Obsah (8)

§ 202§ 118§ 199§ 64§ 68§ 66§ 74§ 218

1-12-4092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. september 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4092 (10230121849) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 202lg 1, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Eneli Pau Süüdistatav S.G ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: Xxx, viibib XXX tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.10.2011 kuni 12.10.2011, 28.10.2011, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 18.03.2009 otsusega

§ 118

p 1 järgi vangistus 2 aastat 8 kuud § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat ja 10 kuud. Harju Maakohtu 04.11.2009 määrusega katseaega pikendatud 2 kuu võrra, Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusega pikendatud 6 kuu võrra. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON 1. S.G süüdi tunnistada

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot, so 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. 2. S.G süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) 1 päevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot, so 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. 3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot, so 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 60 (kuuskümmend) päevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot, so 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus 11.01.2011 kuni 12.01.2011, 28.10.2011, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, so kokku 9 päevamäära, lugedes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 51 (viiskümmend üks) päevamäära, päevamäära arvestusega 3,20 eurot, so 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. 6.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 13 (kolmteist) euro ja 60 (kuuskümmend) sendi kaupa kuus, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „S.G , 1-12-4092, rahaline karistus“. 7.

§ 74

lg 6 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt, jättes Harju Maakohtu 26.03.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud täitmisele pööramata.

1. S.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
2. S.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 93 (üheksakümmend kolm) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 2 alusel tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest esimese maksena 15 (viisteist) eurot ja 93 (üheksakümmend kolm) senti ning järgneva 11 kuu jooksul igakuise võrdse osana 16 (kuusteist) euro kaupa kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „S.G, 1-12-4092, kaitsjatasu“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Jätta S.G-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata.
5. Jätta S.G-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 4 (neli) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
6. AS-i Prisma Peremarket esitatud tsiviilhagi 5,99 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista S.G-lt AS Prisma Peremarket kasuks 5 (viis) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti, mis tuleb tasuda AS Prisma Peremarket arveldusarvele Swedbank, märkides selgitusena „S.G , 1-12-4092, tsiviilhagi“.
7. Asitõend: kohvipakk Jacobs Kröning, mis asub Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo VVKT Ida teenistuses Vikerlase 14, Tallinn, kuulub kui realiseerimiskõlbmatu ja seetõttu väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: S.G süüdistatakse selles, et tema 17.12.2010 kella 16 paiku Tallinnas bussis nr 60, sõites suunaga Lasnamäe poole, võttis NV käest mobiiltelefoni Samsung B2100, mille osas ta teadis, et NV sai telefoni enda valdusesse kuriteo toimepanemise tulemusel, ning asetas mobiiltelefoni enda SIM-kaardi. S.G kasutas mobiiltelefoni kuni 18.12.2010, mil palus selle EL pantida Pandimajja Kagor Grupp OÜ, asukohaga Linnamäe tee 49, Tallinn. Telefoni pantimisest saadud 300 krooni kasutas S.G enda tarbeks ära. Seega on S.G pannud toime

§ 202

lg 1 kirjeldatud kuriteo, mis on süüteo tulemusena saadud vara hoidmine ja turustamine. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, koos Nikolay V , ühiselt ja kooskõlastatult võtsid ML kuuluvad kuldesemed – sõrmuse, kaelaketi ja kaks medaljoni – ning pöörasid need enda kasuks, müües sõrmuse ja kaelaketi ning ühe medaljoni Linnamäe tee 37a, Tallinn asuvasse pandimajja. Nimelt, 30.08.2011 kella 13.50 paiku Tallinnas aadressil XXX, vastavalt omavahelisele kokkuleppele juhtis Nikolay V korteris viibinud kannatanu tütre VL tähelepanu kõrvale, et S.G avaneks võimalus otsida korterist kuldesemeid ning need hõivata. S.G otsis samal ajal toas kuldesemeid, mille ta ka leidis sektsioonkapi alumiselt riiulilt klaasist pokaalist. Kuldesemed peitis S.G rinnahoidja sisse ning näitas neid Nikolay V vahetult pärast korterist lahkumist. Seejärel läksid Nikolay V ja S.G Linnamäe tee 37a asuvasse pandimajja ning pantisid esemed S.G nimel, saades selle eest 120€, mille kulutasid enda tarbeks. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, üritas taas 11.10.2011 kella 13.00 paiku olles Tallinnas, aadressil Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prismas, võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil 12 pakki 500 grammist kohvi. Nimelt, olles Lasnamäe Prisma müügisaalis, leti juures, kus oli kohvi väljapanek, asetas valgesse tsellofaankotti 12 pakki 500 grammist Jacobs Krönung kohvi, kogumaksumusega 71.88€ ning väljudes müügisaalist sissepääsuväravate kaudu ning hakkas kohe poe peasissepääsu juurde jooksma. Märgates, et turvatöötaja jookseb talle järele, viskas S.G kO koos kohviga maha ja jätkas jooksmist kuni turvatöötaja ta peagi kinni pidas. Seega jäi S.G õigusvastane tegu lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel. Samuti tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, üritas taas 28.10.2011 kella 12.00 paiku Tallinnas aadressil Mustakivi tee 13 asuvas Hyper Rimis võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil nelja šokolaadi „Kalev“ (tootekood 740012035213), kogumaksumusega 11.16€, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd ta peeti pärast kassa turvaväravate läbimist turvatöötajate poolt kinni. Nimelt täpsemalt, viibides Hyper Rimi kassalindi juures ja asetades kassalindile sigaretipaki, pani S.G oma jalgade vahele neli šokolaadi „Kalev“ ning liikus selliselt kassast mööda, tasudes vaid kassalindile asetatud sigarettide eest. Pärast turvaväravate läbimist võttis S.G jalgade vahelt šokolaadid ning hakkas liikuma kaupluse väljapääsu poole, mil ta peeti turvatöötaja poolt kinni. 3 Seega on S.G, isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, grupis koos teise isikuga, võtnud võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on

§ 199lg 2 p 7 ja 9 kirjeldatud kuritegu.

Kohtuistungil süüdistatav S.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 17.12.2010 kuriteoepisood: 17.12.2010, 22.12.2010 ja 14.01.2011 koostatud kannatanu TT ülekuulamise protokollidest koos lisaga nähtub, et 17.12.2010 kella 15:35 lõppesid kannatanu l

1. aastasel pojal TL tunnid. Peale seda hakkas poeg Tallinnas mööda J.Viimsi tänavat kodu poole liikuma ehk siis Fr.R.Faehlmanni tänava suunas. J.Viimsi 32 asuva sukeldumisklubi hoone kõrval asuvas tasulises parklas oli kokku lükatud lumehunnik. Poeg oli koduteel lumehunniku otsas hakanud mängima (üksinda). Poja sõnade kohaselt oli mees ja naine mööda J.Viimsi tänavat tulnud (jalgsi) Gonsiori tänava poolt. Mees ja naine jäid J.Viimsi tänaval ääres oleval kõnniteel lumehunniku juures seisma. Algul oli naine küsinud kannatanu poja käest midagi vene keeles, aga poeg ei saanud sellest aru. Seejärel oli mees küsinud eesti keeles kella. Eesti keelt oli mees halvasti rääkinud. Poeg arvab, et mees võib olla vene keelt kõnelev. Poeg oli sel hetkel olnud lumehunniku otsas, kui mees kella küsis. Poeg võttis taskust välja oma mobiiltelefoni ja öelnud selle peal oleva kellaaja. Kell oli siis olnud poja sõnade kohaselt 15:
2. Peale seda oli mees ja naine kõndinud edasi Fr.R.Faehlmanni suunas. Poeg ütles, et ta oli lumehunniku otsas, kui nägi, et kella küsinud mees ja naine jäid Fr.R.Faehlmanni ja J.Viimsi tänavate ristmiku juures seisma (vt skeemi). Nad olid seal lühikest aega seisnud ja omavahel juttu ajanud. Seejärel oli mees üksinda tagasi tulnud lumehunniku juurde. Naine oli jäänud samale kohale seisma, kus nad olid omavahel rääkinud (vt skeemi). Sel hetkel, kui mees poja juurde tagasi tuli, oli poeg lumehunniku otsast alla tulnud tantsuklubi „Leevi" (J.Viimsi 36) hoone poolsele küljele (vt skeemi). Mees oli tulnud uuesti kannatanu poja juurde ja küsinud poja käest halvas eesti keeles, et kas kannatanu poeg tahab süsti, et see pidavat kaitsma bakterite eest ja siis ei jää haigeks. Poeg vastas selle peale, et tema ei taha süsti. Mees küsis selle peale uuesti kella. Poeg oli uuesti taskust mobiiltelefoni välja võtnud ning ütles mehele, et kell on 15:
3. Kui poeg oli mehele kellaaja ära öelnud, astus mees kannaga poja vasaku jala peale, mille tagajärjel poeg tundis füüsilist valu. Peale seda oli mees koheselt löönud rusikaga ühe löögi pojale kõhtu, mille tagajärjel tundis poeg füüsilist valu ja hakkas kahe käega kõhust kinni hoidma. Mobiiltelefon oli sel hetkel pojal käes olnud. Peale kõhtu löömist oli mees tõuganud poja lumehunnikusse selili pikali. Sel hetkel ei tundud poeg füüsilist valu. Kui poeg oli lumehunnikus pikali, oli mees hakanud tema mõlema käe sõrmi tagurpidi väänama, kuna poeg oli mõlema käega hoidnud kõhu peal mobiiltelefonist kinni. Mõlema käe sõrmede väänamisega tekitatud füüsilise valu tagajärjel oli poeg lasknud oma mobiiltelefonist lahti nii, et mees võttis tema käes olnud mobiiltelefoni. Kui mees oli mobiiltelefoni kätte saanud, oli mees jooksnud naise juurde, kes oli oodanud Fr.R.Faehlmanni ja J.Viimsi tänavate ristmiku juures. Poja sõnade kohaselt oli mees midagi näidanud või andnud naisele, kes hiljem kõndis mööda Fr.R.Faehlmanni tänavat minema. Kuhu poole naine kõndis, seda poeg öelda ei osanud. Mees oli jooksnud mööda J.Viimsi tänavat edasi suunaga Narva mnt tänava suunas. Poja sõnul ei olnud mees naise juures seisma jäänud. Pojal oli valus olnud ning tundis suurt hirmu. Ta oli šokis ja nuttis. Kui mees oli jõuga kannatanu pojalt mobiiltelefoni ära võtnud, hakkas poeg nuttes appi karjuma. Sellele oli reageerinud üks teine võõras mees, kes oli läheduses olnud. Teine mees oli küsinud kannatanu poja käest, et mis oli juhtunud. Poeg oli temale vastanud, et võõras mees varastas temalt mobiiltelefoni ja näitas 4 kuhu poole see mees jooksis. Seepeale oli appi tulnud mees jooksnud järgi, poeg omakorda jooksis jällegi neile järgi. Mingil hetkel oli appi tulnud mees tagasi tulnud poja juurde ja öelnud, et ta kaotas mehe silmist. Röövimise tagajärjel pojal väliseid kehavigastusi ei ole ega vaja ka arsti abi. Röövitud mobiiltelefon on musta värvi korpusega, millel on punast värvi servad. Mobiiltelefon mark on Samsung B2100, imei kood XXX, väärtusega 1000 krooni. Mobiiltelefonis Samsung B2100 oli juurde ostetud lisamälukaart 4GB, mis ostes maksis 250 krooni. Mobiiltelefonis oli Tele2 lepinguline SIM-kaart numbriga XXX. Poja sõnade kohaselt oli temale appi tulnud mees helistanud poja telefoni numbrile korduvalt. Sel hetkel oli mobiiltelefon kutsunud, kuid kõne katkestati kohe ära. Ise helistas poja numbrile ca pool tundi hiljem, siis oli poja mobiiltelefon välja lülitatud. Pojalt röövinud mehel olid hästi väiksed musta värvi vuntsid, seljas oli musta värvi nahkjope vööni, juuksed on musta värvi ca 5 cm pikad. Peas mütsi ei olnud. Jalas olid nagu peokingad jalanõud (TL'a sõnade kohaselt), jalas sinist värvi teksapüksid, pikkus ca 170-175 cm. Kehaehituselt normaalne või kõhnapoolsem. Poja sõnade kohaselt oli mees 29-30 aastat vana. Poeg nägi toda meest esimest korda. Naisel olid poja sõnade kohaselt pikad musta värvi juuksed, seljas pruuni värvi kapuutsiga mantel. Kapuuts oli peas olnud. Jalas olid pika säärega kõrge kontsaga läikivad saapad. Kandis triibulist seelikut. Poja sõnul oli naisel olnud kurjad näojooned. Naisterahval oli hõbedased ümmargused kõrvarõngad. Naisel ei olnud käekotti. Poeg ütles, et naine on 29-30 aastane ja mehest natukene lühem. Poeg oli naist esimest korda näinud. Kui T politseis käis, tundis ta temale esitatud 3 isikus ära mehe, kes temalt mobiiltelefoni röövis. T tunnistas, et tegelikult tundis ta selle inimese kohe ära, kuid ta oli väga ehmatanud, talle tuli kõik jälle meelde, ja olgugi, et see inimene teda läbi klaasi ei näinud, kartis ta kättemaksu. Kannatanule helistas uurija ja teatas, et T varastatud mobiiltelefon leiti ülesse, kuid ilma lisamälukaardita. (I kd, t.l 1-3; 4-5; 6-7). 06.01.2011 ja 14.01.2011 koostatud kannatanu T L ülekuulamisprotokollide kohaselt 17.12.2010 kohe pärast tunde ta koju ei läinud, vaid rääkis niisama juttu ja mängis sõpradega kooli juures. Pärast seda hakkas koju minema. Läks koolimaja juurest üle Laulupeo tänava ja edasi läks seda tänavat mööda, kus ta tantsutrennis käib (juures viibiv ema TT täpsustas, et tantsutrennis käib poeg Viimsi tänaval). Tantsuklubi juures oli üks lumehunnik ja ta mõtles, et läheb sinna lumehunnikusse mängima. Ronis lumehunniku otsa ja mängis seal, kuni tulid mees ja naine, keda ta ei tundnud. Mees ja naine tulid kooli poolt. Kui nad jõudsid lumehunniku juurde, jäid nad seisma ja see mees küsis eesti keeles temalt kella. Mees rääkis eesti keelt nagu venelased räägivad, aktsendiga. Kannatanu hoidis oma mobiiltelefoni Samsung tel nr XXX jope vasakpoolses rinnataskus, mis käib tõmblukuga kinni. Võttis taskust oma mobiiltelefoni ja ütles, et kell on 15.
4. Mees ja naine liikusid edasi, mitte kannatanu koolimaja poole, vaid teisele poole. Seal on mingi šašlõkiputka ja selle juurde nad jäid rääkima. Siis tuli mees tagasi lumehunniku juurde ja naine jäi šašlõkiputka juurde ootama. Mees tuli lumehunniku juurde tagasi, kuid mitte tänava poole, vaid teisele poole, kus on parkimisplats ja kannatanu oli ikka veel lumehunniku otsas. Mees küsis jälle kannatanult kella. Võttis uuesti samast taskust oma telefoni välja ja ütles talle, et kell on 15.
5. Siis mees kutsus, et tule alla ja näita, mis kell on. Mõtles korraks ja tuli alla. Telefoni oli vahepeal tagasi taskusse jõudnud panna. Võttis telefoni jälle välja ja näitas mehele oma käest telefoni. Mees lükkas ta lumehunnikusse pikali, lõi valusasti rusikaga kõhtu ja hakkas tema sõrmi telefoni ümbert lahti väänama. Mees kiskus telefoni jõuga ära ja jooksis naise poole. Edasi nägi, et mees näitas naisele midagi ja jooksis otse edasi, kuid naine keeras vasakule ja kõndis minema. Tema hakkas nutma. Mõne hetke pärast läks lumehunniku juurest mööda üks meesterahvas, jooksis ta juurde ja ütles, et temalt varastati telefon ära ja näitas talle kuhu poole varas jooksis ja see mees hakkas ka sinnapoole jooksma. Võttis oma koolikO ja jooksis mehele järgi ja jäi šašlõkiputka juurde ootama. See meesterahvas tuli natukese aja pärast tagasi ja ütles, et oli varga silmist kaotanud. Siis läksid selle meesterahvaga veel natuke aega koos vargale järgi ja see meesterahvas proovis tema telefoninumbrile helistada, kuid see oli juba välja lülitatud. Käisid veel ühes telefonipoes ja veel ühes majas, kuid seal varast ei olnud. Pärast hakkas kodu poole minema. Tee peal läks oma sõbra O AK juurde, kelle ema on politseinik. Rääkis algul O , mis juhtus ja seejärel O emale. Peale seda helistas O telefonilt kohe emale ja rääkis kõik ära. Kui koju jõudis, oli ema juba politseisse helistanud. Varsti tuli politsei neile koju. See 5 mees, kes temalt telefoni ära võttis oli noor, emast pikem, kõhna. Ta oli mütsita, tal olid lühikeseks lõigatud mustad juuksed (mitte siilisoeng), nina all olid väikesed vuntsid, mitte nagu päris meeste vuntsid, vaid niisugused õrnad vuntsid, nahk oli nagu natuke päevitunud, seljas oli tal lühikene must nahkjope ilma pildi ja kirjadeta, jalas olid musta värvi pika, mitte terava ninaga nagu peokingad ja jalas sinised teksapüksid. Mehega kaasas olnud naisterahval olid pikad mustad juuksed, seljas oli tal pruun kapuutsiga mantel ja kapuuts oli peas ja jalas olid pikad mustad läikivad kõrge kontsaga saapad. Tal oli seljas triibuline seelik, kõrvas suured ümmargused kõrvarõngad. Naine oli kurja näoga. Kui naine esimesena teda kõnetas, siis ta rääkis vene keeles. Politseis tegelikult tundis ära selle mehe, kes temalt telefoni ära võttis. See mees oli nr
6. Kuid politseis ta kartis seda öelda. Pärast kodus rääkis emale, miks teda politseisse viidi. Ja rääkis emale, et tundis selle nr 3 ära, kuid ei julgenud öelda. Kartis sellepärast, et ta kõht oli tühi ja sellepärast, et ta tahtis kindel olla, et see on sama inimene. O emale rääkis ka, et on päris kindel, et see nr 3 oli see õige. (I kd t.l 10-12; 13-14) 06.01.2011 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt T L ei tundnud temale esitatud fototabelil ära kedagi sh. fotol nr 3 esitatud isikut Nikolay V . (kd I t.l 23-26) 11.01.2011 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt T L avaldas, et algul tundus kannatanule kõige sarnasem mehele, kes temalt mobiiltelefoni ära võttis, mees nr 3 (Nikolay V ). Ta oli sarnane näo poolest. Aga kui mees nr 3 püsti tõusis, siis tundus, et ta oli kasvult nagu liiga lühike. (I kd t.l 31-35) 12.01.2011 koostatud kahtlustatava Nikolay V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta, et varastas telefoni ja selgitab, et 17.12.2010 umbes kella 15-15.30 ajal jalutasid sõbranna S.G-ga Kadriorus. Ühel tänavanurgal nägi, et üks noormees seisab lumehunniku otsas. Pimedas ei olnud täpselt näha, kuid Nikolay´le tundus noormees 15-16aastane. Läksid lumehunnikust mööda ja Nikolay küsis noormehe käest kella. Kella küsis eesti keeles, sest arvas, et ta on eestlane. №ormehel oli seljas tume jope, ta võttis jope vasakpoolsest rinnataskust, mis käis lukuga kinni, mobiiltelefoni, vaatas telefoni pealt kellaaja ja ütles. Kell oli umbes 15.
7. Läksid Kristinaga edasi. Ise oli narkootilises joobes, sel korral Kristina ei olnud narkojoobes. Läksid natuke maad, mõne maja kaugusele edasi ja ütles Kristinale, et ta läheks Kadrioru bussipeatusse, see on peatus, kus vanasti oli kohvik ja kauplus, mida kutsuti „Mustaks Luigeks". Ütles Kristinale, et ta ootaks seal. Kristinale ta ei rääkinud, mida kavatses. Läks tagasi lumehunniku juurde, kuhu Kristina läks, ta ei vaadanud. Sel päeval oli peas tumeroheline veniv müts, seljas oli sinise-mustaga talvejope, jalas olid mustad dressipüksid ja jalas olid valged spordijalatsid. Läks tagasi, noormees oli lumehunniku otsas alla tulnud ja läks lumehunniku taha tema juurde. Küsis temalt uuesti kella. №ormees võttis jällegi samast taskust telefoni ja ütles eesti keeles kellaaja. Ütles talle vene ja eesti keeles, et ta näitaks talle kellaaega telefoni pealt. Poiss näitas telefoni, sirutas käega telefoni tema poole ja ta rebis poisil telefoni käest, jooksis kohe minema algul tänava ristmikuni, seejärel keeras majade hoovidesse ja hoovide kaudu ühe väikse spordikompleksini. Lõpuks jõudis Kadrioru bussipeatusse, kus Kristina teda ootas. Istusid liinibussi, et sõita Lasnamäele ja bussis näitas Kristinale mobiiltelefoni ja ütles, et varastas selle. Kui telefon oli juba tema käes, helistati mingilt numbrilt, ta jooksis sel ajal ja kõnet vastu ei võtnud. Pärast lülitas telefoni välja. Kristinale ei meeldinud see tegu. Bussis võttis telefonist välja SIM-kaardi ja viskas ära. Kui SIM-kaarti välja võttis, siis nägi, et telefonis oli mälukaart. Mälukaardi võttis telefonist välja, pani endale taskusse, aga tasku põhjas oli auk ja kaotas selle mälukaardi ära. Varastatud telefoni andis Kristinale kasutada. Kristina pantis oma mobiiltelefoni Priisle turu juurde pandimajja 250 EEK eest, sest tal oli doosi jaoks raha vaja. Paari päeva pärast nägi Kristinat uuesti ja küsis varastatud telefoni järele. Kristina vastas, et oli telefoni koos oma sõbranna E samasse Priisle pandimajja pantinud või maha müünud 300 EEK eest. Süstist ta kannatanule midagi ei rääkinud ning ei puutunud teda sõrmeotsagagi. Samuti ei väänanud sõrmi. Ei näinud Kristiinat tänava nurgal ega andnud talle seal üle telefoni, kohtus Kristinaga peatuses. Jõudis joostes Kristinale ristmikul järgi ja nad jooksid koos Kadrioru peatusse. Ei jooksnud eri suundades. (I kd t.l 38-41) 12.01.2011 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt röövitud mobiiltelefoni Samsung B2100 imei koodiga xxx hakkas kasutama 17.12.2010 kell 16:30 mobiilinumber xxx(umbes 30 minutit peale röövimist), mis oli sellel hetkel S.G ik. XXX kasutuses. (I kd t.l 6 50-51) 11.01.2011 koostatud kahtlustatava S.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end esitatud kahtlustuses süüdi ja selgitab, et 17.12.2010 õhtul jalutas Nikolai V kesklinnas Kadrioru piirkonnas. Oli seljas valge jope, mustad teksapüksid ja mustad täistallaga ja lühikeses säärega saapad. Nikolayl oli seljas tema ainus musta värvi sulejope, jalas olid teksapüksid ja jalas olid valged tossud. Tal oli mobiiltelefoni aku tühjaks saanud ja ta ei teadnud, mis kell on. Kellaaeg oli sellepärast tähtis, et tal oli lapsele lasteaeda vaja järgi minna. Läksid mööda tänavat, mille nimetust ei tea ja nägid, et lumehunniku otsas istus poiss, umbes 10-12-aastane. Ütles Nikolayle, et ta küsiks poisilt kella ja ise läks kontsadega hangede vahelt edasi mööda tänavat mõeldes, et küll Nikolay tossudega järgi jõuab. Äkki vaatas, et Nikolay jooksis ning temale järgi jõudes ütles, et jookseme. Nii jooksid koos Kadriorgu bussipeatusse, kus oli varem kauplus nimetusega „Luik". Seal peatuses istusid bussi nr 60 peale ja sõitsid Lasnamäele. Bussis küsis Nikolaylt, miks jooksid. Nikolay ei öelnud midagi, kuid tal oli mobiiltelefon Samsung, mis oli punast ja musta värvi korpusega. Nikolay ei öelnud kohe, et ta telefoni selle poisi käest varastas, kuid sai ise aru. Sest olid terve päeva koos jalutanud ja tal ei olnud telefoni, aga äkki bussis tal jälle oli telefon. Võttis telefoni oma kätte, pani oma SIM-kaardi telefoni sisse ja hakkas telefoni kasutama. Sel hetkel ei olnud telefonis mingit lisamälukaarti. Läksid Nikolayga koos lasteaeda lapsele järgi ja nii jäigi telefon tema kätte. Telefoni kasutas paar päeva ja ta oleks pidanud telefoni Nikolayle tagasi andma, kuid kohtas oma sõbrannat E t. E l oli raha vaja ja kuna E oli kunagi talle laenanud 150 EEK ja ta oli talle ikka veel selle raha võlgu, siis otsustas selle mobiiltelefoni Samsung pandimajja pantida. Läksid koos E ga pandimajja, kus E pantis telefoni oma nimele ja pandilepingu peale lasi telefoni väljaostjaks kirjutada S.G nime. Telefoni pantimise eest sai E 150 EEK ja E ei teadnud, et tegemist ei olnud temale kuuluva telefoniga. Oli kavas telefon pandimajast välja osta ja väljaostu tähtaeg oli 01.01.2011, kuid tal ei olnud raha telefoni välja ostmiseks ja nüüd on see tähtaeg möödas. Samal päeval, kui lasi telefoni pantida, rääkis sellest ka Nikolayle, kes ei öelnud selle peale midagi. Kuna ta juba niikuinii teadis, et see mobiiltelefon ei olnud Nikolay oma, vaid selle poisi oma, siis neil sellest enam juttu ei olnud. (I kd, t.l 54-57) 13.01.2011 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt mobiiltelefon Samsung B2100 imei-koodiga xxx ja ostu-müügi kviitungi koopia anti üle Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude kesklinna teenistuse vaneminspektor Hisko Varesele. (I kd t.l 59) Koopia 18.12.2010 koostatud pandilepingust nr 1812101921 Pandimaja Kagor Group OÜ ja E L vahel mobiiltelefoni Samsung b2100 (Imei xxx) pantimise kohta summas 21.53€, väljaostu õigusega S.G nimele. (I kd t.l 60). 14.01.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli Kagor Group OÜ pandimajast üleandmise-vastuvõtmise aktiga saadud mobiiltelefon Samsung b2100 (Imei xxx). (I kd t.l 61-63) 22.03.2011 koostatud tunnistaja E L ülekuulamisprotokolli kohaselt 2010 detsembris helistas Kristina talle mobiiltelefonile, seejärel said kokku ja tunnistaja küsis Kristinalt raha. Kristina vastas, et raha tal ei ole, kuid tal on mobiiltelefon, mida oleks võimalik pantida. Arvas, et see on tema enda telefon. Kõigepealt läksid koos Mahtra tänaval asuvasse pandimajja, seejärel Priisle Lombardis. Enne pandimajja sisenemist andis Kristina tema kätte mobiiltelefoni Samsung, kuna tal endal ei olnud dokumente kaasas. Sellepärast Kristina talle helistaski. Lombardis pakuti telefoni eest 350-400 krooni ja tunnistaja pantis telefoni oma ID kaardiga või passiga. Pandimajalepingu all oli koht, kuhu saab kirjutada volituse. Sinna kirjutas volituse selle kohta, et selle telefoni väljaostuõigus on S.G. Telefoni pantimise eest andis Kristina talle 100 krooni, ülejäänud raha võttis endale. Hiljem rääkis talle S.G, et see telefon oli varastatud ühelt lapselt. (I kd t.l 64-67) 30.08.2011 kuriteoepisood: 20.09.2011 koostatud kannatanu ML ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.08.2011 varastati temalt kodust aadressil Tallinn XXX 1 kuldehted kogumaksumusega 222.09€ (kaelakett maksumusega 40,90 eurot, sõrmus maksumusega 57,52 eurot, ripats maksumusega 65,19 7 eurot ja ripats maksumusega 58,48 eurot). Kuriteos kahtlustab oma tütrel VL külas olnud sõpru. (II kd t.l 2-6) 20.09.2011 koostatud kannatanu VL ülekuulamisprotokolli kohaselt 30.08.2011 kella 13.50 paiku tulid temale külla (aadressile XXX1, Tallinn) sõbranna S.G ja viimase sõber Kolja. Pärast külaskäiku avastas kannatanu ema kuldehete kadumise. Peale seda kui Kolja kannatanu kööki kutsus tuppa tagasi minnes nägi VL toas oleva arvuti ekraanilt enda konto interneti saiti ja Kristiina taskus enda ID-kaarti. Võttis enda nimele väljastatud ID-kaardi Kristiina taskust tagasi. ID-kaart asetses enne rahakoti vahel, käekotis, lapsevankris. Peale nende lahkumist avastas, et varastatud oli tema nimele välja antud pass. Ema avastas kuldehete varguse. Hiljem Kristina tunnistas, et ühe kaelaketi võttis Kolja. Ülejäänud kuldehete vargust Kristiina ei tunnistanud. (II kd t.l 7-12) 06.10.2011 koostatud kahtlustatava Nikolay V i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 30.08.2011 Tallinnas XXX1 koos S.G-ga käisid külas V l. Teadis, et V ID-kaart on Kristiina käes, kuivõrd viimane käis V ID-kaardiga kasiinos. Kristina palus Nikolayl minna Vikaga eemale rõdule suitsetama, kuni Kristina mööda korterit käib, s.t. ta pidi Vika tähelepanu kõrvale juhtima. Sai aru, et Kristina tahab korterist midagi varastada. Nõustus Kristinat selles aitama. Läksid kolmekesi rõdule suitsetama, esimesena tegi Kristina oma suitsu ära ja läks korterisse ning jalutas mööda korterit ringi. Nägi, et Kristina käis mööda kogu korterit, sealjuures läks ta ka suurde tuppa, mis asub köögi juures. Selle toa uks oli pidevalt lahti. Uksest mööda minnes oli nähtav kõik, mis selles toas asus. Kui nägi, et Kristina väljus suurest toast, juhtis Vika oma jutuga rõdult ära ja läksid korterisse. Seisid, ajasid veel paar minutit juttu ja läksid siis koos Kristinaga korterist ära. Passi korteris ei näinud ja kas Kristina selle võttis, selle kohta ei tea ka midagi. Väljusid korterist, läksid majast eemale ja Kristina võttis rinnahoidja alt kullast keti, ümmarguse suure medaljoni ja sõrmuse. Teist medaljoni ei näinud, võib olla see ka oli tal. Sai aru, et Kristina varastas need, kui tema Vika tähelepanu kõrvale juhtis. Läksid kohe Priisles,
8. kooli juures garaažides asuvasse pandimajja. Seisis tänaval, Kristina andis ehted ära ümbersulatamisele. Kristina andis talle kulla müügist umbes 30 eurot. Kahetseb tehtut. (II kd t.l 25-30) 06.10.2011 koostatud tunnistaja O Š ülekuulamisprotokollist koos tunnistaja ülekuulamise protokolli lisaga nähtub, et 30.08.2011 andis S.G Linnamäe tee 37A, Tallinn asuvasse pandimajja kullast keti, medaljoni ja sõrmuse prooviga 585 kokku kaaluga 6,8 gr ning sai selle eest 120€. Tunnistaja lisas protokollile 30.08.2011 koostatud lepingu nr 60 Kriol Grupp OÜ ja S.G vahel kuldehete müümise kohta summas 120 eurot ning andis välja kullast keti ja sõrmuse. Medaljon oli edasi müüdud. (II kd t.l 33-39) 06.10.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks O Š välja antud kullast sõrmust ning kett (fotod 1-2). (II kd t.l 4041) 12.10.2011 koostatud kahtlustatava S.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 30.08.2011, läks koos Nikolay V V juurde tema korterisse aadressil XXX1, olles juba temaga kokku leppinud, et varastavad kulda. Nad ei teadnud, kus kuld võib olla, aga olid kokku leppinud, et otsivad seda ja sel ajal juhib üks neist V tähelepanu kõrvale. Igas korteris on kulda. Läks esimesena V ga rõdule suitsetama, aga Nikolai jäi korterisse ja otsis V juures kulda selles toas, kus seisis arvuti. Aga ta ei leidnud sealt midagi ja siis teisel korral läks juba Nikolai V ga rõdule ja tema otsis suures toast kulda ja leidis sektsioonis alumisel riiulil klaasist pokaalis kulda. Haaras kulla ja pani kõik endale kohe rinnahoidja sisse. Mõne aja pärast läksid Nikolaiga V juurest ära ja võttis trepikojas ehted välja, näitas neid Nikolaile ja pani need jope taskusse. Pärast seda läksid kohe Priisles asuvasse pandimajja, kuhu läksid Nikolaiga mõlemad sisse ja andis oma nimel ära medaljoni zodiaagimärgi, keti ja sõrmuse. Teise medaljoni kohta ei mäleta, võib ka olla, et see oli, aga võis selle suvalises kohas ära kaotada. Pandimajas sai ehete eest umbes 120 eurot, millest osa kulutas ära koos Nikolaiga, aga suurema osa võttis endale. Pani varguse toime seetõttu, et tal oli raha vaja. (II kd t.l 42-47) 11.10.2011 koostatud kannatanu ML ülekuulamisprotokolli kohaselt tagastati talle kuldkett ja sõrmus. Väikest ripatsit (kuldristi) ei ole oma kodust üles leidnud. Tsiviilhagi 8 esitamisest medaljonide osas loobub. (II kd t.l 48-51) 11.10.2011 kuriteoepisood: 11.10.2011 koostatud tunnistaja DM ülekuulamisprotokolli kohaselt hakkas Lasnamäe Prismas töötava turvamehena 11.10.2011 kella 12.46 paiku jälgima tütarlast, kes hiljem osutus S.G-ks ning jälgis, kuidas tütarlaps pani kohviosakonnas kilekotti 12 pakki kohvi ning kell 13.07 jooksis tütarlaps läbi turvaväravate ilma, et oleks kohvi eest tasunud. Üks pakk kohvi oli kahjustatud. (II kd t.l 72-74) 12.10.2011 koostatud tunnistaja JA ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.10.2011 kell 13:07 kaupluses Lasnamäe Prisma aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn, naisterahvas üritas varastada kohvi Jakobs Krönung kogusummas 71,88 eurot. Varguse katse käigus lõhuti üks pakk kohvi ning Prisma Peremarket AS esitab tsiviilhagi 5,99 euro nõudes. (II kd t.l 79-81) 17.10.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli rohelist värvi 500g kohvipakk JACOBS, mille pakendi alumine serv oli rebitud 3x 1,5 cm. (II kd t.l 83-85) 12.10.2011 koostatud kahtlustatava S.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist ning selgitab, et läks 11.10.2011 kella 13 paiku Tallinnas Mustakivi Prismasse eesmärgiga varastada kohvi. Poes pani 12 pakki 500 gr Jacobs Krönung kohvi omale tsellofaankotti, väljus sissepääsuväravate kaudu ning jooksis väljapääsu poole. Tänaval peatudes, märkas enda järgi jooksmas turvatöötajat ning viskas kO kaubaga maha. Siis võis üks kohvi pakk kahjustada saada. (II kd t.l 91-95) 12.02.2011 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas 231511001542 nähtub, et 12.02.2011 S.G pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. (II kd t.l 125-126) 04.11.2011 otsusest väärteoasjas nr 231511011436 nähtub, et 07.10.2011 S.G pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. (II kd t.l 127-128) 28.10.2011 kuriteoepisood: 28.10.2011 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise aktist nr 1389 nähtuvalt 28.10.2011 kell 12.09 Mustakivi tee 13 asuvast Hyper Rimi kauplusest peeti kinni S.G, kelle juurest leiti kinnipidamise ajal neli šokolaadi „Kalev“ soolatud mandlitega, kogumaksumusega 11.16€. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. (II kd t.l 104). 29.11.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD plaat, millel oli turvakaamera videosalvestus Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvast Rimi kauplusest 28.10.
9. Salvestusel oli jäädvustatud naisterahva (hiljem tuvastatud kui S.G ) tegevus ajavahemikul 12.06 kuni 12.11, mil ta üritas varastada kauplusest šokolaadi „Kalev“ soolatud mandlitega (4 tk). Videosalvestuselt nähtus, kuidas naisterahvas võttis kaubaletilt kaupa, liikus need käes kassa juurde, võttis kassa letilt ühe paki sigarette, pani varem võetud kauba (šokolaadi tahvlid) enda jalgade vahele, maksis võetud sigarettide eest ning möödus kassadest, peale mida peeti naisterahvas turvatöötaja poolt kinni (fotod 1-7). (II kd t.l 106-111) 28.10.2011 koostatud tunnistaja A P ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.10.2011 tema, töötades Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Rimi Hypermarketis turvatöötajana, jälgis videovalve kaamerate taga alates kella 12.05 tütarlast, kes hiljem osutus S.G-ks . S.G äks maiustuste osakonda, kus võttis stellaaži pealt mitu tahvlit šokolaadi, pärast mida suundus kassa poole, võttis kassast paki sigarette ja pani selle lindile. S.G surus šokolaaditahvlid jalgade vahele, põlvede vahele, ja hakkas maksma sigarettide eest. Tasunud ainult sigarettide eest, võttis šokolaaditahvlid kätte ja suundus kaupluse väljapääsu poole. S.G väljus kassaliini taha kell 12:09, jätnud tasumata šokolaaditahvlite eest. Kui neiu nägi, et ta läheb tema juurde, siis läks naisterahvas tagasi kauplusesse. Kell 12:09 peeti ta kaupluses kinni ja viidi turvakontrolli jaoks turvaruumi. Neiul oli käes neli šokolaaditahvlit, mis kuulusid kauplusele Rimi ja millede eest jäeti tasumata. Kaup ei olnud rikutud ja on tagastatud kauplusesse. Kauba koguväärtus oli 11,16 eurot. (II kd t.l 112-114) 28.10.2011 koostatud kahtlustatava S.G ülekuulamisprotokolli kohaselt ta 9 ei tunnista kuriteo toimepanemist ning selgitab, et 28.10.2011 kella 12.00 läks Tallinnas, Mustakivi teel asuvasse kauplusse Hyper Rimi, et osta endale pakk sigarette ja šokolaadi. Kauplusesse sisenedes ostukorvi ei võtnud. Kõigepealt läks maiustuste riiuli juurde, et võtta sealt šokolaad. Kuna šokolaadil Kalev soolatud mandlitega oli allahindlus, võttis neli šokolaadi. Seejärel läks kassa juurde, võttis paki sigarette Next ja pani selle kassalindile. Šokolaaditahvleid hoidis käes. Tal oli teksade tagataskus sularaha 3.50 eurot. Võttis taskust raha ja maksis sigarettide eest. Müüa nägi tema käes šokolaade ja küsis, kas ta nende eest ei maksagi. Ütles, et kohe maksab ning ja hakkas pangakaarti taskutest otsima. Selleks, et oleks mugavam otsida, pani šokolaadid oma põlvede vahele. Tunnistaja taga seisid veel 2-3 klienti ning kahtlustatav ütles müüjale, et teenindagu neid seni, kui on taskust pangakaardi võtnud. Seejärel tegi sammu kassa poole, et šokolaadide eest maksta ning tema juurde tuli erariietes meesterahvas, võttis jope kraest kinni ja viis kaupluse turvaruumi. Ütles turvatöötajale, et ei soovinud midagi varastada ja soovis kaardiga šokolaadide eest tasuda. (II kd t.l 120-122) Süüdistavaid iseloomustavad tõendid: Teatisest karistatuse kohta nähtub, et S.G on korduvalt väärteokorras karistatud ning ühel korral kriminaalkorras. (II kd t.l 130-132) Väljatrükk Harju Maakohtu 18.03.2009 otsusest nr 1-08-13545 S.G süüdimõistmises

§ 118

p 1 järgi ja karistamises vangistusega 2 aastat ja 8 kuud, milline karistus jäeti

§ 74alusel 2 aasta ja 10 kuulise kateajaga kohaldamata.

(I kd t.l 75-76) Väljatrükk Harju Maakohtu määrusest nr 1-08-13545 S.G katseaja pikendamise kohta kahe kuu võrra seoses käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. (I kd t.l 77-78) Harju Kriminaalhooldusosakonna vastusest päringule S.G kohta nähtub, et S.G katseaega on pikendatud kahe kuu võrra seoses käitumiskontrolli nõuete rikkumisega. S.G on käitumiskontrolli ajal toime pannud kolm väärtegu. (I kd t.l 79) Teatisest kahtlustatava S.G päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (II kd t.l 133) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate Nikolay V i ja S.G süüd tunnistavad ütlusi, kannatanute TT, T L , ML ja V L , kannatanu esindaja JA ütlusi, tunnistajate E L , O Š , D M , ja A P ütlusi, äratundmiseks esitamise protokolle, jälitusprotokolli, üleandmise-vastuvõtmise akti, lepingut nr 1812101921, asitõendi vaatlusprotokolle koos fototabelitega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, kiirmenetluse otsuseid 12.02.2011 ja 04.11.2011, õigusrikkuja kinnipidamise akti nr 1389, teatisi Karistusregistrist, Harju Maakohtu määruse väljatrükki krim.asjas nr 1-08-13545, Harju Kriminaalhooldusosakonna vastust päringule S.G kohta, Harju Maakohtu 18.03.2009 otsuse väljatrükki, teatisi kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.G käitumine kvalifitseeritud

§ 202lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.12.2010 kella 16 paiku Tallinnas võttis S.G vastu Nikolay V käest mobiiltelefoni Samsung B2100, olles teadlik, et nimetatud mobiiltelefon on vahetult enne seda saadud kuriteo tulemusena. Pärast telefoni vastuvõtmist hoidis ja kasutas S.G sama mobiiltelefoni ise kuni 18.12.2010 ning seejärel palus E L l pantida nimetatud mobiiltelefon Pandimajja Kagor Grupp OÜ ning pantimisest saadud raha kasutas S.G enda tarbeks ära. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamisena, so

§ 202lg 1 ettenähtud kuriteona.

Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava S.G 10 käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse S.G ühes varguse ja kahes varguse katse episoodis. Inkrimineeritud vargus ja varguse katsed on toime pandud vähem kui kolme kuu jooksul ning kriminaaltoimikust nähtuvalt puudus süüdistataval alaline ja legaalne sissetulek. Samuti on S.G eelnevalt karistatud väärteokorras 12.02.2011 ja 04.11.2011 otsustega

§ 218lg 1 järgi.

Selline süüdistatava regulaarne õigusvastane käitumine viitab üheselt sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav

§ 199

lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav pani 30.08.2011 Tallinnas XXX toime varguse koos Nikolay V . Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad kohtu arvates üheselt, et süüdistatav tegutses eelnimetatud varguse toimepanemisel kooskõlastatult Nikolay V ning ühise eesmärgi saavutamise nimel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd mõlema isiku teopanus eesmärgi saavutamiseks oli oluline ja mõlemad said sellest olulisusest ka aru, siis tuleb taolist käitumist hinnata varguse toimepanemisena grupis

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Kuivõrd üks süüdistatavale inkrimineeritud vargustest viidi lõpule ja kaks jäid katse staadiumisse, asub kohus seisukohale, et kuritegude kogumis tuleb kuriteod kvalifitseerida lõpuleviidud vargusena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi so.

võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on AS-i Prisma Peremarket esindaja esitanud tsiviilhagi 5,99 euro nõudes, milline sisaldab endas varguse katsega rikutud ja realiseerimiskõlbmatuks muutunud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas varguse katsega varalist kahju S.G , kes on seda ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega ning kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 5,99 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista S.G-lt AS Prisma Peremarket kasuks. Karistuse mõistmisel S.G-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel toimepandut kahetsenud, kuid süüdistatava järjekindel käitumine temale inkrimineeritud tegude toimepanemisel annaks aluse selle kahetsuse siiruses kahelda. Samas on süüdistatav alates 15.05.2012 asunud vabatahtlikult sõltuvusravile ning kohus asub seisukohale, et taoline käitumisakt viitab sellele, et süüdistatav on oma suhtumist oluliselt muutnud ning kohus peab võimalikuks arvestada avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 202

lg 1 järgi 11 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatava süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleks karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on süüdistatav võtnud end töötuna arvele ning kuni raviperioodi lõpuni tal sissetulekuid ei ole. Samas asub kohus seisukohale, et isiku vabaduse piiramisega seotud karistuse kohaldamisel tuleks süüdistatavale mõista liitkaristus, mis ei saa olla kuigi lühike, kuivõrd süüdistataval on eelmise otsusega mõistetud pikaajaline vangistus ära kandmata ning pikaajalise liitkaristuse mõistmisel jääks süüdistatava ravi pooleli ning pikaajalise vangistuse ärakandmise järgselt oleks süüdistatava resotsialiseerumisväljavaated oluliselt väiksemad kui vabadusse jäädes ja alustatud ravi lõpule viies. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale rahalise karistuse, määrates selle tasumise maksimaalse tähtaja jooksul. Seejuures peab kohus oluliseks ka asjaolu, et süüdistatavale määratud katseaega on pikendatud, mis peaks süüdistatavat olulisel määral distsiplineerima ka edaspidi. Karistuse määra valikul

§ 199

lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest arvestab kohus süüdistatava süü suurust ja tekitatud kahju suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, kuivõrd süüdistatav pani toime 3 vargust, millest kaks jäid katse staadiumisse. Süütegude toimepanemisega tekitati kahele kannatanule varaline kahju. Seejuures üks kannatanu sai suurema osa varastatust tagasi ja loobus varalisest nõudest, teisele kannatanule tekitati aga varaline kahju, mis tulenes kauba rikkumisest varguse toimepanemise käigus. Seejuures oli tekitatud varaline kahju väike. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Karistuse määra valikul

§ 202

lg 1 ettenähtud süüteo eest arvestab kohus süüdistatava süü suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Süüdistatav küll hoidis ja turustas süüteoga saadud vara oma vajaduste rahuldamise eesmärgil, kuid lõppkokkuvõttes sai kannatanu valdavas osas oma vara tagasi ning tegemist oli vaid ühe sellelaadse kuriteoga. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud eriliigilised varavastased kuriteod on toime pandud ligi üheksakuulise vahega ning sellele järgnevalt pani süüdistatav toime vargused, leiab kohus, et kergema karistuse võib lugeda laetuks raskeima üksikkaristusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 1 kord, so Harju Maakohtu 26.03.2009 otsusega

§ 118p 1 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat ja 8 kuud.

Kuivõrd inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ja süüdistatavale mõistetakse käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegude eest teiseliigiline karistus, tuleb käesoleva otsusega mõistetav rahaline karistus

§ 74

lg 6 alusel viia täide iseseisvalt, jättes eelmise otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Mis puudutab kriminaalmenetluse kulusid, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleks rahalise karistuse kohaldamist ja rahaliste vahendite puudumist arvestades välja mõista vaid tegelikkuses kantud kulu, so kaitsjatasu, jättes valdavas osas menetluskulu, so sundraha KrMS § 180 lg 3 sätteid kohaldades välja mõistmata, pidades süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid olulisemaks menetluskulude täies ulatuses väljamõistmisest. Märt Toming kohtunik 12