1-12-1399/25

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 22.05.2012 Rakvere kohtumaja Kohtuistungi aeg – 16.05.2012 koht Kohtuasja number 1-12-1399 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Prokurör Ain Tali Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.H, isikukood: xxx , määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 27.10.2011 ja lõpp 01.09.2012 RESOLUTSIOON Jätta Z.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Z.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.02.2012 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 199 lg 1 p 7, 8, 9, § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 10 kuud ja 5 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste näol. Isikut on kriminaalkorras karistatud 19-l korral, reaalset vanglakaristust kannab 13 korda. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus, s.o keelatud esemete valdamise eest. Maakohtu istung Kinnipeetav Z.H taotles 16.05.2012 toimunud maakohtu istungil enda ennetähtaegset vabastamist ning leidis, et järelevalve alla vabanemine takistab teda kuritegusid toime panemast. Kinnipeetav märkis, et tal ei ole olnud probleeme katseajal õigeaegsete registreerimistega. Isik nõustus, et kriminaalhooldus ei takistanud teda süstemaatiliselt vargusi toime panemast, kuid ei uskunud, et ta vangla pakutud 85% tõenäosusega uue varguse toime paneb. Isik märkis, et asub tööle taksojuhina, kuigi teda on varem korduvalt joobes juhtimise ning narkootikumide tarvitamise eest karistatud. Kinnipeetav lisas, et on vanglas viibitud aja jooksul läbinud sotsiaalprogrammi, mistõttu tal enam alkoholiga probleeme ei ole. Kinnipeetav selgitas veel, et tal on perega head suhted. Vargusi pani ta toime, et narkootikumide jaoks raha saada. Kinnipeetav märkis, et tal on jäänud vangistust kanda kolm kuud, kuid soovib katseaega, et tal oleks vabanedes kergem ning lisas, et järelevalve piiraks tema kuritegevust. Kinnipeetav selgitas, et varem pole teda tingimisi enne tähtaega vabastatud ja seega polnud varem võimalust kontrollnõudeid järgida. Prokuröri abi Ain Tali kinnipeetava vabastamist ei toetanud, sest tegu on isikuga, keda on tema enda sõnul 20-l korral karistatud kriminaalkorras, 13 korda on ta kandnud reaalset vangistust. Ta on olnud varem kriminaalhoolduse all, kuid pole suutnud kontrollnõudeid täita, on pannud toime uue kuriteo, lisaks ei suuda ta vanglas seaduskuulekalt käituda. Vangla iseloomustuse kohaselt uue kuriteo tõenäosus on ülisuur - 85 %. Kinnipeetav on ka ise tunnistanud, et varastab saamaks raha narkootikumide ostmiseks ja seetõttu jätkab isik suure tõenäosusega vabaduses kuritegude toimepanemist. Lisaks pole isikul kindlat töökohta, ta pole varem töötanud ja on olnud vanemate ülalpidamisel. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Z.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et isikut on kriminaalkorras korduvalt, s.o 19-l korral karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust 13 korda. Isikul on välja kujunenud kuritegude muster süstemaatiliste varguste näol. Kohus leiab, et arvestades varem toime pandud kuritegude hulka ja iseloomu, on väga tõenäoline, et isik jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole teguriks, mis suudab isikut suunata õiguskuulekale käitumisele. 2 Kohus märgib, et vabastamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et isikul ei ole vabanemisel kindlat töökohta, tal on olnud probleeme narkootikumide ja alkoholiga, mis võivad isiku viia selleni, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates on suureks riskiteguriks see, et isik eitab probleemide olemasolu ning seetõttu ei ole ka tõenäoline, et ta nendega vabaduses tegelema hakkab. Kohtu arvates ei vähenda kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemise tõenäosust ka see, et isikul on toetav perekond. Kuna isik on varem korduvalt kuritegusid toime pannud, puudub kohtul kindlus, et isik suudab sel korral uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda peab kohus paljasõnalisteks. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Z.H enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Anu Ammer (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
2. juunil
3. a. №oremreferent Lea Herne 3