Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et N.D poolt toime pandud tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, väärteomenetluse lõpetamiseks. § 30 loetletud aluseid Karistus Menetlusalune isik olles tutvunud otsusega saab teada, et otsuse koostaja juhindub
lg 1 ja määrab karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120,00 eurot. Mingit kaalutlemisotsust kohtuväline menetleja otsuses ilmselt ei tee, sest need ei leia otsuses üldse kajastamist. Seoses sellega pole aga menetlusalusel isikul võimalik mõista milliseid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel üldse arvestas või arvestamata jättis. Menetlusalune isik ei tea siiani kas tema varasem karistuse puudumine või asjaolu, et menetlusalune isik ise kutsus välja nii politsei kui ka kiirabi (eelkõige lastele) omas karistuse määramiselt tähtsust või mitte. Milliseid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja näiteks rahatrahvi summas 120,00 eurot määramisel arvestas, on menetlusalusel isikul siiani teadmata. Kohtuväline menetleja avaldab, et menetlusalusele isikule on määratud karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120.00 eurot. Karistust raskendavad asjaolud tulenevad Karistusseadustiku § 58. Kuivõrd need on konkreetselt välja toodud ja neid väärteomenetluses ei esinenud, siis ei ole seda ka otsuses välja toodud. Karistust kergendavad asjaolud on otsuse tegija kahjuks jätnud välja toomata, kuid vaadates määratud karistuse suurust on ta nendega arvestanud. Karistuse määramisel arvestati teo ohtlikkusega, sest liiklusõnnetuses oli kannatanuid. Karistust kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik kutsus ise sündmuskohale kiirabi ja asjaolu, et varasemad rikkumised 8 4-18-4992 puuduvad. Arvestades ülaltoodut, siis määraski menetleja karistuse sanktsiooni alammääras, mis näitab seda, et ta on kergendavaid asjaolusid siiski arvestanud. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 223 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 223 lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 223 lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on N.D karistanud LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.
Kohus leiab, et N.D süü on keskmisest väiksem, tegu on toime pandud hooletusest, aga teo tagajärjel tekitas N.D sõiduki Ford Mondeo rg-märk * omanikule varalist kahju ja põhjustas kahele inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustuse, kuid need tervisekahjustused olid kerged. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendav asjaolu on abi andmine kannatanutele (kiirabi kutsumine). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatest /VT tl 27/ nähtub, et N.D on karistamata isik. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei näita, et käesoleval juhul oleks tegemist harjumussüüteoga, tegemist on juhurikkumisega hooletusest mootorsõiduki juhtimisel. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Liikluseeskirjad on kehtestud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Mootorsõiduki juht peab olema väga tähelepanelik, sest nagu käesoleval juhul näha, võib isegi hetkeline hooletus liikluses kaasa tuua kahju tekitamise kaasliiklejatele. Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuses mõistetud karistust põhjendanud, on kohtuväline menetleja mõistnud N.D-le karistuse vastavalt
Karistus on mõistetud alammäära lähedases määras ja arvestades N.D süü suurust, ei ole alust karistuse kergendamiseks. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt N.D-le määratud karistus tuleb jätta muutmata. Kohus jätab N.D kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 223 lg 1, § 14 lg 2, § 46 lg 1, § 33 lg 2 p 8,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.