← Eesti

1-12-6198/5

Obsah (7)§ 200§ 199§ 266§ 64§ 68§ 74§ 75

1-12-6198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 23. juuli 2012.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-12-6198 (11250102528) Koh

§ 200

lg 2 p 7,9 ja §266 lg 2 p 1,3 järgi kokkuleppemenetluse korras Prokuröri abi Pille Juhkov Süüdistatav M.K RESOLUTSIOON Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxx Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xxxxx Haridus: xxxx Emakeel: xxxxx Töökoht: xxx Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 23.02.2005.a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, § 25 lg 2 alusel 3 kuud vangistust tingimisi 1asta 6 kuulise katseajaga. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kohaldatud M.K suhtes 02.11.

  1. a. Kahtlustatavana oli kinni peetud 16.08-18.08.
  2. a. KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.K

§ (kolme) aastase vangistusega. 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistamist 3 Süüdi tunnistada M.K

§ 266lg 2 p 1,3 järgi ning mõista karistuseks 1

(4)1-12-6198 kuus 6 (kuud) vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega , mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 16.08.2011 kuni 18.08.2011 karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane kahe 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1- 5 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista M.K-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 38,40 € ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 725 €. M.K-lt uleb tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 AS SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „M.K 1-12-6198, menetluskulud“ või rahalise karistuse korral „M.K 1-12-6198 rahaline karistus“ Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 8, ja § 1027 alusel välja mõista M.K-lt kannatanu Leila Talts kasuks 17 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2

(4)1-12-6198 Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas 11250102528 süüdistatakse M.K selles, et tema 15.08.2011 kella 02:00 ajal koos A Ba tungis ukseluku lahtimurdmise teel Pärnumaal Sindi linnas P V kuuluvasse korterisse, kus A Bš hakkas läbi vaatama PVi korterit ja kappe. P V keelas A Btsil kummutist asju võtta, mispeale A Bitš, hoides käes lauanuga, ähvardas P Vt noaga löömisega kui ta ei luba toas ringi vaadata. P V kartis oma elu ja tervise pärast ning rohkem võõrastele midagi öelda ei julgenud, vaid istus koos külasolnud tuttava Mihkel Ermiga vaikselt maas edasi. ABtš ja M.K võtsid P Vtsi korterist ebaseadusliku omastamise eesmärgil P Vile kuuluvad esemed: makk-raadio, väärtusega 26 EUR, valget värvi spordijalatsid Adidas, väärtusega 96 EUR ning P Vil külas olnud Ml E kuuluvad musta värvi spordijalatsid Nike, väärtusega 40 EUR, tekitades P V`le 122 EUR suuruse varalise kahju ning Mihkel Ermile 40 EUR suuruse varalise kahju. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil , kui see on toime pandud vägivallaga , grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime

§ 200lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles toime pannud omavolilise sissetungimise, -16.08.2011 kella 04:00 ajal tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt koos Artur Burkevitšiga lukustatud välisukse lahtilükkamise teel Pärnumaal Sindi linnas L T ’le kuuluvasse korterisse, kus hakkas koos Artur Burkevitšiga alkoholi tarvitama ning võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil L T kuuluvad esemed musta värvi seljakott väärtusega 8.- eurot, majapidamiskäärid väärtusega 2.- eurot, äratuskell väärtusega 4.eurot, kaks toolikatet väärtusega a´ 2.- eurot, sokid väärtusega 1.- eurot, tekitades L T varalise kahju kokku 17.- euro suuruses summas. -16.08.2011 kella 08:00 ajal tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt koos Artur Burkevitšiga lukustamata välisukse avamise teel Pärnumaal Sindi linnas P V`ile kuuluvasse korterisse, kus hakkasid läbi vaatama P V kappe. Ajal, mil Artur Burkevitš ja M.K heitsid P V korterisse magama, kutsus P V politsei ning Artur Burkevitš ja M.K peeti politsei poolt sündmuskohal kinni. -18.08.2011 kella 13:00 ajal tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt koos Artur Burkevitšiga lukustamata välisukse avamise teel Pärnumaal Sindi linnas Kooli 3-1 Pille Vilgats`ile kuuluvasse korterisse, kus Artur Burkevitš ähvardas Pille Vilgatsi korteris viibinud Mihkel Ermi füüsilise vägivalla tarvitamisega. Seega tema, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sisenemisega, vähemalt teist korda ja isikute grupi poolt, pani toime

§ 266lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri abi ja süüdistatav M.K jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokuröri abi nõudis kohtus M.K-le karistuseks

§ 200

lg 2 p 7,9 järgi ning karistamist 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1,3 järgi ja karistamist 6 (kuue) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega , mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 16.08.2011 kuni 18.08.2011 karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane kahe 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1- 5 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 3

(4)1-12-6198 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle tunnistada M.K

§ 200lg 2 p 7,9 ja § karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista Kr

MS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 725 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 38,40 €. Rahuldada tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 8 ja § 1027 alusel ning välja mõista M.K-lt kannatanu L T kasuks 17 eurot. Igor Pütsep Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.