4-18-1564 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-1564 (2330,16,002628) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Pe

§ 69

lg 6 alusel pöörata A.M-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.03.2018 kohtumäärusega nr 4-18-1564 järgi mõistetud asenduskaristus, 7 (seitse) päeva aresti, täitmisele. VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus A.M-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase A.M-i arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane A.M ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (

1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Antud määrus edastada teadmiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakond Jõhvi esindusele, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, täitmiseks A.M-ile, pärast kohtumääruse 1 jõustumist PPA Ida prefektuuri Narva arestimajja. 4-18-1564 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Maakohus tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 14.07.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,16,002628 tunnistati A.M süüdi karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 70 trahviühikut ehk summas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. Otsus jõustus 02.08.
2. Kuna A.M ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Natalja Afanasieva 21.09.2016 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud, tasumata endiselt 280 eurot. Kohtutäitur teatas 12.03.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. 20.03.2018 esitas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur kohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.03.2018 määrusega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ning asendati A.M-ile Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 14.07.2016 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,16,002628 määratud rahatrahv 70 trahviühikut, so 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot, 7 (seitsme) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5 (viis) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 11.04.

1. 12.09.2018 esitas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus Viru Maakohtule erakorralise ettekande A.M-i suhtes karistuse täitmisele pööramiseks, kuna A.M hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ning väljendab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korrale. Käesolevaks hetkeks ei ole A.M talle määratud 7 tunnist ÜKT-st ühtegi tundi sooritanud. Kriminaalhooldusaluse kirjaliku seletust ei ole võimalik võtta, sest hooldusalune ei ilmunud vastuvõtule. 16.04.2018 oli saadetud kutse kohtumisele 24.04.
2. 24.04.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Oli saadetud korduv kutse kohtumisele 03.05.
3. 30.04.2018 ametnikuga oli võetud ühendust ja teavitatud, et aadressile xxx nimele A.M-ile oli juba kaks korda saadetud kutsed, aga isik sel aadressil ei ela enam. Võttis ühendust meesterahvas, kes käesoleval ajal elab seal. 02.05.2018 KIS´i vaates ametnik sai teada, et isik peab minema Narva arestimajja 30.04.
4. 02.05.2018 ametnik võttis ühendust Narva arestimajaga, et uurida kas isik viibib seal. Isik pole ilmunud Narva arestimaja. KIS´i vaates ametnik sai teise aadressi, kus isik võib elada. Saadetud kutse kohtumisele 15.05.2018 kell 11.
5. 03.05.2018 isik kohale ei ilmunud. Oli saadetud uus kutse, kus kohtumisajaks oli määratud 15.05.2018 kell 11:
6. 15.05.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. 16.05.2018 ametnik proovis mitu korda võta ühendust hooldusalusega telefoni teel, kuid telefon oli välja lülitatud. Saadetud korduv kutse, kus oli määratud kohtumine 29.05.2018 kell 10.
7. 29.05.2018 hooldusalune võttis ühendust ametniku ja teavitas, et ei saa tulla 29.05.2018 kohtumisele kuna on väga haige, suur palavik. Kokkulepitud, et tuleb ametniku juurde 19.06.2018 kell 11.00 kohtumisele. 19.06.2018 kohtumisele ei ilmunud, ei teavitanud oma mitte ilmumise põhjustest. Ametnik proovis võtta telefoni teel ühendust, kuid telefon oli välja lülitatud. Saadetakse uus kutse. 12.07.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. 03.08.2018 2 4-18-1564 ametnik võttis ühendust hooldusalusega telefoni teel. Hooldusaluse sõnul ta on haiguslehel ja läheb 07.08.2018 arsti juurde ning siis selgub kas talle pannakse haigusleht kinni või mitte. Lepiti kokku, et ametnik võtab ühendust hooldusalusega 07.08.2018 peale lõunat ühendust ja siis lepitakse kokku kohtumine. 07.08.2018 ametnik võttis ühendust hooldusalusega telefoni teel. Lepiti kokku kohtumine 14.08.2018 kell 12.
8. 14.08.2018 kokkulepitud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel, kuid telefon oli väljalülitatud. Saadetud kutse kohtumisele 28.08.2018 kell 10.
9. 28.08.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel. Telefon kutsus, kuid keegi telefonile ei vastanud. Saadetud kutse kohtumisele 4.09.2018 kell 10.
10. 03.09.2018 ametnik sai teada, et Isik viibib Narva arestimajas 01.09.2018 - 08.09.
11. Kuna isik pidi ilmuma kutsega kutsutud ajal 04.09.2018 ametniku juurde, aga kannab aresti sellel ajal, saadetakse uus kutse kohtumisele 10.09.2018 kell 13.
12. 10.09.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. 11.09.2018 ametniku teavitati, et isik oli võetud ühendust 10.09.
13. Kuna temaga tegelevat ametniku ei olnud kohal oli lepitud kokku, et ametnik võtta ise ühendust isikuga 11.09.
14. Ametnik võttis ühendust hooldusalusega telefoni teel. Tema sõnul ta ei saanud tulla 10.09.2018 kohtumisele kuna ta kukkus luuki. Lepiti kokku, et isik tuleb ametniku juurde 11.09.2018 kell 10.
15. Hiljem isik võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei saa tulla kohtumisele 11.09.2018 kuna on haiglas, esitab ametnikule tõendi. Ametnik teavitas, et 11.09.2018 on ÜKT lõpp tähtaeg ja kõik tõendid ta võib esitada kohtule. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 210´1 lg 1,

§ 69

lg 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.03.2018 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-18-1564 A.M-ile mõistetud karistus. Juhul, kui A.M ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg1 ettepaneku, võtta A.M vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil A.M palus aresti täitmisele mitte pöörata ning anda talle võimalus üldkasuliku töö sooritamiseks. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud erakorralise ettekande, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase A.M-i selgitused, leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. 3 4-18-1564 Kohus tuvastas, et A.M ei täitnud mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi viie kuu jooksul. Mingeid mõjuvaid põhjuseid A.M kohustuse täitmata jätmiseks ei olnud. A.M-ile oli antud tähtaeg viis kuud 7 üldkasuliku töö tunni teostamiseks. Kohtu poolt antud tähtaeg üldkasuliku töö teostamiseks oli piisavalt pikk, et seda korrektselt sooritada. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et A.M oli objektiivne takistus mitte teha üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt kohus leiab, et tegemist on tahtliku üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisega ning on alused pöörata karistus täitmisele. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega oli A.M-ile määratud karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, mis on

§ 72

lg 2 kohaselt võrdne 7 päeva arestiga.

§ 69

lgst 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. A.M ühtegi tundi üldkasulikku tööd teinud ei ole. Seega kuulub ärakandmisele 7 päeva aresti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69

lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 rahuldab kohus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 12.09.2018 erakorralise ettekande ja pöörab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.03.2018 määrusega väärteoasjas nr 418-1564 mõistetud asenduskaristuse täitmisele. A.M kuulub ärakandmisele 7 päeva aresti. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase A.M-i arestimajja saabumise aeg. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 2101 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4