lg 1 ja § 226 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) V.L, isikukood XXX, elukoht: xxx (taotluses riigi õigusabi saamiseks xxx Töökoht puudub, xxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik V.L * menetlusaluse isiku kaitsja õigusabi korras Aivar Ennok *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuseesindaja Jaak Paju Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA 1.Jätta rahuldamata V.L-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.07.2018.a. väärteoasjas nr. 2302,18,003181 tehtud otsuse täies ulatuses tühistamiseks. 2.Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.07.2018.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,18,003181 V.L-ile
lg 1 alusel määratud karistuse pikkuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. 3. Mõista V.L-ile
4. V.L-ile
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. Mõlema liiklusseaduse paragrahvi järgi mõistetud karistused kulgevad paralleelselt. Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on V.L kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Menetluskulud joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks kokku 183 eurot tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangakontodele, kasutades otsuses märgitud viitenumbrit. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 3 ja RÕS § 8 p. 1 alusel jätta määratud kaitsjale määratud tasu 480 eurot riigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes V.L-i poolt toimepandud väärtegu selles, et tema 11.04.2018.a. kell 04.03 Tallinnas xxx juures juhtis mootorsõidukit sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning seaduse alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, ei hoidunud sõiduki juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest, vara või keskkonda ning ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavaks ilmastikutingimustele ja teeoludele, mistõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ja sõitis teelt välja, üle ringristmiku saare, vastu tänavavalgustuse posti, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le xxx, AS-le xxx ja OÜ-le xxx. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina narkootilist ainet xxx vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Selliste tegevustega rikkus V.L liiklusseaduse § 70 lg 1, § 50 lg 3 p 2, § 16 lg 1, ja § 169 lg 7 ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. V.L karistati
lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
Menetluskuludena tuleb isikul tasuda joobeseisundi tuvastamisega kokku 183 eurot (96+87). Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub V.L tunnistada tema esmased ütlused (Rahumäel 11.04.2018.a. kella 10.30-10.50) kehtetuks, kuna polnud adekvaatses seisus; võtta arvesse otsuse tegemisel kõik tema ülejäänud ütlused juhtunu kohta, s.o nii politseile hiljem saadetud ütlused kui ka kohtule esitatud kaebuses toodud selgitused; tühistada otsus väärteoasjas nr 2302,18,003181, mõistes teda õigeks. Samuti tühistada otsus menetluskulude 183 euro sissenõudmises ja juhtimisõiguse äravõtmises. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, tunnistaja ja asjatundja ütlused ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. V.L-i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.07.2018.a. väärteoasjas nr. 2302,18,003181 tehtud otsuse täies ulatuses tühistamise nõudes ei kuulu rahuldamisele.
lg 1 järgi süüteo etteheide Väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetati liiklusõnnetuse põhjusena V.L-i poolt mitmete liiklusseaduse sätete rikkumist:
lg 1 (juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi ), § 50 lg 3 p 2 (juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb), § 16 lg 1 (liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda). Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi kohaselt on 11.04.2018.a. kell 04.50 ajal (teade 04.03) vaatlusaluseks kohaks Tallinnas xxx juures reguleerimata valgustatud ringristmik, kus sõiduk xxx reg.märgiga xxx on sõitnud üle ringristmiku saare ja seejärel kokku põrganud teevälise takistusega –tänavavalgustuse postiga. Suurimaks lubatud kiiruseks sündmuskohal on 50 km/h. Menetlusaluse isiku V.L-i 11.04.2018.a. kohtuvälise menetleja juures antud esialgsete ütluste kohaselt juhtus liiklusõnnetus sellepärast, et ta kaotas sõiduki üle kontrolli (vajutas valesid pedaale, oli väsinud, sest laps ei lase öösel magada). Seejärel on menetlusalune isik muutnud oma ütlusi: 1) 23.04.2018.a. menetlejale saadetud täiendavates ütlustes põhjendab ta liiklusõnnetust sellega, et enne ringile jõudmist lõhkes autol kõva pauguga esirehv. Ehmatuse ja vastutuleva auto tagajärjel kaotas juhitavuse ja ülekäigurajal meenub inimene, kellele otsasõitu üritas vältida, peale seda tegid lahti löönud turvapadjad oma töö. Ta ei välista, et vastutulevat autot ei riivanud, sest auto vigastused ei taha klappida juhtumiga. Ees ja taga on punast värvi, taga mõlk, mis kuidagi postidega kokku ei jookse. 2) 26.06.2018.a. kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulauses eitab väsimusseisundis mootorsõiduki juhtimist. Mäletab, et autol lõhkes esirehv ja sellest sai kõik alguse, auto üle kontrollimist raskendas teine sõiduk, kes auto tagaosa on riivanud, sest auto taga tiival on muljumisjäljed. Õhupadjad võisid lahti minna esimesest kokkupõrkest ringteesaarega. Lisaks on autol rattad avariilises lukustuses. 3) kohtule esitatud kaebuses kirjeldab juhtumit järgmiselt: lastes auto aknaid kinni purunes järsku esirehv, üks käsi oli sellel hetkel roolil, teine aknalülitil, auto kiskus korraks vähesel määral vasakule vastassuuna poole. Teine auto tuli vastu, kokkupõrke vältimiseks lisas kiirust ja reastus oma sõiduritta tagasi, toimus kerge kokkupuude, mis ehmatas teda ja segas auto juhitavuse leidmist. Ta ei jõudnud enne ohutussaari pidurdada. Peale esimese ohutussaare äärekivist üle sõitmist juhipoolse poolega kaotas täielikult juhitavuse ja uue saarega kokkupõrkel kaotas teadvuse, kuna eelduse kohaselt lõid lahti turvapadjad, kontroll auto üle oli täielikult kadunud. Seetõttu mäletab juhtunut katkendlikult, ei suuda kõiki peale juhtunut üksikasjalikult meelde tuletada. 4) 05.09.2018.a. kohtuistungil selgitas järgmist: sõitis koju, vahetult enne xxx tänava ja xxx mnt ringristmikku kuulis pauku, lõhkes esirehv, auto kiskus kergelt vastassuuna vööndisse. Nägi vastutulevat sõiduautot, lisas natuke kiirust, et vältida kokkupõrget ja reastus oma sõiduritta tagasi, oli ehmatanud, see oli hetkeline reaktsioon. Oma ritta tagasi reastumisel auto pidurdamise tagajärjel tõmbas vastu ringsaare äärekivi, lõhkesid turvapadjad, sai nendega vastu pead, kaotas teadvuse ning auto liikus omapead edasi, põrkas vastu posti, kuna turvapatjade kaitset enam ei olnud, siis ilmselt lõi pea uuesti vastu rooli ära. Menetlusalune isik lisas, et ei olnud väsinud, kuna oli aktiivses tegevuses. Liiklusõnnetuse põhjustas, kuid see juhtus vältimaks kokkupõrget vastutuleva autoga. Avariis on süüdi teine auto, ei oska öelda, kas vastutulev auto kaldus vastassuuna vööndisse, kuna auto lahkus sündmuskohalt. Uurija soovitas esmaste ütluste andmisel kirjutada, et oli väsinud, laps ei lase magada. Tegelikult andis valeütlusi. 5) 03.10.2018.a. kohtuistungil selgitas, et rehv lõhkes, kaotas kergelt juhitavuse, kaldus vastassuuna vööndisse, lisas kiirust, üritas tagasi sõita oma ritta, sai seda ka teha. Vastassuunast tuli suur auto, mis sõitis üle maha joonistatud ohutussaare vastu tema auto tagumist nurka, mille tagajärjel tema auto tagumine ots viskus kergelt paremale poole, mille tagajärjel sõitis vasaku rattaga vastu ohutussaare parempoolset kõrgendatud äärt, kaotas juhitavuse. Auto enam otseks ei läinudki, sõitis vastu posti. Õhupadjad läksid lahti, auto esirattad lukustusid automaatselt. Auto kiiruse suurust avariipaigal ei oska öelda, korra lisas kiirust, ei tea palju jõudis pidurdada. Ta kaotas auto suhtes kontrolli peale teise autoga kokkupuudet. 11.aprilli ülekuulamisel rääkis suvalist versiooni, paha oli olla. 6) 03.12.2018.a. kohtuistungil selgitas, et sõitis linna poolt xxx tee poole, lasi samaaegselt auto aknaid tagant lahti tuulutamiseks. Ühe käega hoidis kätt akna nupu peal. Kui esirehv lõhkes, hästi kergelt vajus vastassuuna vööndisse, kogu tähelepanu koondus otse ette, märkas vastutulevat autot, kiirendas kergelt, et enda ritta tagasi jõuda, sest talle võis tunduda, et auto vajub talle peale ja selle tagajärjel auto õrnalt riivas teist autot. See kõik ehmatas, auto kaldus hästi õrnalt vasakule. Sõitis tagumise rattaga üle kõnnitee ääre, sõites üle kõnnitee ääre purunenud rehviga lööb autole täieliku matsu, lõi autole automaatselt roolilukustuse peale ja sai õhupadjaga vastu vahtimist, kaotas teadvuse, ei mäleta rohkem. Tema jalg võis minna gaasipedaali peale, järgmisena oli sõitnud vastu posti. Vastutulev auto ehmatas tema juhitavust. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale kirjalikult saadetud ja kohtus antud ütlustes on mitmed vastuolud. Nimelt 23.04.2018.a. kohtuvälisele menetlejale saadetud ütlustes räägib ta ülekäigurajal olevast inimesest, kellele püüdis mitte otsa sõita, kuid keda hilisemates ütlustes enam kordagi ei mainita. Sellessamas kirjalikus selgituses ei ole ta kindel, kas vastutuleva autoga oli riive või mitte, kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses, kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungitel mainib juba sõidukitevahelist kerget kokkupuudet. Kohtule esitatud kaebuses, 05.09.2018.a. ja 03.12.2018.a. kohtuistungitel nimetas V.L auto üle kontrolli kaotamise põhjusena ehmatust, mille põhjustas vastutuleva sõidukiga kerge kokkupuude, kuid 03.10.2018.a. kohtuistungil selgitas, et auto üle kontroll kadus sellepärast, et vastutulev sõiduk sõitis üle maha joonistatud ohutussaare vastu tema auto tagumist nurka, mille tagajärjel tema auto tagumine ots viskus kergelt paremale poole ja auto sõitis vasaku rattaga vastu ohutussaare kõrgendatud äärt. Asjaolu, mis läbib igat menetlusaluse isiku ütlust on see, et tema autol lõhkes enne ringristmikku kõva pauguga vasakpoolne esirehv, mille tõttu auto kaldus vastassuunavööndisse. Kontrollimaks V.L-i versioonide elulist usutavust siledal asfaltteel rehvi lõhkemise kohta ja kahe sõiduki riivamisest tingitud tema sõiduki sõidusuuna muutuse kohta, kuulas kohus üle asjatundja - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi liiklusala kohtueksperdi xxx, kes teeb ka autotehnilisi ekspertiise. Asjatundja selgitas, et sõites sõiduautoga siledal asfaltteel on esiratta rehvi lõhkemine välistatud. Isegi kui velje või velje serva mingi vigastus põhjustas rehvi tühjenemise, ei toimu see pauguga lõhkemisena, vaid rehv tühjeneb pikkamööda ja sellega ei kaasne linnakiirusel sõiduki liikumissuuna muutust. Seega menetlusaluse isiku väidet esirehvi lõhkemisest ei saa kohus pidada tõele vastavaks ning tema sõiduki kaldumise vastassuunavööndisse ei saanud põhjustada esirehvi lõhkemine, vaid selleks pidi olema mingi muu põhjus. V.L-i sõidukist peale liiklusõnnetuse põhjust tehtud fotodel on näha küll, et teiste purunenud rehvide seas on tühi ka vasakpoolne esirehv, kuid asjatundja selgituse kohaselt tingis rehvi purunemise üle ringsaare äärekivide sõitmine ja saabunud tagajärge arvestades pidi kiirus olema suurem kui 50 km/h. Menetlusaluse isiku väite teise sõidukiga kokkupõrke tulemusena tema sõiduki sõidusuuna muutumise kohta on asjatundja samuti ümber lükanud. Asjatundjana üle kuulatud liikluseksperdi väitel said xxx niivõrd pindmised vigastused tekkida üksnes riivava kontakti käigus (V.L on ka ise öelnud, et tegemist oli kerge ja õrna riivamisega ), s.t. et teine sõiduk pidi kaebuse esitaja sõidukiga liikuma praktiliselt paralleelselt ja sellise puutega ei saanud kaasneda sõiduki liikumissuuna muutust. Seega on asjatundja ütlustega ümber lükatud menetlusaluse isiku versioonid liiklusõnnetuse põhjustest. Kuna asjatundja ütlustele tuginedes ei põhjustanud menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki liikumissuuna muutust välised tegurid, sai kohtu hinnangul põhjuseks olla vaid juht ise ehk täpsemalt juhi seisund. Töötades xxx ja olles öö läbi tööd teinud, ei ole välistatud, et kella 4 ajal varahommikul oli V.L väsinud, tema tähelepanu, tajumis - ja koordineerimisvõime olid väsimusest tingituna alanenud ning sõiduk kaldus vastassuunavööndi poole. Nähes vastutulevat teist sõidukit, vajutas V.L ehmatusest gaasipedaalile, auto kiirus suurenes ja ta ei suutnud autot enam oma sõiduritta tagasi keerata. Auto kaotas juhitavuse ja sõitis vasakpoolsete ratastega üle sõiduridasid eraldava kõrgendatud ohutussaare ning seejärel üle ringristmiku saare esiosaga vastu tänavavalgustusposti. Kohtu seisukoht ühtib menetlusaluse isiku esmaste ütlustega kohtuvälise menetleja juures, milles ta tunnistas, et oli väsinud, ajas piduri- ja gaasipedaalid segamini. Käesolevas menetluses ei ole küll tuvastatud menetlusaluse isiku sõiduauto kiirust, kuid asjatundja hinnangul, lähtudes pidurdusjälgedest ja ringsaare täielikust ületamisest, oli kiirus tavapärasest linnakiirusest suurem. See järeldus on kooskõlas V.L-i esmaste ütlustega selle kohta, et ajas väsimusest pedaalid segamini ja ka kohtus väidetuga, et peale vastassuunavööndisse kaldumist ja vastutulevast sõidukist ehmunud olles, lisas kiirust. Pidurdusjäljed annavad tunnistust sellest, et menetlusalune isik püüdis intensiivselt pärast üle eraldussaare sõitmist pidurdada, kuid niipalju rooli keerata siiski ei suutnud või ei jõudnud, et ümber saare sõita. Auto kaotas juhitavuse ja sõitis üle ringristmiku saare. V.L on hiljem oma esmastest, s.o. 11.aprillil antud ütlustest lahti öelnud, kuna olevat menetleja juures andnud valeütlusi. Ta olevat menetlejale öelnud, et ei mäleta juhtunust midagi, rääkis suvalist versiooni, et politseist minema saada, kuna oli paha olla, oksendas ja siis menetleja soovitaski kirjutada, et oli väsinud. Tunnistajana ülekuulatud väärteomenetleja xx xxx ütluste kohaselt tuli V.L tema juurde sellepärast, et tahtis oma autot parklast kätte saada ja tahtis ise koheselt ütlusi anda. Ta oli täiesti adekvaatses seisundis, üksnes füüsiliselt nägi räsitud välja, näos olid kriimud ja lonkas üht jalga. V.L andis liiklusõnnetuse asjaolude kohta ütlusi, et oli väsinud, lapsed ei lasknud magada, väsimusest läksid pedaalid sassi, ei rääkinud midagi teisest autost, rehvidest. xx xxx ei kirjeldanud, et menetlusalune isik oleks tema juures oksendanud või et ninast oleks jooksnud verd nagu V.L kohtus rääkis. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et V.L-i esmased ütlused on usutavad, tõepärased, kooskõlas liiklusõnnetuse toimumise asjaoludega ja kohtuvälise menetleja xx xxx ütlustega. Hilisemad ütlused liiklusõnnetuse põhjustest on ümber lükatud asjatundja ütlustega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetluses kirjeldatud etteheite õigeks.
lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi ). Kohtu hinnangul oli menetlusalune isik sellises väsimusseisundis, mis takistas tal tajuda liiklusolusid.
lg 3 p 2 sätestab, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Menetlusalune isik ei vähendanud kiirust vahetult enne ringristmikule jõudmist, vaid hoopis kiirendas peale vastassuunavööndisse kaldumist ja vastutulevat autot nähes, mistõttu ei suutnud oma sõiduritta välja keerata.
lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju nii tema poolt juhitud sõidukile, mille omanik on AS xxx, kui ka OÜ-le xxx ja AS-le xxx (kahjustatud tänavavalgustusposti küljes olid liiklusmärgid). Kohtu hinnangul on V.L
S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Iga juht teab, et väsimusseisundis sõidukit juhtides võib tagajärjeks olla liiklusõnnetus. Seda teades ja võimalikuks pidades, kuid ometi sellises seisundis juhtides suhtus V.L võimalikku saabuvasse tagajärge ükskõikselt. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et V.L-i süül toimus 11.04.2018.a. kell 04.03 (teade) Tallinnas xxx liiklusõnnetus, milles osales menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ja tekitati varaline kahju. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi.
lg 1 järgi süüteo etteheide V.L-ile heidetakse ette, et ta tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina narkootilist ainet xxxi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et V.L tarvitas 11.04.2018.a. mitte narkootilist ainet vaid psühhotroopset ainet xxxi vahetult pärast liiklusõnnetust enne politsei saabumist sündmuspaigale. Asjaolu, et V.L-i organismist leiti xxxi kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekirja uuringuakt nr 545T. Muid keelatud aineid menetlusaluse isiku organismist ei leitud. Menetlusalune isik põhjendas xxxi manustamist liiklusõnnetusejärgselt tekkinud paanikahooga, mille leevendamiseks ongi talle raviarsti poolt xxx välja kirjutatud. Antud asjaolu tõendab xxx poolt välja antud V.L-i ravimite kasutamise juhend.
lg 7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervisetöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Vaatamata sellele, et V.L on läbivalt selgitanud, et ravimit võttis ta paanikahoo vältimiseks, pidi ta juhina olema teadlik, et pärast liiklusõnnetust tuleb hoiduda tegevustest, mis raskendavad liiklusõnnetuse igakülgset väljaselgitamist. Juhul kui isik tarvitab pärast liiklusõnnetust kas alkoholi või psühhotroopset ainet, siis on tõenäoliselt võimatu välja selgitada, kas ta oli ainet tarvitanud ka enne liiklusõnnetust. Juhul kui menetlusalusel isikul tekkiski paanikahoog, siis saanuks helistada häirekeskusesse kutsuda välja kiirabibrigaad või läbi häirekeskuse konsulteerida arstiga. Kui tervishoiutöötaja leidnuks, et V.L-i paanikahoog on selline, mis nõuab kiiresti rahustava toimega ravimi tarvitamist, alles siis oli tal seaduslik alus xxxi tarvitamiseks vastavalt
§-le 169 lg 7. Midagi sellist menetlusalune isik ei teinud. Karistusseadustiku § 29 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli võimalus kutsuda kiirabi häirekeskusesse helistades, konsulteerida arstiga psühhotroopse rahustava ravimi võtmise vajaduse üle seoses paanikahooga, leiab kohus, et menetlusalune isik ei olnud hädaseisundis KarS § 29 mõttes. Eeltoodust tulenevalt rikkus V.L
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et peale liiklusõnnetust ja enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist politsei poolt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit ka juhul, kui see on raviarsti poolt välja kirjutatud. Subjektiivsest küljest on V.L-i poolt liiklusnõude rikkumine toime pandud tahtlikult ja vormiks on kavatsetus. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. V.L sai aru, et toimunud oli liiklusõnnetus, milles on ka varalise kahju saajad, sest ta sõitis üle ringristmikusaare vastu tänavavalgustusposti ning nägi, et tänavavalgustuspost koos liiklusmärkidega on pikali ning tema poolt juhitud auto on vigastatud. Sellest tulenevalt pidi menetlusalune isik olema ka teadlik kohustusest teavitada politseid selleks, et selgitada välja liiklusõnnetuse asjaolud ning varakahju saajad. Liikluses osaleva juhina oli ta ka teadlik
§-st 167 lõikest 7. Hoolimata sellest tarvitas V.L psühhotroopset ainet. Asjaolu, et ravimi tarvitamine on lubatud arsti ettekirjutuse järgi, ei vabasta see isikut kohustusest järgida mootorsõiduki juhina liiklusseaduse nõudeid. Kohtu hinnanul on V.L
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Karistus
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on V.L-ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras, s.o 3 kuuks ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määranud juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras, s.o 8 kuuks. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusliigiga. Seda eelkõige seetõttu, et V.L on selgitanud oma rasket majanduslikku olukorda. Tulenevalt riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest on menetlusalusel isikul suured kulutused, mis on seotud erinevate kohustustega krediidiasutuste ees, eraisikupankrotis on kohustusi üle 10 000 euro. Pere sissetulekuks on xx, xxx, xxx, ja xxx. Ilmselgelt on menetlusaluse isiku rahaline seisund keeruline, tema kohustused ja igapäevased kulutused ületavad sissetulekuid. Mõistetud karistus peab olema isikule tunnetav, aga ta peab olema suuteline seda ka täitma. Seega on põhjendatud kohaldada raskemat karistusliiki, s.o juhtimisõiguse äravõtmist. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et V.L oleks väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega. V.L on hoopis hakanud eitama oma süüd ja esitanud liiklusõnnetuse põhjustajana temast mitteolenenud põhjuseid, millised on asjatundja ütlustega siiski ümber lükatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust. Kuivõrd menetlusaluse isiku süüd võib liiklusõnnetuse põhjustamisel hinnata keskmiseks, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest määratud karistuse - juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks - muutmata.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisega seonduvalt ei tuvastanud kohus väärteoasja menetlemisel asjaolusid, mis annaksid alusemäärata karistuse üle sanktsiooni keskmise. V.L tarvitas paanikahoo vältimiseks arsti poolt välja kirjutatud psühhotroopset ravimit. KarS § 57 lg 1 p 4 sätestab, et karistust kergendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, mille hulka kuulub ka haigus. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul teoga lahutamatult seotud isikuline asjaolu, so V.L keerulistes olukordades võimaliku paanikahoo esinemine. Arvestades eelnimetatud kergendava asjaoluna, on põhjendatud karistuse jäämine alla
lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmist määra ning kohus vähendab kohtuvälise menetelja poolt määratud 8-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist 5-le kuule. Menetlusalune isik esitas xxx poolt väljastatud tõendi, millest nähtub, et V.L on tuvastatud xxx kestusega kuni 19.09.2022.a, xxx vastab xxx xxx. Menetlusalune isik ei ole väitnud, et juhtimisõiguse olemasolu vajab seoses xxx. Seega ei rakendu KarS § 481 lg 2, mis sätestab, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit xxx tõttu. Menetlusalune isik on põhjendanud juhtimisõigust xxx töötamise vajadusega. Nimetatu aga ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmisele. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Kohus on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus eeltoodud põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine menetlusalusel isikul menetlusesemeks olevate väärtegude toimepanemist. Menetluskulud Menetluskuluks on kohtuvälises menetluses joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemisega tekkinud kulud, kokku 183 eurot, mis tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangakontodele. Harju Maakohtu 15.10.2018.a. määrusega anti V.L-ile riigi õigusabi korras kaitsja RÕS § 8 p 1 alusel, s.o riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja – kulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu 480 eurot riigi kanda. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 03.01.2019.a. kell 13.00 (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.