1-18-6295/9

(18251000200)Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Tiina Viru Kriminaalasi L.J süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluse korras L.J Süüdistatav RESOLUTSIOON Elu-või asukoht ja aadress: xxxxxx xxx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: XXX Perekonnaseis: xxxxxxxxxx Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxxxxxxxx Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx Kontaktandmed: x; kasutab ema e.maili aadressi: x Karistatus: 1) 16.06.2014 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud tingimisi, katseajaga 1 aasta 6 kuud 2)03.11.2014.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi vangistus, asendatud ÜKT-ga 536 tundi. Karistus täidetud 21.10.2015 Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada L.J KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Lk 1 / 4 1-18-6295 KarS § 68 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamine 08.-09.juuli 2018, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus ja kandmisele kuulub 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva. Arvestades L.J-i soovi, asendada vangistus 9 kuud ja 28 päeva KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 298 tundi tähtajaga 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on L.J kohustatud täitma kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxx xxx, xxxxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
2. Menetluskulud Välja mõista L.J-ilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel sundraha 750 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 108,96 eurot, kokku 858,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Tõkendit ei ole kohaldatud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni Lk 2 / 4 1-18-6295 ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et L.J isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 08.07.2018 kella 19:15 ajal xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx-xxxx tee
5. km-l mootorsõidukit xxxxxxxxxxxx xxxx registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,40 mg/l kohta +- 0,12 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,28 mg/l. L.J rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani L.J toime kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdistatavale karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 68 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamine 08.-09.juuli 2018, s.o.2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus ja kandmisele kuulub 9 kuud 28 päeva. Arvestades L.J-i soovi, asendada vangistus 9 kuud 28 päeva KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 298 tundi. Töö sooritamise tähtajaks on 2 aastat, sest L.J peab töötama, et endale elatist teenida. Üldkasuliku töö tegemise ajal on peab L.J täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lk 3 / 4 1-18-6295 Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohutuistungil süüdistatav soovis avaldada, et 21.09.2018 kell 14:00ks on tal aeg Wismari Haiglas arsti juures. Eeltoodu näitab kohtu jaoks positiivset külge, et süüdistatav püüab vähendada riske, mis on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 108,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendit ei ole kohaldatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4