4-19-733/6

Väärteoasi nr 4-19-733 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-733 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Taotlus Asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane E.T Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; viibimiskoht: Tartu Vangla. RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendada E.T-le Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt 23.09.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2510,16,002515 määratud rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, 15 (viieteistkümne) päeva arestiga. VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 2 kohaselt määrata E.T-le määratud asenduskaristus kandmisele viivitamata jätkuvalt pärast talle Harju Maakohtu 13.12.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9400 karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Kohtumäärus tuleb saata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile, kohtutäitur Janek Poolile ja E.T-le ning teadmiseks Tartu arestikambrile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 23.09.
5. a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur väärteoasjas nr 2510,16,002515 E.T-le liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud. 08.02.
6. a saabus Tartu Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri avaldus E.T-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlus. 11.01.
7. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Sellest ja juhindudes KarS §-st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 600 eurot asendamine arestiga. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 08.03.
8. a. E.T selgitas, et rahatrahv on maksmata, kuna ta kandis karistust kui kohtutäituri kirja sai. Ta ei jõudnud ära maksta. Avavanglasse sai ta 28.12.
9. a. 70% võetakse palgast ära. Vabaks kasutamiseks ettenähtud raha on tal enda tarbeks ära kulunud. Töötasu saab igakuiselt E.T 100 euro ligi. Vabanemisfondi on kulunud 1300 eurot, millest rahatrahvi saab ta tasuda koheselt kui vabaneb. Vabaneb 03.04.
10. a. E.T on vabanemise korral olemas töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et E.T-le karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. E.T-le määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 23.09.
11. a otsusega rahatrahv 600 eurot. Rahatrahv on E.T senini tervikuna tasumata. E.T selgitustest järelduvalt puudusid tal piisavad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks (tal tuli asuda karistust kandma). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.T puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Käesoleval ajal on E.T avaldanud soovi rahatrahvi tasumiseks, kuid kohtu arvates puudub alus olla veendunud, et E.T reaalselt oleks suuteline ja piisavalt motiveeritud nimetatud kohustust täitma. Siinkohal arvestab kohus, et E.T on viinud kinnipidamisasutuses juba pikka aega (alates 09.10.
12. a). E.T enda sõnul puudusid tal vajalikud rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks enne vangistust. Kuigi E.T viibib avavanglas ja tema enda sõnul on tal vabanemisfondi kogunenud 1300 eurot, ei pea kohus antud rahalisi vahendeid piisavaks selleks, et vabanemise järgselt tasuda rahatrahv ja kohaneda eluga vabaduses. Kogunenud rahalisi vahendeid vajab E.T ilmselgelt enda parema resotsialiseerumise tagamiseks. Lisaks ei ole usutav, et vanglast vabanemise korral on E.T majanduslik seisund parem kui enne vangistust (E.T enda väitel ei olnud tal võimalik ka juba enne vangistust tasuda). Samuti on oluline, et E.T oli ka töökoht juba enne vangistust, kuid sellele vaatamata ei olnud ta võimeline rahatrahvi tasuma ja seda kasvõi osaliselt. Seega, arvestades E.T majanduslikku olukorda, on kohtu arvates ilmne, et käesoleval ajal puuduvad väljavaated rahatrahvi tasumiseks ja seda vaatamata sellele, et E.T ise soovib rahatrahvi tasuda. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.T ei ole võimeline talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ja see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. E.T-le määrati karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 150 trahviühikule 15 päeva aresti. E.T kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 13.12.
13. a otsuse (kriminaalasi nr 1-16-9400) alusel Tartu Vanglas. Nimetatud otsusega mõisteti E.T-le lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmise lõpu kuupäevaks on 03.04.
14. a. Seega tuleb käesoleva määrusega mõistetav asenduskaristus määrata kandmisele viivitamata jätkuvalt pärast Harju Maakohtu 13.12.
15. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2019.a RESOLUTSIOON
16. Tühistada Tartu Maakohtu
17. märtsi 2019 määrus, millega asendati E.T-le Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt 23.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 2510,16,002515 määratud rahatrahv 150 trahviühikut 15 päeva arestiga.
18. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri taotlus rahatrahvi asendamiseks arestiga rahuldamata.
19. Määruskaebus rahuldada. 3