23

(4)käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 26.09.1997 kuni 27.04.1999, s.o 1 aasta 7 kuud 1 päev. Seisuga 09.05.2000 jääb kanda karistust 12 aastat 10 kuud 29 päeva. Viru Ringkonnakohtu määrusega 20.12.2007 on muudetud karistuse kandmise aja algust ja karistuse kandmise aega hakati lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.1997 (Tartu Maakohtu 27.11.1997 otsuse asjas). Karistuse kandmise algus 14.04.1997 ja lõpp 14.10.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.01.
2. Kinnipidamisasutusest H.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vanglas sooritas riigikeele eksami. Alates 01.12.2009 osaleb agressiivsuse asendamise treeningu programmis. Samuti on esitanud taotluse keevitaja kursustel osalemiseks ja ka tööle, millele käesolevaks hetkeks ei ole saanud nõusolekut. Karistuse kandmise ajal töötamisega hõivatud ei ole olnud. Vabanemisel soovib elama asuda oma ema, Oxxx Nxxx juurde aadressile xxx-xxx. Korter kuulub Oxxx xxx Nimetatud korteris elab veel OxxxNxxx elukaaslane H.Gr Šxxx. Kinnipeetav omab keskharidust koos traktoristi-masinisti kutsega. Vabanedes soovib tööle asuda xxx-xxx Samas telefoni vestlusel väitis xxx juhatuse liige Axxx Sxxx, et nende firma võtab H.G tööle ehitajana, ning AxxxSxxx tunneb kinnipeetavat alates 2004.a. mil ta oli töötanud nende firmas Kui Axxx Sexxxe selgitati, et H.G viibib kinnipidamisasutuses alates 1997 aastast, ta vabandas ja ütles, et nende firmas töötas H.G vend. H.G venda ei ole. Varasemalt on kinnipeetaval probleemiks olnud alkoholi tarbimine. Antud kuritegu on toime pandud alkoholi joobes. Alkoholi joobes olles on säilinud suur oht uute kuritegude toimepanemisel. H.G vanglasiseses käitumises on täheldatud agressiivsust. H.G on kriminaalkorras karistatud neli korda nii varavastaste kui ka raskete isikuvastaste kuritegude eest. Suurimaks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholijoobes olek. Alkoholijoobes olles muutub isik vägivaldseks ja agressiivseks. Isikul puudub tööharjumus. Riskihindamise riskivalemist tulenevalt on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Viru Vangla H.G ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuna väidetav töökoht ei ole kindel ja väidetav tööandja on andnud vastakat informatsiooni isiku tööle võtmise kohta. Töötus ja tegevusetus soodustab aga uue kuriteo toimepanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. H.G kannab karistust Viru vanglas tugevdatud järelevalvega osakonnas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab tema ohtlikkusele. H.G kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega. Samuti on täheldatud H.G vanglasiseses käitumises agressiivsust, mistõttu oleks tal soovitav lõpetada vanglas alustatud (01.12.2009) Agressiivsuse asendamise treening. H.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale vabanemist lähen ta tööle OÜ-sse Sepmar, mille kohta on kohtule garantiikiri esitatud. Kaitsja leiadis, et kõik alused ennetähtaegseks vabanemiseks on täidertud. Korralik elukoht, töökoht ja lähedaste toetus. Agressiivsuse asendamise programm on süüdimõistetu sõnadel lõpuni läbitud. Alates 2006 aastast puuduvad distsiplinaarrikkumised. See näitab, et süüdimõistetuid mõtteviis ja hoialud on muutunud paremuse poole. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Tegemist on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes on korduvalt vangistuses viibinud. Tema poolt on toime pandud rasked isikuvastased kuriteod. Kogu vangistuse ajal ei ole süüdimõistetud töötanud, seega puudub tööharjumus. Karistuseaja lõpuni on veel piisavalt piik aeg - kuni 14.10.
3. Kohtu põhjendused 2

(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane ja hetkel ennetlik.. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest. Kohtla-Järve Linnakohtu 30.05.1995 kohtuotsusega karistati H.G KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 3 aastase vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga, pani katseajal toime uue raske mitmeepisoodilise kuriteo (tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, röövimise, riisumise). Tartu Linnakohus 27.11.1997 karistas teda nimetatud kuritegude toimepanemise eest 14-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Samuti on H.G karistatud Ida-Viru Maakohtu 15.09.1995 kohtuotsusega KrK § 15 lg 2-197 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega, millele liideti Kohtla-Järve Linnakohtu 30.05.1995 kohtuotsusega mõistetud karistus lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 8 päeva. Viimase, teise astme isikuvastase kuriteo raske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, kuritahtliku huligaansuse eest, mis seisnes talle tuttavate inimeste ähvardamises ja vägivalla kasutamises nuga ja püstolitaotlist eset kasutades, karistati teda Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 kohtuotsusega 14-aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest ja asja omavolilisest kasutamisest, on välja kasvanud eriti rasked isikuvastased kuriteod (Tartu Linnakohtu 27.11.1997, Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 kohtuotsus). See näitab, et H.G käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Süüdimõistetu võib olla agressiivne, ohustatud on teiste inimeste elu ja tervis. Raske isikuvastase kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et ei saa olla kindel, et süüdimõistetu suudab hoida oma käitumist kontrolli all. H.G isiklikust toimikust on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul aastatel 1997-2000 korduvalt distsiplinaarkorras, kusjuures 9 korral on karistuse liigiks määratud kartser ja 5 korral noomitus. Kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Samas on näha, et kinnipeetav on 2009 aastal korduvalt esitanud taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks kuid on keeldutud ohuriskide põhjusel. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta kuigi on esitanud taotluse töötamiseks ja keevitaja kursustel osalemiseks. Positiivseks momendiks kohus loeb süüdimõistetu poolt riigi keele eksami sooritamist, traktorist-masinisti eriala omandamist ning alates 01.12.2009 agressiivsuse asendamise treeningu programmis osalemist. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole H.G suhtes oma eesmärki täitnud. H.G omab isikuttõndavat dokumenti ID-kaarti kehtivusega 26.04.2011. Kohtule on esitatud garantiikiri, et peale vabanemist on isikule tagatud kindel töökoht, xxx poolt. Samas kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et kriminaalhooldaja telefonivestluses xxx juhatuse liikme Axxx Sxxx väitis viimane, et nende firma võtab H.G tööle ehitajana, ning Axxx xxx, et H.G viibib kinnipidamisasutuses alates 1997 aastast, ta vabandas ja ütles, et nende firmas töötas H.G vend. H.G venda ei ole. Seega väidetav töökoht ei ole kindel, kuna tööandja on andnud vastakat 3

(4)informatsiooni isiku tööle võtmise kohta. Töötus ja tegevusetus soodustab uue kuriteo toimepanemist. Kohus arvestab asjaoluga, et isegi garanteeritud töökoha olemasolul on uue kuriteo toimepanemise riskid endiselt kõrged, sest süüdimõistetu ei ole pikaajalises vangistuses päevagi töötanud. Töökogemus puudub. Seega, tema eelised tööturul on suhteliselt kehvad. Vabanedes on H.G kindel elukoht xxx, kus ta hakkab elama koos ema, Oxxx xxxnkovale on määratud töövõimekaotus 80% ja Vxxxr Šxxx on pensionär ning töötab poole kohaga lasteaias ning pere igakuine sissetulek on ca 11000 krooni. Oxxx Nxxxja Vxxxr Šxxxgaranteerivad H.G-le nii moraalse kui materiaalse toe vanglast ennetähtaegse vabanemise korral. Arvestades H.G poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt kõigepealt võetakse arvesse isiku poolt toimepandud kuritegu, süüdimõistetu isiku ja tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vcabaduses on viimasel kohal. Kohus leiab, et H.G puhul on tegemist isikuga, kelle käitumine on ilmse kriminaalse mustriga, agressiivsuse tunnustega ( süüdimõistetu on senini vangistuses tugevdatud järelevalve osakonnas). Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.G temale Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 14.04.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4