1-18-2780/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2780 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2018 otsus, millega E.K tunnistati süüdi KarS § 424 järgi lühimenetluses. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON
3. Jätta E.K kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga apellatsioon Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
4. mai 2018 otsuse peale läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le K. Kooga Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks E.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
6. Välja mõista E.K-lt Eesti Vabariigi kasuks 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Kaido Koogale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. E.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu
9. mai
10. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 424 (alates
11. novembrist 2017 KarS § 424 lg 1) järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu
12. juuli
13. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha ära kantud karistus (
14. jaanuar –
15. mai 2018) 4 kuud vangistust. Alates
16. maist 2018 kuulub ära kandmisele 1 aasta vangistust. Lahendati ka menetluskuludega seotud küsimused.
17. E.K tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema juhtis
18. septembril 2017 kell 21:03 Kohtla-Järvel Estonia pst 6A maja juurest Puru tee 83 parklani sõiduautot Audi A6 joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1671T tuvastati E.K uriinis narkootilist ainet karfentanüüli. Vastavalt korrakaitseseaduse § 36 lg-le 1 oli E.K joobeseisundis.
19. Apellatsioonis ei vaidlustata E.K süüditunnistamist. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus karistuse osas ja mõista E.K-le kergem karistus. MAAKOHTU OTSUS
20. Kohus arvestas karistuse mõistmisel KarS § 56 põhimõtteid. E.K on süüdi ühes kuriteos, mis on toime pandud katseajal. Karistust kergendab E.K süü tunnistamine. Karistusregistrist nähtuvalt on E.K 8 kehtivat kriminaal- ja 17 väärteokaristust. Ehkki KarS § 424 näeb sanktsioonina ette ka rahalise karistuse, ei vastaks see karistamise eesmärkidele, ega avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Rahalise karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kriminaalsaja materjalidest nähtuvalt süüdistatav ei tööta, tema keskmine päevasissetulek oli
21. a 0 eurot. E.K kannab praegu Viru Maakohtu
22. juuli
23. a otsusega mõistetud 8 kuu pikkust vangistust alates
24. jaanuarist
25. Rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke – see jääks vahendite puudumise tõttu täitmata ja süüdistatav end karistatuna ei tunneks. E.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh samalaadse kuriteo toimepanemise eest nii reaalse vangistuse, rahalise karistuse, üldkasuliku töö kui ka lisakaristusega. Põhjendatud on karistada teda reaalse vangistusega.
26. Olukorras, kus süüdistatav juhtis mootorsõidukit keset linna fentanüülijoobes ja olematu reaktsiooniga, oli süüdistatav teistele liiklejatele üliohtlik. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut ja kergendava asjaolu olemasolu, on põhjendatud sanktsioon, mis jääb veidi alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, kuulub kandmisele 8 kuud vangistust.
27. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.K mõisteti süüdi Viru Maakohtu
28. juuli
29. a otsusega, millega teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. Süüdistatav ei asunud karistust õigeaegselt täitma ning ta kuulutati tagaotsitavaks. Vangistust asus ta kandma
30. jaanuaril
31. Kaitsja leidis, et kuna varasem kohtuotsus ei olnud käesoleva kriminaalmenetluse all oleva kuriteo toimepanemise ajal veel jõustunud, kuulub kohaldamisele KarS § 65 lg
32. Maakohus kaitsjaga ei nõustunud ja leidis, et kohaldamisele kuulub KarS § 65 lg
34. Maakohus märkis, et kohtuotsuste kogum tekib olukorras, kus isik paneb pärast süüdimõistmist toime uue kuriteo. Seega on kohtuotsuste kogum võimalik kahe eelduse samaaegse täidetuse korral: 1) isikut peab olema kohtuotsusega karistatud kuriteo toimepanemise eest; 2) isik on pärast selle kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pannud toime uue kuriteo. Siinjuures ei ole oluline, kas uus kuritegu pandi toime enne või pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist, kuna KarS § 65 lg 2 seob kohtuotsuste liitmise vaid kohtulahendi kuulutamisega. Sellisel juhul näeb KarS § 65 lg 2 ette uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et karistus ei ole kandnud oma eesmärki.
35. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist E.K-le mõistetud karistuse osas ja kergema karistuse mõistmist. 2 Kaitsja leiab, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule. Kuigi E.K on korduvalt karistatud, on samaliigilise kuriteo eest teda karistatud 10 aastat tagasi. Mootorsõiduki ühekordse juhtimise eest joobeseisundis karistamine 1 aasta pikkuse vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on valesti viidanud sellelegi, et kuritegu on toime pandud katseajal. Karistuste liitmisel tulnuks juhinduda KarS § 65 lg-st
36. Käesolevas asjas karistati E.K
37. septembril 2017 toime pandud kuriteo eest, millele liideti
38. juulil
39. a mõistetud karistus. Selle otsuse vaidlustas E.K . Lahendi kuulutas ringkonnakohus
40. septembril
41. Maakohtu seisukohad karistuste liitmisel KarS § 65 lg 2 järgi on valed, sest selle seisukoha järgi oleks võimalik liita ka karistusi, mis on mõistetud veel jõustumata kohtuotsusega. Samuti ei ole seaduses määratletud, millist kuulutamist on silmas peetud, sest kohtulahendit on võimalik kuulutada kolmes kohtuastmes. E.K puhul toimus lahendi kuulutamine ringkonnakohtu poolt juba pärast uue kuriteo toimepanemist. Liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada KarS § 65 lg-t 1 ja §
42. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
43. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 11.
44. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
45. juuni
46. a määrust asjas nr 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
47. aprilli
48. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-10). 11.
49. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et E.K on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse E.K-le mõistetud karistuse osas, kuna see ei vasta kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule – samaliigilise kuriteo eest on karistatud E.K 10 aastat tagasi. 11.2.
50. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu põhjendustega E.K-le määratud karistuse liigi ja määra osas ning leiab, et apellatsiooniväited ei anna alust I astme kohtu otsuse tühistamiseks. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 11.2.
51. Maakohus on õigesti võtnud karistuse mõistmisel esiti lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmise määra, seejärel tuvastanud E.K süü suuruse ja karistust kergendava asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumise ja saanud selle põhjal süüdlase süü suurusele vastava määra. Lisaks isiku süüle on arvestatud ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on pikemalt peatunud ka sellel, miks ei eviks rahaline karistus E.K puhul karistuselt eeldatavat toimet. Samuti on kohus ammendavalt analüüsinud E.K isikuga seotud asjaolusid – lahendist nähtuvalt ei ole karistust põhjendatud pelgalt 10 aasta taguse rikkumise, vaid esile on toodud just E.K korduvad karistatused narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja liiklusseaduse sätete rikkumise eest. Ka kõne all oleva teo 3 pani E.K toime narkojoobes olles, kus tema reaktsioon oli olematu ja ta oli sellisena keset linna teistele liiklejatele üliohtlik. Kohtukolleegium ei näe ka ühtegi kaalutlust, mis annaks alust E.K-le kergema karistuse mõistmiseks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud E.K karistusliigiks peab olema just vangistus. 11.2.
52. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on arvestanud E.K kahetsust ja muid karistuse mõistmise seisukohast olulisi asjaolusid ning kohtukolleegiumi hinnangul on I astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav, pole alust väita, et maakohus on karistuse mõistmisel hälbinud karistuse mõistmise printsiipidest. 11.2.4 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ka E.K karistuste liitmist puudutavas osas. Kuna selles osas on maakohus juba piisava põhjalikkusega vastanud kaitsja istungil tõstatatud samasugusele küsimusele, siis jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1 I astme otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja märgib üksnes, et nõustub maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu seisukohta karistuse osas ei mõjuta ka maakohtu otsuses ilmnenud ekslik seisukoht, nagu oleks kuritegu toime pandud katseajal (Viru Maakohtu
53. juuli
54. a otsusega karistati E.K reaalse vangistusega (KoTo lk 37 pöördel)). 11.2.5 Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
55. Kaitsja palub määrata OÜ-le K. Kooga Advokaadibüroo E.K-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi (maakohtu otsusega tutvumise ning apellatsiooni koostamise) eest 90 eurot tasu. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
56. juuli
57. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Arvestades apellatsiooni mahtu, sh kaebuse pikkust ja õigusliku argumentatsiooni kvaliteeti, loeb kolleegium kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe tunni. Sellele vastav riigi õigusabi tasu on 60 eurot, milles sisaldub käibemaks 10 eurot. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau