1-07-2988/35

Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-2988 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2012.a., Rakvere kohtumaja Kohtuistung toimus 18.04.2012.a. Kohtuasja number 1-07-2988 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.U, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik Karistuse kandmise algus 4.11.2006 ja lõpp 18.09.2014 RESOLUTSIOON: Jätta V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, V.U’ile ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 19.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab V.U karistust Harju Maakohtu 23.04.2007.a. kohtuotsuse nr 107-2988 alusel, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 7 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendati V.U-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks vangistuse 5 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 vangistus 7 aastat, 10 kuud ja 14 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati liitkaristuse kandmise aja algust alates V.U vahistamisest, s.o alates 4.11.2006.a. Viru Vangla poolt 21.02.2012 koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat V.U on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, dünaamika baseerub raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises, millega kaasneb oht ohvri elule. Kinnipeetav täidab individuaalset täitmiskava, isik on vangistuses läbitud taasühiskonnastavad tegevused: teostas majandustöid, on läbinud sotsiaalprogrammi ´´Viha juhtimine´´, osaleb muusikaringis ning A1 taseme riigikeele kursustel. Kinnipeetaval V.U on kehtivaid distsiplinaarkaristusi kokku kaheksa, sh teise osakonna kinnipeetavaga suhtlemise, tööst keeldumise, vanglateenistuja solvamise, solvavate väljendite kasutamise, kambrist läbi toiduluugi väljaronimise, talle mittekuuluvate esemete omamise ja vanglaametniku korralduse eiramise eest. Iseloomustuse kohaselt asuks V.U vabanemisel elama oma venna juurde xxx. Samas oleks tal õigus xx linnalt taotleda ka munitsipaaleluruumi. V.U elustiil on riskiv ja hoolimatu ning on selgunud, et kuriteo on toime pannud seiklushimust. Samuti on ta kuritegusid toime pannud grupis. Kuigi isik ise probleemi ei tunnista, on tekkinud olukordi, kus ta on joonud nädal aega järjest kanget alkoholi. Alkoholijoobes on isik pannud toime raske isikuvastase kuriteo, ei suuda talitseda agressiooni ning võib käituda vägivaldselt. Iseloomustuse kohaselt kipub V.U oma probleeme eitama või hoidub oma vigu tunnistamast. Konfliktsed suhted tekitavad tal liigset stressi, ebaõnnestumise korral võib enesekehtestamine olla suuresti impulsiivne ja äärmiselt agressiivne. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Viru Vangla toetab V.U ennetähtaegset vanglast vabastamist koos kohustuste määramisega, kuna vabanemine ning kriminaalhoolduse all olemine soodustaks tema taasühiskonnastumist. Kriminaalhooldusametniku poolt 07.02.2012 koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on põhiharidus ning ta omab koostelukksepa ja käsielektrikeevitaja kutseoskusi. Samas ei ole V.U vabaduses kindlat töökohta ning tema töökogemused on vähesed. Isikut on karistatud kriminaalkorras viiel korral, neist kahel viimasel korral on tegemist olnud esimese astme kuritegudega. Isik on korduvalt kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav V.U kinnitas kohtuistungil, et püüab seaduskuulekalt käituda, kuigi vangla süsteem ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud nõudmistele ning administratsioon ei karista tehtu eest proportsionaalselt. Prokurör ei toetanud kinnipeetava V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kuritegude dünaamika ei ole muutunud ning baseerub raskete kuritegude toimepanemisel, millega isik on teistele ohuks. Lisaks puudub isikul elukoht, kus ta saaks hakata kontrollnõudeid täitma. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 2 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.U ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus leiab, et kuna V.U vabaduses kindlat töökohta ei ole, võib see oluliselt raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kuivõrd isikut on karistatud tegude eest, mis on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, on kohtu arvates tõenäoline, et majanduslike probleemide ilmnemisel paneb isik toime uusi kuritegusid. Kinnipeetaval on vanglas 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et isik jätkab kuritegelikku käitumist isegi kinnipidamisasutuses. Kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. V.U on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral, millest kaks viimast on olnud esimese astme kuriteod. Kohtu arvates nähtub eeltoodust ning asjaolust, et V.U peab mitmete distsiplinaarrikkumiste põhjuseks mitte enda käitumist, vaid administratsiooni viga, isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse, mis võib isiku viia uute kuritegude toimepanemiseni. Tõenäosust suurendab ka asjaolu, et isik on tunnistanud, pani kuriteo toime seiklushimust. Kohtule saadetud materjalidest tuleneb, et isikul on probleeme alkoholiga, ning selle mõjul muutub isik agressiivseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka, et järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on V.U poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Kohus leiab, et on tõenäoline, et isik paneb vabaduses toime uue kuriteo, mis võib olla ka vägivaldse iseloomuga, ning kohus ei pea seetõttu tema vabastamist enne tähtaega võimalikuks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.U puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu V.U vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Tiit Kullerkupp Kohtunik 3