1-18-2780/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2018 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2780 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör abiprokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 17.04.2018 Kriminaalasi Süüdistatav O.F-i süüdistus Karistusseadustiku §424 (alates 01.11.2017 KarS §424 lg.1) järgi lühimenetluses O.F sünd. XXX, isikukood XXX, xxx varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivad on järgmised karistused: - Ida-Viru Maakohtu 30.10.2003 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 5, 8 ja §209 lg.2 p.1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud 10 päeva - Harju Maakohtu 09.09.2008 otsusega KarS §201 lg.2 p.1, 4 ja §424 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat koos lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 kuud - Tartu Maakohtu 04.02.2011 otsusega KarS §199 lg.2 p.9 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses - Viru Maakohtu 25.03.2013 otsusega KarS §199 lg.2 p.5, 9 ja §213 lg.1 järgi vangistusega 6 kuud 3 päeva Viru Maakohtu 20.01.2014 otsusega KarS 1 §199 lg.2 p.7, 9 järgi vangistusega 5 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta - Harju Maakohtu 27.02.2015 otsusega KarS §199 lg.2 p.5, 7, 8, 9 järgi vangistusega 11 kuud 13 päeva - Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega KarS §199 lg.2 p.9 järgi vangistusega 8 kuud kandmise algusega 10.01.2018 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada O.F Karistusseadustiku §424 (alates 01.11.2017 Karistusseadustiku §424 lg.1) järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista O.F-ile lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele 8 (kaheksa) kuud vangistust Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust perioodil 10.01.2018 – 10.05.2018 kantud karistus, s.o. 4 (neli) kuud vangistust ja alates 11.05.2018 kuulub O.F kandmisele 1 (üks) aasta vangistust. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt O.F-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot (s.h. ettevalmistus 100 €, osalemine kohtuistungil 50 €, käibemaks 30 €). Välja mõista O.F-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 750 (seitsesada viiskümmend ) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses osalemise eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb O.F tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE

1. 2 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700024874 ning selgitus „ O.F 1-18-2780 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 04.06.
2. on kohtuotsusega Viru Süüdistus O.F on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis 06.09.2017 kell 21.03 xxx maja xxx parklani xxx (registreerimismärk xxxx) ja kellel tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr.1671T narkootilise aine karfentanüüli sisaldus uriinis ning keda vastavalt Korrakaitseseaduse §36 lg.1 sätetele loetakse joobeseisundis olevaks isikuks. Sellega pani O.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. Karistusseadustiku §424 (alates 01.11.2017 Karistusseadustiku §424 lg.1) kvalifitseeritava kuriteo. järgi Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav O.F tunnistas end maakohtu istungil süüdi, ei soovinud ütlusi anda ning jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud. Süüdistatav O.F-i süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.09.2017 uuringuakt nr.1671T, mille kohaselt tuvastati O.F-i uriinis karfentanüül - eelnimetatud uuringuakti lisa, mille kohaselt esines O.F narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove - Terviseseisundi kirjeldamise 06.09.2017 protokoll nr.R627960, mille kohaselt oli O.F-i parema küünarvarre piirkonnas 2 värsket süstlajälge; tema käitumine oli ebaselge; ta oli teadvusel, kontaktne, küsimustele vastas õigesti; tema nahk oli kahvatu, jahe; tema reaktsioon valgusele oli olemas; tema kõnelemine oli ebaselge, esines düsartria; Rombergi asend, kand-varvas kõnd sirgjoonel ja täpsemad liigutused olid positiivsed; sõrme-nina katse oli täpne; tema enda sõnul tarvitas 06.09.2017 hommikul fentanüüli 3 - - - - - Indikaatorvahendi kasutamise 06.09.2017 protokoll, mille kohaselt nõustus O.F indikaatorvahendi kasutamisega, kuid ei suutnud testi läbida ja uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Sama protokolli kohaselt olid O.F-i silma pupillid väikesed ja tema reaktsioon valgusele oli aeglane; reaktsioonikiirus oli häiritud; kõne segane ja aeglane; aja -, isiku- ja kohataju selge; ta oli teadvusel; mäletas viimase 24 tunni sündmusi; tema koordinatsioon oli kergelt häiritud; ta higistas, oli unine ja tunnistas, et tarvitas fentanüüli Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 06.09.2017 otsus, mille kohaselt kõrvaldati O.F juhtimiselt, kuna tema pupillid olid ahenenud, kõnnak ebakindel ning tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus Sõiduki hoiukohta teisaldamise 06.09.2017 akt, mille kohaselt teisaldati V Pile kuuluv sõiduauto xxx (xxx) hoiukohta xxx, kuna sõiduauto juht O.F oli juhtimiselt kõrvaldatud seoses juhtimisõiguse puudumise ja narkojoobe tunnustega tunnistaja A L ütlused, mille kohaselt oli tema patrullpolitseinikuna patrullis, kui saabus teade selle kohta, et xxx linnaosas seisab xxx kaupluse juures sõiduauto xxx, juht magab rooli taga, automootor töötab ja sees on arvatavasti joobes seltskond. Sõiduk hakkas poe juurest liikuma ning tunnistaja andis sinise ja punase märgutulega peatumismärguande, sõiduk peatus parklas. Juhti kontrollima minnes oli kohe aru saada, et juhi reaktsioonikiirus on olematu ja isik oli näost higine. Alkotestri tulemus oli 0,00 mg/l. Juht kinnitas, et tarvitas fentanüüli, juhiks oli O.F . Andmebaasist selgus, et ta puudub juhtimisõigus. Patrull toimetas O.F-i EMO-sse narkoekspertiisi O.F-i ütlused kahtlustatavana, mille kohaselt viibis ta 06.09.2017 õhtul xxx linnaosas kaupluse xx juures koos oma tuttava D, nad istusid autos, tema juhi kohal ja D kõrvalistmel. Auto juurde sõitis politseiauto, paluti esitada isikut tõendav dokument, ta esitas ja siis paluti tulla kaasa keskhaiglasse, kus ta andis uriiniproovi väljavõte Google Mapsist, kust nähtub sõiduki seismise koht aadressi järgi ning politseinike poolt sõiduki peatamise koht aadressi järgi, sõiduauto poolt läbitud teekond on 350 meetrit. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav O.F pani toime talle inkrimineeritud kuriteo. Karistusseadustiku §424 nägi ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki trammi juhtimise eest joobeseisundis. või Alates 01.11.2017 hakkasid kehtima Karistusseadustiku muudatused redaktsiooni kohaselt on O.F-i tegu kvalifitseeritav KarS §424 lg.1 järgi. Seega on O.F-i poolt toimepandud tegu jätkuvalt kuritegu ka käesoleval ajal. uue ja 4 O.F-ile on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 06.09.2017 kell 21.03 xxx sõiduautot xxx (registreerimismärk xxx) joobeseisundis. Joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine kõigi liiklejate elu, tervist ja vara. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustata raskeid tagajärgi. Antud süüteokoosseisu joobeseisundis. objektiivseks tunnuseks on mootorsõiduki juhtimine Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas tuvastada, kas süüdistatav juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, kas ta oli sellel ajal joobeseisundis ja kas joobeseisund on tuvastatud selleks ettenähtud viisil. Süüdistuse kohaselt juhtis O.F 06.09.2017 kell 21.03 mootorsõidukit xxx(registreerimismärk xxx) xxx maja juurest xxx parklani. Maakohtu istungil ei soovinud süüdistatav ütlusi anda. Kahtlustatavana ülekuulamisel 19.10.2017 seletas O.F , et istus xxx ees autos juhikohal, kui nende juurde sõitis politseiauto ning tal paluti esitada isikut tõendav dokument ja minna nendega kaasa. Nimetatud ütlustest ei nähtu sõiduki juhtimine. Seega tuleb see tuvastada teiste asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub tunnistaja A L ütlustest, et tema oli 06.09.2017 teenistuses, kui ta sai koos patrullpolitseinik O Vga info, xxx juures xxx ees seisab sõiduauto xxx ja juht magab rooli taga. Sama tunnistaja ütlustest nähtub, et kell 21.03 hakkas antud sõiduk liikuma, peale mida andis tunnistaja sõidukile sinise ja punase märgutulega peatumismärguande. Juht peatas xxx parklas. Google Mapi väljavõtte kohaselt on xxx vaheline distants 350 meetrit. Sõiduki hoiukohta teisaldamise 06.09.2017 aktist nähtub, et sõiduauto (registreerimismärk xxx) asus teisaldamise alustamise hetkel aadressil xxx xxx Maakohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav O.F juhtis 06.09.2017 süüdistuses nimetatud ajal ja kohas xxx(registreerimismärk xx). Tunnistaja puhul on tegemist patrullpolitseinikuga, kes reageeris saadud infole ja ka peatas süüdistatava poolt juhitud sõiduki. Sõiduki teisaldamisega tegeles üldse kõrvalseisev isik. Vastavalt Korrakaitseseaduse §36 lg.1 on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt sama paragrahvi lg.4 p.2 on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Vastavalt Korrakaitseseaduse §37 lg.1 p.1 võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku 5 organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada muuhulgas sõidukijuhi, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on muuhulgas narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. Tunnistaja A L ütlustest nähtub, et süüdistatava reaktsioonikiirus tema kontrollimisel oli olematu, isik oli näost higine ning kinnitas ise, et oli tarvitanud fentanüüli. Indikaatorvahendi kasutamise 06.09.2017 protokollist nähtub, et süüdistatav ei suutnud testi läbida ja tal olid järgmised joobeseisundile viitavad tunnused: silma pupillid olid väikesed; valgusele oli reaktsioon aeglane; reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne segane; koordinatsioonis olid kerged häired; isik higistas ja oli unine. Vastavalt Korrakaitseseaduse §41 lg.1 võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei suutnud süüdistatav testi indikaatorvahendiga läbida, siis toimetati ta SA-sse xxx, kus temalt võeti narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse analüüsiks uriiniproov, mis edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Vastavalt Korrakaitseseaduse terviseseisundit. §41 lg.9 on arst kohustatud kirjeldama isiku xxx oli üldarstiabi V S poolt vormistatud Terviseseisundi kirjeldamise 06.09.2017 protokoll nr.R627960, mille kohaselt oli O.F-i parema küünarvarre piirkonnas 2 värsket süstlajälge, tema käitumine oli ebaselge, nahk kahvatu ja jahe, kõnelemine ebaselge, düsartria, pupillid kitsad, nüstagm, süüdistatava enda kinnitusel tarvitas 06.09.2017 fentanüüli. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.09.2017 uuringuaktist nr.1671T nähtub, et O.F-i uriinis tuvastati karfentanüül. Vastavalt Korrakaitseseaduse §41 lg.13 annab riiklik ekspertiisiasutus bioloogilise vedeliku proovi uuringute tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst – ekspert H Re ja kohtutoksikoloogiaekspert M Ti poolt 29.09.2017 koostatud Hinnangule isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta esines O.F narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Maakohus leiab, et seega oli süüdistatav süüdistuses märgitud ajal ja kohas joobeseisundis ning joobeseisund on tuvastatud selleks ettenähtud viisil. Nimetatud seisukohaga on kooskõlas ka süüdistatava enda poolt kohtueelses menetluses antud kinnitused fentanüüli tarvitamise kohta. 6 Kokkuvõtvalt märgib maakohus, et ülaltooduga on O.F-ile esitatud süüdistus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis leidnud tõendamist. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis eeldab kuriteokoosseisu suhtes tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega pidi süüdistatav teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatav on kohtueelses menetluses korduvalt kinnitanud, et tarvitas 06.09.2017 fentanüüli, asja kohtulikus menetluses tunnistas ta end esitatud süüdistuses süüdi. Karistusseadustiku §16 lg.3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohus leiab, et istudes autorooli ja asudes sõidukit juhtima peale narkootilise aine tarvitamist, on kindlasti tegemist süüteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et O.F on toime pannud Karistusseadustiku §424 (alates 01.11.2017 kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS §424 lg.1) sätestatud kuriteo ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. O.F ei tegutsenud hädakaitse - või hädaseisundis. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on aga ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja seejärel süüdistatava isikut. 7 O.F on süüdi ühes kuriteoepisoodis, mis on toime pandud kehtival katseajal. Maakohus arvestab siinjuures süüdistatava poolt süü tunnistamist, mis on vastutust kergendavaks asjaoluks. Lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Kriminaalasja materjalides asuva Karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.F 8 kehtivat kriminaal- ja 17 kehtivat väärteokaristust. Süüdistusakti kohaselt on arvestatud seitset kehtivat kriminaalkaristust. Karistusseadustiku §424 nägi kolmeaastase vangistuse. Alates sanktsioon on sama. karistusena 01.11.2017 ette rahalise karistuse või kuni kehtiv Karistusseadustiku §424 lg.1 Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon ühe karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole antud süüdistatava puhul millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Kriminaalasja materjalide kohaselt süüdistatav ei tööta, tema keskmise päevasissetuleku suurus 2016 oli 0 €. Käesoleval ajal kannab ta Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega mõistetud reaalset vangistust 8 kuud, vangistuse algusega 10.01.
3. Maakohus leiab, et antud süüdistatava karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei ole piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus on seisukohal, et antud juhul jääks süüdistatava karistamisel rahalise karistusega see karistus lihtsalt vahendite puudumisel täitmata ja seega tunneks süüdistatav ennast karistamatuna. Lähtudes asjaolust, et süüdistatav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samalaadse kuriteo toimepanemise eest, teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistuse, rahalise karistuse, üldkasuliku tööga ja ka lisakaristusega, ei pea maakohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks muud karistuse liiki kui reaalne vangistus. Eeltoodu alusel tuleb O.F talle käesoleva kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Nagu maakohus juba märkis käesolevas kohtuotsuses eespool, arvestab ta karistuse määra mõistmisel kergendava asjaoluna süüdistatava poolt süü tunnistamist. Ka arvestab maakohus asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt karistatud nii Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Liiklusseaduse sätete rikkumise eest väärteo korras. 8 Kaitsja väitis maakohtu istungil, et kuigi kriminaalasja materjalides on olemas kaart, kus on ära näidatud lõik, mille jooksul süüdistatav juhtis sõidukit, ei ole tegemist pika distantsiga, see ei olnud ohtlik ja ohtu teistele inimestele ei olnud. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus leiab, et olukorras, kus süüdistatav juhtis mootorsõidukit tänaval keset linna ja tal oli fentanüüli tarvitamisest tuvastatud selline joove, mille puhul reaktsioon oli olematu, oli süüdistatav teistele liiklejatele üliohtlik. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut ja kergendava asjaolu olemasolu leiab maakohus, et süüdistatavale on põhjendatud mõista karistuseks vangistus veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel mõistab maakohus O.F-ile karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub O.F-ile mõistetud karistus 1 aasta vangistust vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning süüdistataval kuulub kandmisele 8 kuud vangistust. Abiprokurör Kristiina Erte leidis maakohtu istungil, et seoses süüdimõistmisega käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdistatava suhtes kohaldada liitkaristust Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et O.F mõisteti süüdi Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega ja karistati vangistusega 8 kuud. Seoses asjaoluga, et süüdistatav ei asunud kohtuotsusega mõistetud karistust kandma õigeaegselt, oli ta Viru Maakohtu 05.12.2017 määrusega kuulutatud tagaotsitavaks. O.F peeti kinni ja ta asus vangistust kandma 10.01.
4. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga abiprokuröri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et kuna varasem kohtuotsus ei olnud käesolevas kriminaalasjas menetluse all oleva kuriteo toimepanemise ajal veel jõustunud, kuulub kohaldamisele Karistusseadustiku §65 lg.
5. Maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesolevas kriminaalasjas kuulub kohaldamisele Karistusseadustiku §65 lg.
6. Vastavalt Karistusseadustiku §65 lg.2 kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides sama seadustiku §64 lg.2, 4, 5 sätestatut. Kohtuotsuste kogum tekib olukorras, kus isik paneb pärast süüdimõistmist toime uue kuriteo. Seega on kohtuotsuste kogum võimalik kahe eelduse samaaegse täidetuse korral. Esiteks peab olema isikut kohtuotsusega karistatud kuriteo toimepanemise eest ning teiseks on isik pärast selle kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pannud toime uue kuriteo. Siinjuures ei ole oluline, kas uus 9 kuritegu pandi toime enne või pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist, kuna KarS §65 lg.2 seob kohtuotsuste liitmise vaid kohtulahendi kuulutamisega. Sellisel juhul näeb KarS §65 lg.2 ette uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra ja kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Kuna mõlemad eeldused on käesolevas kriminaalasjas süüdistatava puhul täidetud, siis leiab maakohus, et kohaldamisele kuulub Karistusseadustiku §65 lg.
7. Eeltoodu alusel tuleb liita O.F-ile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 8 kuud vangistust Viru Maakohtu 04.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuna O.F kannab käesoleval ajal alates 10.01.2018 eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust, tuleb talle mõistetud liitkaristusest 1 aasta 4 kuud vangistust arvata kantuks perioodil 10.01.2018 – 10.05.2018 kantud karistus 4 kuud vangistust. Eeltoodu alusel jääb O.F alates 11.05.2018 kanda 1 aasta vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka muuhulgas sundraha. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on sama seadustiku §424 (ka alates 01.11.2017 kehtiva Karistusseadustiku §424 lg.1) sätestatud kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 750 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatavale määratud kaitsjaks vandeadvokaat Kaido Kooga. Maakohus peab kaitsja taotlusi kaitsjatasude osas põhjendatuiks ning mõistab kaitsjatasud kohtueelses menetluses 120 € ja kohtulikus menetluses 180 € riigituludesse välja süüdistatavalt. 10 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 11