lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 ( kaheksa) kuud.
lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 210.93 eurot (kakssada kümme eurot ja üheksakümmend kolm eurosenti); •
Menetluskulud tuleb
alusel tasuda 10 ( kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.J , 1-11-2312, kaitsjatasu, sundraha“.
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule ( Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme
15. 2 peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 ( kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.. Vastavalt KarS § 65 lg 2 tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Harju Maakohtu 13.10.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuud vangistust. • • • • mobiiltelefon SonyEricsson W300i on tagastatud kannatanule VV´ile /tlk 29 – 30/ pandimaja Forion Ivest OÜ pandileping nr U 2034, 21.10.2010 – jätta kriminaaltoimikusse //tlk 18 – 22/; CD – plaat videosalvestusega jätta kriminaaltoimikusse /tlk 122 – 123/; CD – plaat videosalvestusega jätta kriminaaltoimikusse /tlk 137 – 138/.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest Toomas Bekkerile summas kokku 210.93 eurot 10 ( kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: • VV´ile summas 8 882 krooni, kuid kuna kannatanule on mobiiltelefon SonyEricsson tagastatud, siis jääb hagi suuruseks 6 007 krooni /tlk 29 – 30; tlk 55 – 62/. Summa moodustub varastatud käekoti ja selles olnud esemete maksumusest. • Rimi Eesti Food AS summas 924, 50 krooni, milles esitab kannatanu tsiviilhagi /tlk 118 – 121/, mis on varastatud kauba väärtus. • Rimi Eesti Food AS summas 749,50 krooni, milles esitab kannatanu tsiviilhagi /tlk 136; tlk 167 – 169/, mis on varastatud kauba väärtus. Kõik esitatud hagid on seotud A.J-i poolt toime pandud vargustega, st on varastatud kauba väärtuses. Hagid on A.J omaks võtnud ega vaidle nendele vastu.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu hinnangul varalised kahjud tõendatud ning nende põhjustamine A.J-i poolt samuti kinnitust leidnud. Süüdistatav ise hagidele vastu ei vaidle, võtab need omaks. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, 3 kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi vargusega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A.J-ilt: • VV´ile summas 6 007 krooni /tlk 29 – 30; tlk 55 – 62/; • Rimi Eesti Food AS – le summas 924, 50 krooni /tlk 118 – 121/; • Rimi Eesti Food AS – le summas 749,50 krooni /tlk 136; tlk 167 – 169/ Kohtunik Kristina Väliste / allkiri/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.