4-19-950/4

M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2015 Tallinnas Kohtunik Janika Kallin Väärteoasja number 4-19-950 Väärteoasi T.V kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele Kaebuse esitaja T.V isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht xxx, e-posti aadress xxx Kaebaja esindaja O V, e-posti aadress xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Ida-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 79 lg 3 p 1 kohus m ä ä r a s: 1) Jätta T.V kaebus rahuldamata. 2) Määrus edastada kaebajale, tema esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa kaevata (alus: VtMS § 191 p 12) Asjaolud, kohtule esitatud kaebuse sisu ja kaebaja taotlus: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetluses oli väärteoasi nr 2316,19,

1. Väärteoasja raames koostatud väärteoprotokolli nr AB1575782 järgi tekitas T.V 18.01.2019 kell 22.15 xxx korduvalt müra (muusika, bass ja vali telekaheli) millega häiris oluliselt naabrite (J Š ja N Š) rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00 – 06.
2. Rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00 – 07.
3. 2 Isiku kinnipidamise protokolli järgi peeti T.V 18.01.2019 kell 00.10 xxx VTMS § 44 lg 1 alusel kinni põhjendusega, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. T.V esitas kohtuvälise menetleja tegevusele kaebuse, mille järgi ilmus 17.01.2019 kell 23.00 tema ukse taha politsei. Ta esmalt ust ei avanud, sest politseinikud ei näidanud dokumente ning ei tutvustanud ennast. Ta avas ukse siis, kui politseinikud lubasid ukse avada. Ta avas ukse, kutsus politseinikud sisse ja näitas neile, et ta vaatab filmi ja mittemingisugust väidetavalt valju muusikat ei ole. Talle öeldi, et tuleb minna alla, politseiautosse protokolli vormistama, selle koostamisest korteris keelduti. Ta ei hakanud isegi sokke jalga panema, sest talle öeldi, et paberid tehakse politseibussis. Kui ta oli korterist väljunud, öeldi talle, et ta võetakse kaasa. Politseinikud ei reageerinud tema nõudmistele esitada töötõendid või end esitleda. Tal on olemas sündmustest video, samuti peaks politseisõiduki videol olema näha, kuidas ta on sokkides. Kaebaja hinnangul ei olnud tema kinnipidamine põhjendatud – ta esitas kohe dokumendid, käitus viisakalt ja oli kaine. Kaebaja palub selgitada ametniku käitumist, kes ennast ei esitlenud. Kaebaja märkis, et sai ametniku nime (J. V) teada alles hiljem, politseijaoskonnas. Kohtuvälise menetleja juht jättis 31.01.2019 T.V kaebuse rahuldamata. Vastuse järgi oli tegemist korduva väljakutsega ning sellele reageerinud patrulltoimkond tuvastas, et öörahu rikkumine oli toimunud. Olukorras kus kaebaja jätkas vaatamata varasemale hoiatusele rikkumise toime panemist oli alus eeldada, et pärast politsei lahkumist võib kaebaja jätkata rikkumise toime panemist. Sündmuskohal käinud politseiametnike sõnul ei palunud kaebaja neil esitada ametitõendeid. Kohtuvälise menetleja juht leidis, et politseiametnike tegevuses ei esinenud rikkumisi. Kohtuvälise menetleja juhi vastus edastati kaebajale lihtpostiga. T.V esindaja esitas 18.02.2019 kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele. Kaebuse järgi avastas T.V kohtuvälise menetleja juhi 31.01.2019 vastuse oma postkastist 08.02.
4. Kohtule esitatud kaebuses korratakse faktilisi asjaolusid, mis on kajastatud politseile esitatud kaebuses. Kaebuse järgi rikkus menetleja VtMS § 19 lg 1 sätestatut – T.V sai alles politseijaoskonnas teada, et ta pannakse kambrisse kinni. Kaebuse järgi ei võetud T.V-lt ütluseid VtMS § 44 lg 2 p 2 nõudeid järgides viivitamatult, samuti jäeti koostamata isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll. Kaebaja hinnangul ei olnud põhjendatud tema kinnipidamine 6,5 tunniks üksnes eeldusel, et ta võib enda kodus telekat vaadata. Kaebaja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil, politseinike tunnistajatena istungil küsitlemist ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel olukorras kus isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Kohtu seisukoht: Kohus nõudis asja lahendamiseks kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja toimiku. Koos toimikuga edastati kohtule DVD plaat, millel on 18.01.2019 väljakutsele reageerinud patrulltoimkonna liikme rinnakaamera videosalvestised. Enne kaebuses tõstatatud väidete analüüsimist peab kohus vajalikuks peatuda kaebetähtaja problemaatikal. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kontrollitav, kas kaebus on kohtule esitatud tähtaegselt. VtMS § 78 lg 2 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhi määrusele 10 päeva jooksul alates päevast, mil puudutatud isik sai vaidlustatava määruse kätte. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja koostanud vastuse 31.01.
5. Kaebaja väitel leidis ta vastuse 08.02.2019 oma postkastist ning 18.02.2019 kell 22.22 on kohtu menetlusposti laekunud kaebaja esindaja koostatud kaebus. Kohus peab hetkel kaebuse tähtaegsuse hindamisel lähtuma kaebaja selgitustest, 3 et ta avastas menetleja vastuse alles 08.02.2019 ja eeldama, et kaebus on esitatud õigeaegselt, kuid kohtul ei ole võimalik kaebaja väiteid kontrollida. Kohus märgib, et kaebetähtaja järgimine peab olema kontrollitav, juhul kui vaidlustatavad lahendid edastatakse isikule paberkandjal, oleks mõistlik ja põhjendatud saata need tähitud postiga. T.V esindaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil ja selle raames tunnistajate küsitlemist. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja taotlused jätta tähelepanuta, sest need ei põhine seadusel. Kooskõlas VtMS § 79 lg 2 vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses, so kaebaja taotlust rahuldades ja kaebust kuulamisele määrates rikuks kohus VtMS asjaomast sätet, tegemist oleks selgelt määratletud normi rikkumisega ning kohus paneks selliselt toimides tõenäoliselt toime distsiplinaarsüüteo. Kaebuse järgi seisnes menetlejapoolne rikkumine esmalt sellest, et T.V alusetu kinnipidamisega riivati intensiivselt tema vabaduspõhiõigust. Seejärel näeb kaebaja rikkumisi selles, et politseinikud vaatamata palvetele ennast ei tutvustanud ning samuti ei võetud temalt ütlusi seaduses sätestatud tähtaegu järgides. Kohtu hinnangul ei ole T.V kaebus põhjendatud ja kaebuses esitatud väited tema alusetu kinnipidamise kohta ei ole kooskõlas kohtule esitatud videosalvestistega. Kaebusele on lisatud link kaebaja poolt filmitud videoga (xxx) mis peaks kaebaja veendumuse järgi kinnitama seda, et temaga käitumine ei olnud õiguspärane. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtule edastati DVD plaat 3 klipiga. Esimesel klipil on näha, kuidas politsei koputab kaebaja uksele ja ütleb korduvalt vene keeles: Pärast korduvaid koputusi asub T.V ametnikega dialoogi ja politsei selgitab, et nad tulid seoses naabrite kaebusega, mis puudutab korterist kostvat müra. Politsei selgitab T.V-le , et nemad tulles kuulsid samuti korterist valje helisid. T.V ei reageeri ning politseinikud arutavad omavahel, et kaebaja pani helid vaiksemaks. Teisel klipil koputavad politseinikud uuesti uksele ja selgitavad, et kui T.V ust ei ava, selleks, et protokolli koostada, siis on politseinikel õigus kutsuda päästeametnikud, murda lahti lukk ja korterisse siseneda. Politseinikud paluvad T.V käituda normaalselt ja uks avada. T.V protesteerib, politseinikud paluvad uks avada ja osundavad sellele, et kaebajal on korduv rikkumine ja ta alles politsei saabudes keeras helid vaiksemaks. Kaebaja avab lõpuks ukse ja politseinikud selgitavad, et naabrid on korduvalt korterist kostva müra peale kaevanud. Kaebaja soovib teada, kes kaebas. Kaebajale selgitatakse, et tegemist on samal päeval juba teise väljakutsega ning tuleb koostada protokoll. Kaebaja on ärritunud ning soovib teada kus korteris on müra. Kaebajal palutakse panna riidesse ja tulla kaasa, et koostada protokoll. Kaebajale selgitatakse, et juba mitu kuud on tema vastu pretensioonid. Kaebajale selgitatakse, et ta ei ole kinni peetud ning tal palutakse olla inimene ning mõelda, et naabriks on rase naine ja paljud naabrid, kes on kurtnud korterist kostnud lärmi peale. Kaebaja ei saa aru ja vaidleb. Kaebaja paneb selga jope ja jalga jalatsid. Kaebaja väljub korterist ja hakkab ennast õigustama, politsei selgitab, et nad ise kuulsid kõva heli ja probleem on pidev. Kaebaja jätkab enda õigustamist, politsei üritab rahulikult selgitada, kuid kaebaja vaidleb ja õigustab ennast. Politseinikud teevad seejärel otsuse, et kaebaja tuleb kinni pidada. Kaebajale öeldakse, et ta võtaks kaasa dokumendi ja talle selgitatakse, et ta on kinni peetud. Kaebajal antakse võimalus korteris kõik välja lülitada jms ning tal palutakse kaasa minna. Kaebaja kordab, et ta ei saa aru, miks ta peab kaasa minema. Politsei selgitab, et ta on kinni peetud. Kaebajale antakse võimalus helistada advokaadile, kaebaja üritab seda teha, kuid advokaadi telefon on välja lülitatud. Edasi liiguvad kõik trepist alla, auto juurde, kaebaja jätkab enda õigustamist. Kaebaja võtab auto juures telefoni, hakkab demonstratiivselt filmima, öeldes, et ta peetakse kinni alusetult. Kaebaja ütleb politseinikule filmides, et viimane oma nime ütleks ja hakkab korrutama, et viimane end esitleks. Politseinik selgitab 4 kaebajale uuesti miks viimane on kinni peetud. Kolmandal klipil on näha, kuidas kaebajaga teostatakse toiminguid arestimajas. Kaebaja klipil on näha, kuidas politseinikud auto juures toimetavad. Kaebaja selgitab kõrgendatud häälel, et ta ei tea, miks ta kinni peeti ning nõuab, et politseinikud ütleks oma nime. Isiku kinnipidamise protokolli järgi peeti T.V 18.01.2019 kell 00.10 xxx VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni põhjendusega, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Kaebaja on protokollile märkinud, et ta ei ole kinnipidamisega nõus, J. V ei näidanud dokumenti. Kohus märgib, et videosalvestise järgi tegi patrulltoimkond otsustuse kaebaja kinni pidada pärast seda, kui kaebaja oli korduvalt teinud ennastõigustavaid avaldusi. Patrullpolitseinike käitumine on ja jääb lõpuni viisakaks, väljapeetuks ja rahulikuks. Videosalvestiselt on näha, et ametnikud üritavad kaebajaga rahulikult rääkida ning olukorda rahumeelselt lahendada, politseinikud soovivad koostada protokolli ja olukorda selgitada, kuid kaebaja ei reageeri ning õigustab ennast. Kohus nendib, et olukorras kus kaebaja ärritub, kõrgendab häält, süüdistab naabreid, eitab rikkumist ning ei saa aru, mida ta on valesti teinud, on negatiivse ohuprognoosi tegemine täiesti põhjendatud ning kaebaja kinnipidamine ei ole õigusvastane. Kohus nendib, et kaebaja käitumisest võib mõistlik kõrvalseisja üheselt järeldada, et ta võib jätkata väärtegude toime panemist. Videosalvestiselt on näha, et kaebajale selgitatakse korduvalt, ametnike poolt häält tõstmata ning kannatlikult seda, miks ta kinni peeti. Kohtu hinnangul käitusid politseiametnikud professionaalselt ning tegelikkusele ei vasta hoopis kaebaja väide selles, et tema käitumine oli viisakas. Puutuvalt kaebaja väitesse, et politseiametnikud ei tutvustanud ennast, selgitab kohus, et videosalvestise järgi sai kaebaja hiljemalt esimest korda politseinikega dialoogi astudes aru, et tema ukse taga on politseiametnikud. Dokumente ja esitlemist hakkas kaebaja nõudma alles all, politseiauto juures siis, kui ta hakkas politseinikke filmima. Kohus märgib, et kaebaja klippi ilmestab lisaks selle kontekstivälisusele ka asjaolu, et kaebaja ilmselgelt soovis saada nn kuuma materjali. Kohtu hinnangul on dokumentide ning esitlemise nõudmine kaebaja ja menetleja esitatud klippe vaadates selgelt provokatiivne, politseinikele ust avades, korteris ja koridoris ei nõudnud kaebaja patrulltoimkonnalt kordagi töötõendite, dokumentide jms esitamist. Klipi nö provokatiivsusele viitab kohtu arvates ka see, et menetleja edastatud salvestise järgi anti kaebajale kohe peale seda kui politseiametnik langetas otsuse kinnipidamise vajaduse kohta ka võimalus kontakteeruda kaitsjaga. Enda filmitud klipil esitab kaebaja tegelikkusele mittevastava väite, et tal ei võimaldata isegi kaitsjaga rääkida. Kaebuse järgi rikuti T.V õigusi mh ka sellega, et temalt ei võetud VtMS § 44 lg 2 p 2 järgi ütlusi Kohus märgib siinkohal, et RKKKo määruse nr 3-1-1-81-13 kohaselt tuleb VtMS §-s 76 sätestatut kooskõlas VtMS § 78 lg 1, KrMS § 228 lg 1 mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selgesõnaliselt viidanud, millist tema õigust on rikutud, kaebuses on piirdutud üksnes tõdemusega, et kohtuväline menetleja oleks pidanud ütlused viivitamata võtma. Kohus ei saa märkimata jätta, et kaebaja peeti kinni vastu ööd ja seega on kaheldav, kas temaga menetlustoimingute viivitamata tegemine oleks olnud mõistlik ja põhjendatud. Kõike eeltoodut silmas pidades ei pea kohus vajalikuks ja võimalikuks hakata vaagima kaebaja taotlust osas, mis puudutab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul jääb T.V kaebus täielikult tagajärjetuks ja see tuleb jätta rahuldamata. 5 /allkirjastatud digitaalselt/