peamiselt sõltlased, kellega läbikäimine ei aita maakohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Kriminaalkorras karistatud on ka kinnipeetava vend. Vangla iseloomustuses on märgitud, et korralikke sõpru R. E.I pole. 2.
6. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Töökoha puudumine halvendab maakohtu hinnangul tema majanduslikku toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt majanduslikes raskustes olles pannud toime vargusi. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval on keevitaja kutse (omandatud vanglas), võib tema konkurentsivõime tööturul osutuda problemaatiliseks, kuna isiku riigikeele oskus on vähene (tase A2, B1 taseme õpingutest loobus) ja tal on püsiv XXX ulatuses. Majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutab ka asjaolu, et R. E.I on tasumata nõudeid summas 10 350 eurot. 2.
7. Positiivseks pidas maakohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel ja alates 23.01.2017 kuni praeguseni töötab Vanglatööstuses abitöölisena, on läbinud 2 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osales sõltlastele suunatud Corrigo tugigrupi töös. Ka on kinnipeetav osalenud joogas ja läbis vestlused teemal „Kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seosest kuritegevusega“ ning „Ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangud“. Sotsiaalprogrammis ja tugigrupis töötas aktiivselt kaasa, oli avatud, suhtles vabalt ning jagas oma kogemusi, õppides samas ise kasutama erinevaid meetodeid narkootikumidest hoidumiseks. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks luges maakohus ka seda, et isik viibib avavanglas, mis maakohtu hinnangul viitab kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. 2.
8. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, ka osad tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise probleemi ei tunnista ja leiab, et alkosõltuvust tal pole, kuigi alkoholijoobes olles on käitunud vägivaldselt ning alkoholi tarvitamisega kaasnes alati ka narkootikumide tarvitamine. R. E.I on diagnoositud narkosõltuvus, isik tunnistab probleemi ka selles osas, et varastas selleks, et hankida narkootikume. Vanglas on R. E.I läbinud SRS osakonna. Alkoholi tarvitamise probleemi mittetunnistamist ja narkosõltuvust saab maakohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.
9. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav üles kasvanud tänaval, tema probleemide lahendamise oskus on problemaatiline, isik tõlgendab teiste seisukohti vaenulikult ning kasutab vägivalda oma tahtmise saamiseks. On seisukohal, et hoiab sel moel asju kontrolli all. R. E.I käitub impulsiivselt, kuna tal on raskusi oma tunnete kontrolli all hoidmisega, suhtumine ühiskonda on negatiivne ning motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on nõrk. Kinnipeetav on varem kahel korral olnud kriminaalhooldusel: ühel korral võeti ta katseajal vahi alla, kuna sooritas uue kuriteo ja teisel korral rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi (ei ilmunud registreerimisele, tarvitas narkootikume, ei heastanud kuriteoga tekitatud kahju). Seega ei ole varasem kriminaalhooldus R. E.I-le mõju avaldanud ja isik ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. 2.
10. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus R. E.I-le mõistetud karistuse eesmärke veel täidetuks, s.o puudub veendumus, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem korduv karistatus, kuritegude vägivaldsus ning riskitegurina varasem alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Maakohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Määruskaebus
11. Viru Maakohtu 16.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt tuleks R. E.I ennetähtaegselt vabastada, kuna eeldused ja võimalused on selleks olemas, kuna süüdimõistetul on vabanedes motiveeritud endale töökohta leidma, ta on omandanud tööturul nõutud ameti ning tal on ema, kes on valmis süüdimõistetut vabanemisel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Ka maakohtu poolt positiivselt ära märgitud asjaolud näitavad, et süüdimõistetu on oma varasemast elust teinud järeldused ning karistuse eesmärgid on täidetud. Kriminaalhooldus oleks abiks süüdimõistetu resotsialiseerumisel. Kriminaalhooldusnõuded, pidev kontakt kriminaalhooldajaga ning elektrooniline valve hoiaksid ära uute kuritegude toimepanemise. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. E.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
13. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Süüdimõistetu suhtes veelkordselt esinevate positiivsete asjaolude väljatoomine ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on teinud pingutusi individuaalse täitmiskava täidetuseks, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi

§ 76

lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, s.o süüdimõistetu varasem käitumine ning süüdimõistetu isik. Olukorras, kus isik on toime pannud varavastaseid süütegusid, tal puudub garanteeritud töökoht ning tal on nõudeid 10 350 euro ulatuses, esineb kõrgendatud risk, et isik hakkab majandusliku kasu saamise nimel toime panema uusi kuritegusid. Ringkonnakohtus ei tekita vastupidist veendumust ka asjaolu, et isik on omandanud vanglas nõutud eriala ning on sõnas valmis muutuma. Süüdimõistetu impulsiivne käitumine näitab süüdimõistetu võimetust probleeme lahendada ning oma käitumist juhtida. Varasemad karistused näitavad, et süüdimõistetu ei oska ka oma käitumist õiguskuulekuse suunas juhtida. Olukorras, kus süüdimõistetu suhtes on korduvalt kohaldatud kriminaalhooldust, kuid need on ebaõnnestunud, ei lisa veendumust, et süüdimõistetu ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist ning kriminaalhooldus ja elektrooniline valve hoiaksid ära uusi kuritegusid ning oleksid abiks isiku resotsialiseerumisprotsessis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistetul on võimalik edasise vangistuse käigus näidata, et soov muutuda on reaalne ning positiivsed hoiakud on kinnistunud. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 16. aprilli 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4