Obsah (7)

§ 300§ 63§ 73§ 217§ 288§ 2172§ 56

1-12-9126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2013.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-12-9126 Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Trii

§ -de 300 ja 217 üldmenetluses; 2 lg 1 järgi Prokurör Riigiprokurör Steven – Hristo Evestus Süüdistatav M.I , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole; Vandeadvokaat XXX Kaitsja Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 kohus otsustas: 2 lg 1 järgi kvalifitseeritud Süüdi tunnistada M.I

§ 300

ja § 217 kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda

§ 63

lg 1 kohaldamisel vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui M.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast so 28.juunist 2013.a. Asitõendid - dokumentaalsete tõendite originaalid, millised on hoiul kaitsepolitsei asitõendite hoidlas – tagastada nende omanikele peale kohtuotsuse jõustumist. CD – plaadid tõenditega, millised on esitatud kohtule, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista M.I´lt menetluskulud: Sundraha summas 480 eurot; Ekspertiisitasud summas 2265, 60 eurot. RESOLUTSIOON

6. • • 1 Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava „M.I 1-12-9126 sundraha, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel kohtmenetluse pool, süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteadete esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 23.augustil 2013.a. SÜÜDISTUS M.I on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 01.07.2009.a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluva Maanteeameti peadirektorina, kes Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 3 ja Maanteeameti põhimääruse § 11 lg 1 kohaselt esindas ja juhtis riigiasutust; ameti põhimääruse § 12 p 1 kohaselt juhtis ameti tööd peadirektori asetäitjate, osakonnajuhatajate ja peadirektorile vahetult alluvate ametnike ja töötajate kaudu, otsustas ja korraldas ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ning vastutas ameti tegevuse tulemuste eest; ameti põhimääruse § 12 p 7 kohaselt tagas eelarve korrektse ja otstarbeka täitmise ning riigivara sihipärase kasutamise; ameti põhimääruse § 12 p 14 kohaselt tegi otsuseid sõltumatult ja iseseisvalt kooskõlas õigusaktidega; ameti põhimääruse § 12 p 20 kohaselt sõlmib füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ning § 12 p 21 kohaselt teeb otsused Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide menetlemisel vastavalt otsustusprotsessi pädevusnõuetele. M.I oli eeltoodu alusel pädevaks isikuks, kellel oli Maanteeameti peadirektorina õigus otsustada riigile rahaliselt hinnatavate kohustuste võtmise üle ning kohustus järgida riigi varalisi huvisid. 28.05.2009.a avaldas Maanteeamet riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „E20 Loo-Maardu teelõigu remont“ (edaspidi riigihange) viitenumbriga 113002, millist rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti nr 3.3.0100.09-0006 "E20 Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu lõigu rekonstrueerimine" raames 80% ulatuses (projekti maksumus 381,3 miljonit eesti krooni). Pakkumuste esitamise tähtajaks 19.08.2009.a esitati kuus pakkumust. 19.08.2009.a pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas odavaima pakkumuse ühispakkuja AS XXX, XXXAS ja XXX. 18.12.2009.a otsustati Tallinnas, Pärnu mnt XXX Maanteeameti peadirektori M.I käskkirjaga nr XXX peale erinevate vaidlusküsimuste lahendamist teistkordselt kvalifitseerida ühispakkuja AS XXX, XXXAS ja XXX. Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr XXX tunnistati ühispakkuja AS-i XXX, XXXAS-i ja XXX pakkumus vastavaks ning Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr XXX tunnistati ühispakkuja AS-i XXX, XXXAS-i ja XXX pakkumus edukaks. 11.02.2010.a toimus seoses Loo-Maardu riigihankega koosolek Maanteeameti ja AS-i XXX esindajate vahel. Koosolekul tegi AS XXX ettepaneku muuta riigihanke hankedokumentides sätestatud vahetähtaegu ning sooviti ehitusaegse liikluskorralduse kooskõlastamist. 2 15.02.2010.a selgitas Riigihangete komisjoni sekretär XXX, informeerides ka sellest M.I , AS-i XXX esindajale XXX, et enne allkirjastamist hankelepingut muuta ei või, kuna enne allkirjastamist on tegemist hankedokumentidega ning lepingut võib muuta pärast selle allkirjastamist vaid objektiivsetel asjaoludel. 15.02.2010.a edastas AS-i XXX projektijuht XXX Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja XXX kooskõlastamiseks Loo - Maardu teelõigu ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ja seletuse. 17.02.2010.a edastas XXX liikluskorralduse seletuse Maanteeameti ametnikele, sealhulgas ameti peadirektorile M.I-le , mille kohaselt sellise liikluskorraldusega nõustumisel nõustub Maanteeamet pärast lepingu sõlmimist Loo tee ja Muuga sadama tee (Üleoru tee) vahelise 1+1 liikluskorraldusega, kuigi hankedokumentide kohaselt pidi olema mõlemas suunas kaks sõidurada. Riigihankes oldi aga pakkumuste tegemisel arvestatud nõutava 2+2 lahendusega. 17.02.2010.a toimus Tallinnas, Pärnu mnt XXX koosolek Maanteeameti ja AS-i XXX esindajate vahel. Koosolekul otsustati:
7. Peale lepingu sõlmimist hakkab Maanteeamet ette valmistama lepingu muudatust punktide osas, millega muudetakse vahetähtaegasid;
8. AS-i XXX poolt esitatud ehitusaegse liikluskorralduse põhimõtetega on Maanteeamet nõus järgmistel tingimustel: 2.
9. Nendel ehitusaegse liikluskorraldusega maantee lõikudel, kus ei ole lahendusena kasutatud nõutud 2+2 sõidurada, peab ehitusaegse liikluskorraldusega tagama pidevalt 1+1 sõiduraja toimimise, millele lisaks on rajatud kummalgi sõidusuunal ühe sõiduraja laiune kindlustatud teepeenar, et võimaldada avariipeatunud sõidukite peatumine, neist möödumine, operatiivsõidukite ligipääs ja ummikute korral liiklemine. Tellija jätab endale õiguse igal ajahetkel nõuda 2+2 sõiduraja kindlustamist juhul, kui on näha, et senine liikluskorraldus ei taga liikluse toimimist. Koosoleku protokolli allkirjastasid Maanteeameti peadirektor M.I ja AS XXX juhatuse liige XXX. 18.02.2010.a sõlmisid Tallinnas, Pärnu mnt XXX Maanteeameti peadirektor M.I ja ühispakkuja esindaja AS-i XXX juhatuse liige XXX ehitustöövõtu tingimustel põhineva lepingu maksumusega 20 306 370,09 eurot (317 725 650,25 eesti krooni) ning lepingu maksumus hõlmas summat ettenägematuteks töödeks. Vastavalt 17.02.2010.a koosolekul kokkulepitule koostas Riigihangete komisjoni esimees XXX kohtumise protokolli ja töövõtulepingu muudatuse, mille saatis 22.02.2010.a Maanteeameti peadirektori asetäitjale XXX, Maanteeameti ehitusosakonna juhatajale XXX ja Riigihangete komisjoni sekretärile XXX`le ülevaatamiseks. 22.02.-02.03.2010.a korrigeerisid Maanteeameti ametnikud töövõtulepingu muudatust. Esialgu sisaldas dokument ka liikluskorralduse muudatust, kuid 02.03.2010.a AS-ile XXX kooskõlastamiseks saadetud lepingumuudatus enam seda punkti ei sisaldanud. M.I ja XXX`i poolt allkirjastatud lepingu vahetähtaegu muutnud lepingumuudatus jõustus 19.03.2010.a. Kuigi seda lepingumuudatuses ei fikseeritud, jäi ka jõusse 17.02.2010.a koosolekul sõlmitud kokkulepe liikluskorralduse osas. Töövõtja 2+2 liikluskorraldust välja ei ehitanud. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et töövõtja lisakulutus oleks olukorras, et tagada Tallinn-Narva mnt Loo aleviku (Loo tee) ja Maardu linna (Üleoru tänav) vahelisel teelõigul ehitusaegne liikluskorraldus mõlemas suunas kaherealisena (2+2 sõidurada), olnud 520 247 eurot (ilma käibemaksuta). Riigihangete seaduse RHS § 69 lg 3 kohaselt võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Riigihangete seaduse § 69 lg 4 kohaselt ei või hankija hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. M.I lubas töövõtjal ajutise liikluskorraldusena Tallinn-Narva maantee Loo aleviku ja Maardu linna vahelisel teelõigul 3 ehitada välja hankedokumentides sätestatud ajutise liikluskorralduse 2+2 sõidurea asemel 1+1 sõidurida koos kindlustatud teepeenardega, mis oli sisuliselt hankelepingu muudatus, mille tegemiseks M.I seadusest tulenev alus puudus ning mis ei vastanud ka seaduses kehtestatud vormistuslikele nõuetele. Nimetatud tegevusega rikkus M.I eelnimetatud riigihangete seaduse nõudeid. Hankelepingu kohase 2+2 sõiduradadega liikluskorralduse maksumus oleks olnud 520 247 eurot. Kuna M.I lubas oma tegevusega Ehitajal ehitada hankelepingust erineva ehitusaegse liikluskorralduse (1+1 sõidurajad koos kindlustatud teepeenardega), mille maksumuseks oli 486 579 eurot, kuritarvitades oma õigust võtta riigile kohustusi, lõi ta olukorra, mille puhul riigil tekkis kohustus maksta Ehitajale 33 668 euro võrra suurem summa, kui oli tegelikult teostatavate tööde maksumus. Kuna Ehitajale maksti hankelepingu kohane summa, milles oli arvestatud ka hankedokumentides sätestatud liikluskorraldus, siis on 33 668 euro suuruse summa ulatuses tekkinud M.I käitumise tulemusena riigile varaline kahju. Sellise tegevusega rikkus M.I oma pädevuse piirides Riigihangete seaduse §-ist 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning §-ist 3 p-st 1 tulenevat hankija jaoks kohustuslikku riigihanke korraldamise põhimõtet, mille kohaselt hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte ja samuti maanteeameti põhimääruse §-ist 12 p-ist 7 tulenevat nõuet eelarve korrektse ja otstarbeka täitmise ning riigivara sihipärase kasutamise kohta. Maanteeameti peadirektor M.I on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel antud määrusega avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 mõistes, olles seega haldusorgan. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega ning toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Maanteeameti peadirektor M.I moodustas 29.07.2009.a käskkirjaga nr 222 riigihanke „E20 Loo-Maardu teelõigu ehituse“ komisjoni koosseisu. Käskkirjaga moodustati nõuandva õigusega komisjon, kes korraldab hankemenetlusega seotud toimingute läbiviimise vastavalt riigihangete seaduses sätestatule ning esitab peadirektorile motiveeritud ettepanekud pakkujate kvalifitseerimiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või pakkumuste tagasilükkamiseks, kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks, hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja ühe pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Komisjon järgib töökorralduslikes küsimustes Komisjoni esimehe korraldusi. Antud käskkirjaga volitas Maanteeameti peadirektor Komisjoni esimeest nõudma Maanteeameti nimel pakkujatelt riigihangete seaduse § 56 lõike 3 kohaseid selgitusi, andmeid, dokumente ja pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Samuti volitas peadirektor andma korraldusi Komisjoni töö korraldamiseks. Struktuuritoetusest rahastatavate projektide rakendamise eeskirja 2007-2013 (kinnitatud Maanteeameti peadirektori
10. juuli 2008 käskkirjaga nr 164) punkt 2.2 kohaselt korraldab Maanteeametis riigihangete läbiviimise ning lepingute sõlmimise Riigihangete osakond. Punkt 4 kohaselt viiakse riigihanked läbi vastavalt riigihangete seadusele. Maanteeameti poolt rakendavate struktuuritoetusest rahastavate projektide hankedokumendid koostab Maanteeameti ehitusosakond. Riigihangete osakond kontrollib hankedokumentide vastavust riigihangete alastele 4 protseduuridele ja õigusaktidele. Riigihangete osakond viib läbi Maanteeametis riigihanked vastavalt Maanteeameti peadirektori poolt kinnitatud Maanteeameti riigihangete läbiviimise juhendile. Maanteeametil puudus 2009 aastal eelnimetatud juhis, kuid ametil oli kohustus jälgida riigihangete läbiviimisel Rahandusministeeriumi 2007 aasta „Riigihangete juhist“. Nimetatud juhise koostamise eesmärgiks on toetada hankijaid hankemenetluse korraldamisel ja anda neile juhiseid uue riigihangete seaduse rakendamisel hanke erinevatel etappidel, kujundada ühtseid arusaamu hankemenetluse käigus tekkivate küsimuste lahendamisel ja tutvustada teiste liikmesriikide või Euroopa Kohtu kaasuste alusel olulisimate põhimõtete rakendamist. Riigihangete juhise punkti 8.2 - Pakkumuste vastavuse kontrollimine – kohaselt peab hankija kontrollima, kas esitatud pakkumused vastavad hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud tingimustele. Riigihangete juhise punkti 8.6 - Hankelepingu sõlmimine ja muutmine – kohaselt võib hankelepingut muuta üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha. Samuti peab olema täidetud tingimus, et nende asjaolude tõttu satuks ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine, kui hankelepingut ei muudeta. Vaatamata sellistele objektiivsete asjaolude esinemisele, tuleb alati sõlmida uus hankeleping juhul, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada ka uue hankelepingu sõlmimisega. Juhul kui hankelepingu muutmine objektiivsete asjaolude alusel hõlmab näiteks ostetavate asjade koguse vähendamist, ei ole uut hankelepingut ilmselt võimalik sõlmida ja seetõttu on otstarbekas ning õiguspärane esialgset hankelepingut muuta. Eeltoodud asjaoludega on tuvastamist leidnud M.I poolt Riigihangete juhise punktide 8.2 ja 8.6 rikkumine. Antud riigihanget rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti nr 3.3.0100.09-0006 raames. Hankemenetluse eeskirjade eiramise korral struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate kulutuste suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramise suunised versioon 29.11.2007 COCOF 07/0037/03-ET eesmärk on anda suunised finantskorrektsioonide määramiseks ühenduse õiguse kohaldamisel tuvastatud eiramiste korral, mis on seotud struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi programmin perioodidel 2000–2006 ning 2007–2013 kaasrahastatavate hankemenetlustega. Kui leiavad tuvastamist läbi viidud auditite käigus niisugused eiramised, kuuluvad kindlaksmääramisele ka kohaldatavate finantskorrektsioonide määrad. Juhul kui liikmesriik ei nõustu komisjoni ettepaneku alusel tegema korrektsiooni ise kooskõlas määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 39 lõikega 1 või määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikliga 98, tehakse korrektsioon komisjoni otsusega määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 39 lõike 3 või määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 99 alusel. Käesolevate suuniste eesmärk on tagada eiramisjuhtumite käsitlemisel ühine lähenemisviis. Samuti võivad niisuguseid eiramisi avastada liikmesriikide kontrolliasutused oma kontrolltegevuse teostamise käigus. Sellisel juhul on nad kohustatud tegema nõutavad korrektsioonid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 39 lõikega 1 või määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikliga
11. Eelnimetatud suunise (tabelis nr 10) kohaselt kui lepingu füüsilist objekti on hiljem vähendatud, lepingu summat proportsionaalselt vähendamata on nimetatud rikkumise korral soovitatav korrektsioon - füüsilise objekti vähendamisele vastav summa, millele lisandub 25 % lõpliku füüsilise objekti summast. Seega oleks finantskorrektsiooni määramisel käesolevas riigihankes tekkinud kahju väljenduv kogusummas 5 110 260,75 eurot (s.o objekti vähendamisele vastav 5 summa, s.o 33 668 eurot, mille lisandub 25% lõpliku füüsilise objekti summast, s.o 5 076 592,75 eurot), kuid mis jäi 5 076 592,75 euro suuruses summas M.I käitumisest sõltumatutel asjaoludel tekitamata, kuna 2007-2013 kaasrahastatavate hankemenetlustega seoses ei ole veel vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ kahju tekkinud. Nimetatud VV määruse § 7 lg 2 järgi on «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõigete 1 ja 4 kohaselt otsustajaks rakendusüksus (Majandusja Kommunikatsiooniministeerium) või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus. Nimetatud VV määruse § 14 lg 1 p 1 kohaselt on vastav siseriiklik asutus kohustatud toetuse tagasi maksma, kui ta ei ole täitnud temale siseriiklikult või riigile toetust andnud isiku poolt pandud ülesandeid ning temapoolse ülesannete täitmatajätmise tulemusena on riigile toetust andnud isik esitanud tagasimakse nõude Eesti riigi vastu. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 5 kohaselt võib tagasinõudmise otsuse teha hiljemalt
12. aasta
13. detsembril. Seega on süüdistuse esitamise ajaks tekitatud M.I poolt eelkirjeldatud viisil riigile kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise, riigi varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise ja riigihangete teostamise nõuete rikkumisega suur varaline kahju 33 668 eurot, s.o summa ulatuses, mille võrra oli AS-ile XXX kui Ehitajale makstav summa suurem struktuuritoetusest rahastatava objekti reaalsest väärtusest. Sellise tegevusega pani M.I toime

§ 217

² lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o seadusest tuleneva teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise ja teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise, millega on tekitatud suur varaline kahju. Samuti pani M.I sellise ülalkirjeldatud tegevusega toime

§ 300

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o muul viisil riigihangete teostamise nõuete rikkumise, millega on tekitatud oluline varaline kahju. MENETLUS KOHTUS Kohtuliku uurimise käigus süüdistatav M.I end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. /kd IV 24/ M.I kaitsja vandeadvokaat XXXpoolt kohtule esitatud kaitseakti kohaselt vaidleb M.I esitatud süüdistusele vastu alljärgnevatel põhjendustel. M.I ei osalenud riigihanke „E 20 Loo-Maardu teelõigu remont“ ehitusaegse liikluskorralduse muutmise kavandamisel, läbirääkimistel ega otsustamisel, vaid üksnes allkirjastas 17.02.2010 Maanteeameti esindajana sellekohase protokolli. Protokoll ei omanud iseseisvat õiguslikku tähendust, kuna protokolli kohaselt selles näidatu kohta tuli täiendavalt pärast hankelepingu sõlmimist koostada hankelepingu muudatus. 18.02.2010 allkirjastasid Maanteeamet, esindaja peadirektor M.I ning AS XXX, XXXAS ja XXX, esindaja AS XXX juhatuse liige XXX töövõtulepingu, milles sisaldus algne, s.o. hankedokumentides ette nähtud, ehitusaegne liikluskorraldus. See tähendab, et M.I allkirjastas Maanteeameti esindajana lepingu, mis oli kooskõlas hanke tingimustega ning mida ehitusaegse liikluskorralduse osas hiljem ei muudetud. Pärast Hankelepingu sõlmimist ei osalenud M.I Maanteeameti poolse esindajana Hankelepingu täitmise juures. Seetõttu ei vasta tegelikkusele süüdistusakti väide, et: 6 Süüdistusaktis ei ole välja toodud M.I ajaliselt ja ruumiliselt määratletavat tegu, millest nähtuks M.I poolne „luba“ töövõtjale asendada ehitusaegses liikluskorralduses hankedokumentides näidatud 2+2 sõiduread 1+1 sõiduridadega. Selline puudus rikub oluliselt M.I kaitseõigust. Kaitsja XXXmärgib kaitseaktis, et iseenesest ta ei vaidlusta süüdistusaktis kirjeldatud asjaolusid. Kuid samas on süüdistusaktis jäetud välja mitmed tähtsust omavad asjaolud ja nimelt: 15.02.2010 toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koosolek, kus osalesid XXX ja XXX Maanteeametist ning XXX ja XXX või XXX Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Nimetatud koosolekul rääkisid XXX ja XXX, et Loo-Maardu töövõtulepingu täitmise tähtaeg lükkub edasi, sest hankelepingu sõlmimine venis hanke vaidlustuste tõttu ca 4 kuud ja AS XXX on nõus töövõtulepingut sõlmima ainult juhul, kui muudetakse lepingu vahetähtaegasid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud ei olnud lepingu lõpptähtaja pikendamisega nõus. Süüdistusaktist ei nähtu nimetatud koosoleku toimumine. 17.02.2010 toimus koosolek Maanteeameti ja AS XXX esindajate vahel. Nimetatud koosolekul osalesid Maanteeameti esindajatena XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ning AS XXX esindajatena XXX ja XXX. Süüdistusakt kajastab õigesti 17.02.2010 koosoleku protokolli sisu, kuid jätab mainimata, et nimetatud koosoleku protokolli koostasid Maanteeameti esindajad XXX ja XXX ning et M.I ei osalenud nimetatud protokolli koostamisel. Süüdistusaktist ei nähtu asjaolu, et M.I ei osalenud 17.02.2010 koosolekul, sellel toimunud läbirääkimistel, läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkuleppe juures ega koosoleku protokolli koostamisel. M.I roll piirdus üksnes 17.02.2010 koosoleku protokolli allkirjastamisega. 18.02.2010 allkirjastasid Maanteeamet esindaja peadirektor M.I ning AS XXX, XXXAS ja XXX (edaspidi: ühispakkujad) esindaja AS XXX juhatuse liige XXX töövõtulepingu (edaspidi: töövõtuleping), mille kohaselt ühispakkujad kohustusid tagama hankedokumentides ette nähtud ehitusaegse liikluskorralduse (s.o. ehitustööde ajal pidi põhimaantee liiklusele olema tagatud LooMaardu teelõigul (kuni Maardu, Kallavere ja Muuga sadamaga seotud liikluse teelt maha pööramiseni) pidevalt vähemalt 2+2 sõidurada). Süüdistusaktist ei nähtu, et M.I poolt allkirjastatud töövõtuleping oli kooskõlas hankedokumentide tingimustega, sealhulgas ka ehitusaegse liiklus-korralduse nõuetega. 22.03.2010 allkirjastasid Maanteeamet (esindaja peadirektor M.I ) ning ühispakkujad (esindaja AS XXX juhatuse liige XXX) töövõtulepingu muutmise kokkuleppe. Süüdistusaktis märgitakse õigesti, et muutmise kokkuleppes ei kajastunud ehitus-aegse liikluskorralduse muutmine. M.I Maanteeameti peadirektorina ei sekkunud töövõtulepingu täitmisesse ega andnud Maanteeameti teenistujatele või kolmandatele isikutele korraldusi lubada ühispakkujatel muuta hankedokumentides ette nähtud ehitusaegset liikluskorraldust, s.o. asendada 2+2 sõiduread 1+1 sõiduridadega. Maanteeameti poolt osalesid töövõtulepingu täitmisel XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. XXX selgitab, et tema ei vaidlusta seda, et töövõtulepingus ette nähtud 2+2 sõiduradadega liikluskorralduse maksumuse ja tegelikult väljaehitatud ehitusaegse liikluskorralduse (1+1 sõidurajad koos kindlustatud teepeenardega) maksumuse vahe on 33 668 eurot. Samas jätab prokurör tähelepanuta, et töövõtulepingu ja selle muudatuse kohaselt lühendati Loo-Maardu teelõigu remondiks ette nähtud aega võrreldes hanke-dokumentides sätestatud ajaga. Kui hankedokumentide kohaselt pidi teelõigu remont valmima 23 kuu jooksul arvates töövõtulepingu sõlmimisest, siis 18.02.2010.a sõlmitud töövõtulepingu arvestades 22.03.2010.a muudatusi kohaselt pidid projektijärgsed ehitustööd objektil olema lõpetatud 30.11.2011.a s.o. vähem kui 22 kuu jooksul. Seetõttu oli töövõtuleping riigile hankedokumentidest soodsam ning nägi ette Loo7 Maardu teelõigu kiirema valmimise, mille tulemusena pidi paranema antud teelõigu teeohutus s.o. avalik turvalisus, sealhulgas elude ja tervise säilitamine. Kuigi on küsitav, kas avalik turvalisus sealhulgas elude ja tervise säilitamine on rahas üldse mõõdetavad, peaks avaliku turvalisuse suurendamine kaaluma üles süüdistusaktis nimetatud rahalise kahju. /kd IV tl 3-7/ Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid ja nimelt: ristküsitluse vormis kuulati üle tunnistajad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja süüdistatav M.I ning avaldati kaitsja XXX ja riigiprokurör XXX taotletud kirjalikud ja dokumentaalsed tõendid. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses Kohtuliku uurimise käigus riigiprokurör XXX juhindudes KrMS § 296 taotles kohtult järgmiste tõendite avaldamist ja kriminaalasja materjalide juurde lisamist, mida kohus ka tegi ja nimelt: Maanteeameti 03.10.2011.a vastuskirja koos Kaitsepolitseiameti 21.09.2011.a järelepäringuga kriminaalasjas nr 10913000097, millistega riigiprokurör soovis tõendada riigi põhimaanteede ehitustööde hangete läbiviimist, mahtu ja pakkumistel osalemist; /kd I tl 1-6/ Tallinna Tehnikakõrgkooli Ehitusteaduskonna rajatiste õppetooli juhataja XXX ja XXX 29.11.2011.a koostatud esmase ehitustehnilise ekspertiisi ekspertiisiakti koos lisadega, millised tõendavad töövõtja kulutust seoses kahe- ja üherealise ehitusaegse liikluskorraldusega LooMaardu teelõigul. Nimelt nähtub märgitud ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punktis nr 1 – töövõtja lisakulutus, et tagada Tallinn – Narva mnt Loo aleviku (Loo tee, joonisel tähistus PK 27+00) ja Maardu linna (Üleoru tänav, joonisel tähistus PK 54+00) vahelisel teelõigul ehitusaegne liikluskorraldus mõlemas suunas kaherealisena (2+2) sõidurada oleks olnud hinnanguliselt 529 247 EUR (ilma käibemaksuta). Punk nr 2 – töövõtja lisakulutus, et tagada Tallinna – Narva mnt Loo aleviku (Loo tee PK 27+00) ja Maardu linna (Üleoru tänav, PK 54+00) vahelisel teelõigul ehitusaegne liikluskorraldus mõlemas suunas üherealisena (1+1 sõidurada) koos kindlustatud peenardega oleks olnud hinnanguliselt 486 579 EUR (ilma käibemaksuta); /kd I tl 711/ Transpordi infrastruktuuri arendamise meetme rakendamise eeskirja koos lisadega, milline riigiprokuröri hinnangul tõendab transpordi infrastruktuuri arendamise meetme investeeringute kava koostamise, taotluste menetlemise, finantsaruandluse ning tagasimaksete menetlemise korda; /kd I tl 13-78/ Kaitsepolitseiameti poolt 29.12.2011.a koostatud järelepärimise isiku - M.I – maksustatava tulude kohta 2009.a ja 2010.a sh Maksu – ja Tolliameti vastus järelepärimisele, millises teatatakse, et M.I maksustatav tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2009.a oli 447 977 krooni (väljamakse tegijad Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ja Maanteeamet) ja 2010.a 486 070 krooni (väljamakse tegija Maanteeamet); /kd I tl 81-83/ Kaitsepolitseiameti menetlusosakonna juhtivspetsialist XXX 16.11.2010.a koostatud läbiotsimisprotokolli, mis riigiprokuröri hinnangul tõendab Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumist Loo-Maardu riigihankega seotud dokumentide äravõtmise asjaolusid; /kd I tl 84-99/ Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist XXX16.11.2010.a koostatud läbiotsimisprotokolli, mis tõendab M.I elukohast ja sõiduautost tema ametialase pädevuse ja Loo-Maardu riigihankega seotud dokumentide äravõtmise asjaolusid; /kd I tl 100-104/ 8 Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist XXX 16.11.2010.a koostatud läbiotsimisprotokolli koos lisadega, mis tõendab Maanteeametis Loo-Maardu riigihankega seotud dokumentide äravõtmise asjaolusid; /kd I tl 105-131/ Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist XXX 07.07.2010.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos lisadega sh 1 CD plaadil olev salvestis, millised tõendavad Loo-Maardu teelõigu kirjeldust ja selle olukorda ehitustööde läbiviimise ajal; /kd I tl 132-155/ Maanteeameti 21.12.2011.a vastuskiri, päring ja vastuskirja lisa 1 CD plaadil, millised riigiprokuröri hinnangul tõendavad hankija ja pakkujavahelist suhtlust seoses Loo- Maardu riigihankes tekkinud küsimustega, riigihankes esitatavaid nõudeid ja nende täidetust; /kd I tl 156239/ Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist XXX03.01.2011.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega, milline tõendab riigihanke läbiviimist ning hankelepingu sõlmimise ja muutmise asjaolusid; /kd II 1-228/ Kaitsepolitseiameti vanemspetsialist XXX31.01.2011.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega sh 1 CD plaadil olevad e-kirjade salvestused, millised tõendavad Loo-Maardu riigihankega esilekerkinud küsimuste, probleemidega lahendamist osapoolte vahel, samuti kogu hanke ja töö läbiviimise olukorda ja tingimusi; /kd III tl 1-156/ Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist XXX14.12.2011.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega, milline tõendab Loo – Maardu teelõiguga seotud liiklussagedust; /kd III 157-224/ Kohtuliku uurimise käigus kaitsja XXX taotles kohtult järgmiste tõendite avaldamist ja kriminaalasja materjalide juurde lisamist, mida kohus ka tegi ja nimelt: Riigihanke „E 20 Loo-Maardu teelõigu remont“ (viitenumber 113002) hanke-dokumendid, millised tõendavad riigihanke läbiviimise ja riigihankes ettenähtud ehitusaegse liikluskorralduse seotud asjaolusid; 17.02.2010.a kell 10.30-12.30 Maanteeametis toimunud kohtumise protokoll, milline tõendab riigihanke läbiviimise ja töövõtulepingu sõlmimisega seotud asjaolusid; 18.02.2010.a. Maanteeameti esindaja peadirektor M.I ning AS XXX, XXXAS ja XXX esindaja AS XXX juhatuse liige XXX poolt digitaalselt allkirjastatud töövõtulepingu koos lisadega, milline tõendab riigihanke läbiviimise ja töövõtulepingu sõlmimisega seotud asjaolusid; 22.03.2010.a. Maanteeameti esindaja peadirektor M.I) ning AS XXX, XXXAS ja XXX (esindaja AS XXX juhatuse liige XXX) poolt digitaalselt allkirjastatud töövõtulepingu muutmise kokkulepe – tõendab töövõtulepingu muutmisega seotud asjaolusid; KOHTU SEISUKOHT JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, hinnanud antud kriminaalasja menetluse raames tunnistajate ja süüdistatava M.I kohtulikul uurimisel antud ütlusi kogumis, asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud 2 tõenditega on M.I süü temale

§ 217

lg 1 ja § 300 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning seda alljärgnevatel põhjendustel. 9 Karistusseadustiku § 300 näeb ette karistusõigusliku vastutuse . Arvestades asjaolu, et märgitud kuriteokooseis tugineb Riigihangete seadusele (edaspidi RHS) ning selle alusel välja antud teistele õigusaktidele, siis on oluline tuvastada, missugust RHS sätte rikkumist süüdistatavale etteheidetakse. Märgitud kuriteokoosseisu objektiivse külje moodustab riigihangete konkursil ühele osalejale põhjendamatute soodustuste või eeliste loomine, samuti muul viisil riigihangete teostamise nõuete rikkumine kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju. Tegemist on materiaalse kuriteokoosseisuga s.t tõendatud peab olema nii koosseisupärase tagajärje olemasolu kui ka koosseisupärase teo ja tagajärje omavaheline põhjuslik seos. Vaatamata sellele, et käesolev kuriteokoosseisus ei nähtu konkreetset teo toimepanija subjekti asub kohus seisukohale, et kuna kõne all olev kooseis on paigutatud ametialaste süütegude peatüki alla, siis

§ 300

subjektiks saab olla üksnes ametiisik

§ 288lg 1 tähenduses.

Subjektiivset küljest eeldab märgitud kuriteokoosseisu toime pannud isiku tahtlust kõigi teo objektiivsete tunnuste osas. Karistusseadustiku § 2172 lg 1 näeb ette karistusõigusliku vastutuse Antud kriminaalasjas märgitud kuriteo koosseisu aluseks on käesolevas kriminaalasjas kannatanu ja teo toimepanija vaheline avalik-õiguslik suhe. Koosseisupärane tegu on sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu tegemine, mille tulemusel on tekkinud suur varaline kahju. Tulenevalt karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 lg 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Käeolevas kriminaalajas puudub vaidlus selles, et süüdistatav M.I oli alates 01.07.2009.a ametiisikuks

§ 288

lg 1 mõttes.

§ 288

lg 1 sätestab, et Kohtule esitatud tõenditega ja nimelt /kd II tl 50/, on tõendamist leidnud fakt, et M.I töötas alates 01.07.2009.a Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluva Maanteeameti peadirektorina. Oma ametiseisundist tulenevalt oli M.I toemale süüksarvatud tegude toimepanemise ajal isikuks, kellel oli Maanteeameti peadirektorina õigus otsustada riigile rahaliselt hinnatavate kohustuste võtmise üle ning kohustus järgida riigi varalisi huvisid. Märgitud pädevus tulenes M.I-le Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 3 ja Maanteeameti põhimääruse § 11 lg 1; § 12 p.p 1, 7, 14, 20, 21, milliste kohaselt M.I Maanteeameti peadirektorina pidi esindama ja juhtima riigiasutust sh juhtima ameti tööd, peadirektori asetäitjate, osakonnajuhatajate ja peadirektorile vahetult alluvate ametnike ja töötajate kaudu otsustama ja korraldama ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist ning vastutama ameti tegevuse tulemuste eest, tagama eelarve korrektse ja otstarbeka täitmise ning riigivara sihipärase kasutamise, tegema otsuseid sõltumatult ja iseseisvalt kooskõlas õigusaktidega, sõlmima füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ning tegema otsuseid Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide menetlemisel vastavalt otsustusprotsessi pädevusnõuetele. Samuti puudub vaidlus selles, et 28.05.2009.a avaldas Maanteeamet riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „E20 Loo-Maardu teelõigu remont“ (edaspidi riigihange) viitenumbriga 113002, millist rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti nr 3.3.0100.09-0006 "E20 Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu lõigu rekonstrueerimine" raames 10 80% ulatuses (projekti maksumus 381,3 miljonit eesti krooni). Pakkumuste esitamise tähtajaks 19.08.2009.a esitati kuus pakkumust. 19.08.2009.a pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas odavaima pakkumuse ühispakkuja AS XXX, XXXAS ja XXX. Antud faktid loeb kohus tõendatuks /kd I 1-6/, sh /kd I tl 13-78/, /kd II tl 1-228/, Pakkumusteate väljatrükiga 19.08.2009.a /kd II tl 71-74/, tunnistaja XXX kohtus antud ütlustega; /kd IV tl 76-83/ Kohtule esitatud tõenditega ja nimelt: , /kd II tl 146-167/ loeb kohus tõendatuks süüdistuses esitatud fakti, et 18.12.2009.a otsustati Tallinnas, Pärnu mnt XXX Maanteeameti peadirektori M.I käskkirjaga nr XXX peale erinevate vaidlusküsimuste lahendamist teistkordselt kvalifitseerida ühispakkujad AS XXX, XXXAS ja XXX. Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr XXX tunnistati ühispakkuja AS-i XXX, XXXAS-i ja XXX pakkumus vastavaks ning Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr XXX tunnistati ühispakkuja AS-i XXX, XXXAS-i ja XXX pakkumus edukaks. Kohus nõustub süüdistatava kaitsja väitega selles, et M.I on küll allkirjastanud riigihanke „E20 Loo-Maardu teelõigu remont“ ehitusaegse liikluskorralduse muutmise kavandamisel, läbirääkimiste ja otsustamiste kohta 17.02.2010.a koostatud protokolli, kuid sellel koosolekul M.I osalenud ei ole, antud fakti loeb kohus tõendatuks nimetatud protokolli /kd II tl 224/, samuti tunnistajate XXX, XXX kohtus antud ütlustega; /kd IV tl 90-91, 96/ ning süüdistatava M.I kohtus antud ütlustega; /kd IV tl 119/. Kohus tõdeb, et nimetatud protokollist nähtub, et märgitud kuupäeval s.o 17.02.2010.a toimunud kohtumisel M.I ei viibinud, kohtumisel osalenud isikute nimekirjas teda märgitud ei ole, kuid süüdistatav on protokollile alla kirjutanud. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav, andes omakäelise allkirja 17.12.2010.a koostatud kohtumiste protokollile, oli ta teadlik koosolekul vastu võetud otsustest ja andis nendel oma heakskiidu. Hinnanud kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendeid kogumis leiab kohus, et M.I, allkirjastades Maanteeameti peadirektorina kõne all oleva kohtumise protokolli, pidi seda tehes aktsepteerima ka selle sisu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust tekkinud süüdistusaktis kajastatud 17.02.2010.a koostatud koosoleku protokolli sisu õigsuse osas. Kohus ei pea asjakohaseks ja põhjendatuks süüdistatava kaitsja vandeadvokaat XXX seisukohta selles, et Maanteeameti ja AS-i XXX 17.02.2010.a protokolli õiguslik tähendus, kui sellel üldse oli õiguslik tähendus kadus järgmisel päeval seoses hankelepingu sõlmimisega ja M.I kokkupuude 17.02.2010.a protokolliga piirdus ainult selle allakirjutamises. 17.veebruaril.2010.a toimunud kohtumistel, kus viibisid Maanteeameti poolt XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ning AS XXX poolt XXX ja XXX otsustati, et 11 , antud fakt on tõendamist leidnud ka tunnistajate XXX´i ja XXX´e poolt kohtus antud ütlustega /kd IV tl 89-99/. Tunnistajana üle kuulatud XXX andis kohtus ütlusi selles, et XXX esindajad avaldasid 17.02.2010.a toimunud koosolekul, et nad soovivad, et Maanteeamet muudaks hankedokumente enne, kui töövõtuleping sõlmitakse. Tunnistajana üle kuulatud XXXselgitas, et XXX ei olnud ilma liikluskorraldust käsitleva protokolli allkirjastamiseta nõus töövõtulepingut allkirjastama. Sisuliselt sama on avaldanud kohtus ülekuulamise käigus ka süüdistatav M.I , kes selgitas, et /kd IV tl 119/. Kriminaalasjas kogutud ja kohtus avaldatud tõenditest nähtub üheselt, et kuigi hankedokumentides oli fikseeritud remondiaegse liikluskorralduse nõudena 2+2 sõidurida, siis tegelikkuses ehitati remondiaegne liikluskorraldus vastavuses 17.02.2010.a protokollis kokkulepitule. Nii on see fakt tõendatud lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollile ja fototabelile ning kohtuistungil vaadeldud videosalvestusele /kd I tl 132-155/ ka tunnistaja XXX´e ütlustega selles, et ; /kd IV tl 91/, tunnistaja XXX ütlustega selles et „ ; /kd IV tl 111/, tunnistaja XXX´a ühtlustega, kes selgitas, et tema hinnangul oli protokoll piisavaks aluseks, et nõuda XXX kindlustatud teepeenra väljaehitamist“; /kd IV 59/ Märgitust tulenevalt ei pea kohus asjakohaseks süüdistatava M.I kaitsja seisukohta selles, et M.I ei olnud selleks isikuks, kes oleks andnud loa töövõtjale asendada hankedokumentides näidatud 2+2 sõidurajad 1+1 sõiduraja ja kindlustatud teepeenraga. Käesolevas kriminaalasjas heidetakse süüdistatava M.I-le ette Riigihangete seaduses § dest 1; § 3 p 1 § 69 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse § 12 p 7 tulenevate nõuete rikkumist. Kohus tõdeb, et seadusandja märgib eelpool nimetatud õigusakti § 69 lg 3 üheselt, et . RHS § 69 lg 4 sätestatu kohaselt Käesolevas kriminaalasjas on aga tuvastamist leidnud fakt, et just M.I lubas töövõtjal ajutise liikluskorraldusena Tallinn – Narva maantee Loo aleviku ja Maardu linnavahelisel teelõigul ehitada välja hankedokumentides sätestatud ajutise liikluskorralduse 2+2 sõidurea asemel 1+1 sõidurida koos kindlustatud teepeenardega, mida võib pidada hankelepingu muudatuseks kuid sellise muudatuse tegemiseks süüdistataval seadusest tulenev alus puudus ning viimase sellekohane tegevus ei vastanud ka RHS tulenevatele nõuetele. Käesoleva kriminaalasjas kohtuliku uurimise käigus on tunnistajad XXX ja XXX andnud ütlusi ja selgitusi selle kohta, et Loo – Maardu teelõigul oleks liiklussagedust arvestades tulnud tagada 2+2 sõidurada, seda tingis nii liiklusskeem kui ka suur liiklussagedus märgitud teelõigul; /kd IV tl 6576/. Nimelt on tunnistaja XXX kinnitanud, et /kd IV tl 68/ Tunnistaja XXX on kinnitanud kohtus, et 12 ; /kd IV 75/ Tunnistaja XXX on kohtus kinnitanud, et tema „ ; /kd IV tl 57/“, tunnistaja seisukohta toetab veel 14.12.2011.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning selle lisad; /kd III tl 157-171/ Tunnistajate XXX, XXX ja XXX on kohtuliku menetluse käigus antud ütlustega loeb kohus tuvastatuks fakti, et liikluskorralduse välja ehitamata jätmise osas Maanteeameti poolt teeehitajatele mingeid etteheiteid ei tehtud, nõudmisi ei esitatud; /kd IV tl 89-100/. Nimelt on tunnistaja XXX märkinud, et „ tunnistaja on kinnitanud, et „ /kd IV tl 89-93/, tunnistaja XXX on kohtus andnud ütlusi selle kohta, et seonduvalt 2+2 või 1+1 koos teepeenardega välja ehitamiseks Loo- Maardu objektil /kd IV tl 97/, tunnistaja XXX on kohtuistungil kinnitanud, et 2010 aastal toimunud koosolekute käigus, et ei olnud välja ehitatud 2+2 sõidurada mingeid etteheiteid selle osas ei olnud ; /kd IV tl 111/. Tunnistaja XXX on kinnitanud, et /kd IV 60/ . Eeltoodud tõenditele tuginedes loeb kohus tuvastatuks fakti, et 2+2 sõidurada, milline oleks pidanud tagama liikluskorralduse süüdistusaktis märgitud Loo – Maardu teelõigul tegelikkuses ei realiseerinud, vaid kokkuleppel Maanteeametiga M.I isikus ehitati töövõtja poolt remondi ajal välja liikluskorraldus hankelepingus märgitust erineval viisil s.t 1+1 sõidurada kindlustatud teepeenraga ning antud olukorra näol on kohtu hinnangul tegemist hankelepingu täitmisest kõrvalekaldumisega. Süüdistatavana ülekuulamise käigus andis M.I ütlusi selles, et tema mäletamist mööda hange oli välja kuulutatud enne juunis s.t enne tema tööle asumist 01.07. Tööde tegemise tähtaeg oli 23 kuud ning seda alates lepingu sõlmimisest. Kinnitab ta seda, et algselt hankelepingut ei sõlmitud, sest seda vaidlustati kaks korda, kuid mõlemal korral oli Maanteeameti jaoks positiivne otsus. Vaidlustuskomisjoni otsus tuli 2010.a jaanuari lõpus, peale seda oli põhimõtteliselt kohe võimalik hankeleping sõlmida ja see oli ka Maanteeameti soov. Selleks ajaks olid XXX tekkinud objektiivsed nõudmised – vahetähtajad ja lõpptähtaeg. Vahetähtajad olid ebarealistlikud s.t täita sellisel kujul nagu need olid hankedokumendis. Liikluskorraldusskeem algselt vaideobjekt ei olnud, see tekkis 11.02 päevakorda. Maanteeametil oli ajaline surve, XXX ütles, et on lepingut nõus allkirjastama kui tähtajad võetakse arvesse, keegi ei vaielnud vahetähtaegade osas, sest neid oli ebareaalne täita, lõpptähtaja muudatust nad aga ei pidanud võimalikuks. Kinnitab ta seda, et töönõupidamistel ta ei osalenud, nõu tema käest ei küsitud. 17.02 saadi teada selles, et XXX on valmis lepingut allkirjastama, koostati projekti sõnastus ja koosoleku protokoll; /kd IV tl 117/. Süüdistatav M.I on kohtus kinnitanud, et „ “, antud fakti on kinnitanud ka tunnistaja XXX kohtus antud ütlustega; /kd IV tl 117; 76-83/ ja märgitud fakti kinnitab 31.01.2011.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning selle lisad; /kd III tl 1-156/ Samuti on süüdistatav M.I selgitanud, et „ /kd IV tl 119/ 13 Kohus loeb eelpool märgitud tunnistajate ja süüdistatava kohtus antud ütlustega tõendatuks fakti, et hankelepingut muudeti üksnes tähtaegade osas, mitte aga remondiaegse liikluskorralduse osas, milline fikseeriti 17.02.2010.a koostatud protokollis. Seega hinnates kogumis kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendeid leiab kohus kokkuvõtvalt, et Maanteeameti peadirektor M.I , omades vastavat pädevust ja volitust, andis 17.02.2010.a maanteeameti poolse nõusoleku liikluskorralduste muudatuse osas, millega sisuliselt lepiti kokku hankelepingu muutmises, rikkudes selliselt RHS § 69 lg 3 sätteid. Sõlmitud kokkulepet aktsepteerisid kõik osapooled ja sellest tulenev realiseerus remondiaegse liikluskorraldusena LooMaardu teelõigu remondi käigus. M.I kui isik, kellel oli seadusest tulenev pädevus ja õigus teise isiku nimel käesoleval hetkel Maanteeameti nimel tegutseda s.t võtta teisele isikule varalisi kohustusi ning järgida tema varalisi huve kasutas temale usaldatud pädevust ja õigust ära ebaseaduslikult sh rikkus teise isiku varalise huvide järgimise kohustus ja tekitas sellega suure varalise kahju.

§ 2172

lg 1 sätestatud suure ja

§ 300

märgitud olulise varalise kahju loeb kohus tõendatuks /kd I tl 7-12/ Seega, kuna M.I lubas oma tegevusega töövõtjal ehitada hankelepingust erineva remondiaegse liikluskorralduse, siis lõi ta olukorra, mille puhul tekkis riigil kohustus maksta töövõtjale 33 668 euro võrra suurem summa, kui oli tegelikult teostatavate tööde maksumus. Kõike eelpoolöeldut arvestades leiab kohus, et süüdistatav M.I, olles pädevaks isikuks, kellel oli Maanteeameti peadirektorina õigus otsustada riigile rahaliselt hinnatavate kohustuste võtmise üle ning kohustus järgida riigi varalisi huvisid, RHS § -de 1; § 3 p 1; 69 lg 3, 4 sh Maanteeameti põhimääruse § 12 p 7 tulenevate nõuete eiramise tulemusel pani tahtlikult toime

§ 2172lg 1 ja § 300 järgi kvalifitseeritavad süüteod.

Karistuse mõistmine Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et M.I on toime pannud kavatsetult teise astme kuritegusid, toimepandud kuriteod on lõpuleviidud, isiku süüd välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Kohus selgitab, et M.I-le karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 alusel kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 300

ja § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks M.I karistamist rahalise karistusega, pidades silmas isiku majanduslikku olukorda – isikul rahalised vahendid puuduvad, töökohta tal ei ole ning seetõttu oleks viimasel rahalise karistuse täitmine võimatu, sellest tulenevalt ka eesmärgipäratu. 14 Käesoleval juhul leiab kohus, et M.I tuleb karistada vangistusega, kohaldades

§ 73lg 1 ja 3 sätestatut.

Nimelt

§ 73

lg 1 kohaselt tulenevalt

73 lg 3 Kohus märgib, et seadusandja näeb mõlema kuriteo toimepanemise s.t nii

§ 300

järgi kui ka

§ 2172

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette vangistuse, esimese koosseisu tuvastamise korral kuni ühe aasta pikkuse ja teise koosseisu puhul kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat karistada riigiprokuröri poolt nõutud tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, kohtu hinnangul riikliku süüdistaja poolt süüdistatavale karistuseks taotletud karistusmäär liialt range ja ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ja kohtualuse süü suurusele. Kohus märgib, et M.I on varem kriminaalkorras karistamata isik, antud fakt on kohtule isiku iseloomustavaks asjaoluks. Antud hetkel on kohus veendunud, et kohaldades

§ 63

lg 1 ja mõistes kohtualusele tema poolt toime pandud kuritegude eest karistuseks tingimisi vangistuse pikkusega 4 kuud s.t jättes mõistetud karistuse s.o 4 kuu pikkuse vangistuse täielikult täitmisele pööramata, allutades viimase katseajale 3 aastaks on piisavaks mõjutamaks süüdistatavat tulevikus hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Käesoleval hetkel on kohus veendumusel, et M.I ei jätka kuritegeliku käitumisega ning temale mõistetav karistus, arvestades selle liiki ja määra täidab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3, 9 kohaselt on muu hulgas ja Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus pidas menetleja vajalikus kuritegude tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks määrata ehitustehniline ekspertiis, ekspertiiskulud on käesoleval hetkel kandnud Kaitsepolitseiamet ning seda summas 2265,60 eurot; /kd I tl 12/ KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt Vabariigi Valitsuse

1. Jaanuari
2. a määruse nr 6 § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 320 eurot s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 480,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt Kohus märgib, et süüdistatav M.I ei ole esitanud kohtumenetluse käigus taotlust ega tõendeid selle kohta, millised annaksid kohtule põhjuse määrata, et süüdistatava poolt tema süüdimõistmise korral tasumisele kuuluvad menetluskulud jäetakse riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud küll asjaolu süüdistatav M.I ei tööta s.t viimane ei oma legaalset sissetulekut töötasu näol, kuid antud asjaolu ei ole piisavaks asumaks seisukohale ja järeldada, et süüdistatav on sellises varalises seisundis, milline ei võimalda tal KrMS § 180 lg 1 15 tulenevat kohutust täita. Kuid antud asjaolu peab kohus piisavaks selleks, et kohaldada M.I suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut s.t võimaldada viimasel tasuda temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 480 eurot ja ehitustehnilise ekspertiisikulud summas 2265,60 eurot ositi 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 16