XXX, isikukood XXX, elukoht xxx xx-xx Tallinn Harjumaa, töökoht xxx xxxx OÜ Kohtuväline menetleja Eduard BLAŠKO Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard BLAŠKO 05.09. 2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,004251 F.U karistamise osas
lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud – jätta muutmata. F.U kaebus jätta rahuldamata.
alusel on F.U 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohustatud loovutama oma Maanteeametile. juhiloa 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle teatavakstegemist. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik Andri Karp koostas 08.08.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1463439 F.U kohta selles, et viimane juhtis 08.08.2018 kell 17.33 Lääne-Virumaal Rakvere vallas Sämi – Sonda – Kiviõli tee xx-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 122 +/- 4 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sellega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Näitu näidatud juhile. Sellega rikkus F.U
lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 05.09.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,004251 määrati F.U-le
Otsuse kohaselt vastab F.U-le inkrimineeritud õigusvastane käitumine
l.2 sätestatud süüteokoosseisule, teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning menetlusalune isik on teo toimepanemises süüdi. Karistusregistri andmetel on F.U-st varasemalt 21 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest, kuid temale määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning hoiduma lubatud sõidukiiruse ületamisest. Menetlusalune isik on enda süüd tunnistanud, kuid ainuüksi see asjaolu ei näita tema käitumise paranemist. Kuna varasemad karistused ei ole andnud mõju, on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et antud rikkumise eest ei ole otstarbekas karistada isikut mitte rahatrahviga, vaid juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni keskmises määras. Vaid sellisel viisil on võimalik muuta menetlusaluse isiku harjumuslikku õigusvastast käitumist liikluses ning mõjutada teda edaspidi käituma õiguskuulekalt ja liiklusohutuse tagamise õiguslikke meetmeid arvestavalt. F.U esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles märkis, et ei ole karistusega nõus ja soovib esitada antud asjas kaebuse. Vastuseks Viru Maakohtu 02.10.2018 kaebuse puuduste tõttu käiguta jätmise määrusele teatas F.U , et soovib kohtuistungist osa võtta ning taotles kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Kaebus oli allkirjastamata. Ülejäänud kaebuse puudused olid kõrvaldamata. 2 Vastuseks Viru Maakohtu 16.10.2018 kaebuse puuduste tõttu teistkordse käiguta jätmise määrusele teatas F.U 23.10.2018, et soovib kaitsjat riigi õigusabi korras ja leidis, et karistus on ebaproportsionaalselt raske võrreldes rikkumisega. Samuti märkis kaebuse esitaja, et ta elab üksi maapiirkonnas, kus ei ole poodi. Kaebuse esitaja palus asendada juhtimisõiguse äravõtmine täielikult või osaliselt või lühendada karistuse aega. Viimasena märkis kaebuse esitaja, et on nõus ka kirjaliku menetlusega. Kaebusele oli lisatud skaneering eluruumi üürilepingust. Viru Maakohtu 24.10.2018 määrusega määrati kohtuistungi kuupäev ning kaitsja riigi õigusabi korras. F.U teatas 01.11.2018 kaitsja e-kirja vahendusel, et ta loobub kaitsjast ja asja läbivaatamisest kohtuistungil ning on nõus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 07.11.2018 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/23681-7 nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka karistuse suurus. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses kirjeldatud seisukoha ja põhistuse juurde, milles on viidatud asjaoludele, millest lähtuvalt kohaldati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmine ning viitas siinjuures Karistusseadustiku §50 lg.2 ja Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-26-10. Karistusotsuse tegemisel arvestas kohtuvälise menetleja esindaja kõikide kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning esitatud vastulausega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebuse esitajal 21 kehtivat väärteokaristust, sellel aastal on menetlusalune isik toime pannud 2 kiiruse ületamist ja eelmisel aastal samuti 2 kiiruse ületamist. Samuti on isikut karistatud muude liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Menetlusalune isik on tasunud rahatrahvid 4 varasema kiiruse ületamise eest, muud karistused on tasumata. Ainult kiiruse ületamise eest rahatrahvide tasumine ei näita isiku käitumise paranemist. Pannes toime järjekordse kiiruse ületamise ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on sanktsiooni keskmises määras ning kohtuvälise menetleja esindaja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka Riigikohtu praktikast. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et F.U kaebus rahuldamisele ei kuulu. 3 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt kaitsja vahendusel 01.11.2018 maakohtule esitatud e-kirjast üheselt, et ta ei soovi osa võtta kohtuistungist, loobub kaitsjast ja on nõus kirjaliku menetlusega. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.11.2018 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/23681-7 nähtub, et prefektuur nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas
nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju. menetlusalune isik rikkus Nagu nähtub 08.08.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1463439 ja 05.09.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,004251, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 sätteid.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Oma esialgses kaebuses ja parandatud kaebustes ei ole menetlusalune isik kiiruse ületamist vaidlustanud. Nimetatud kaebuse seisukoht ühtib ja on kooskõlas teiste asjas materjalidega. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 08.08.2018 protokollist nähtub, et F.U poolt 08.08.2018 kell 17.33 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi – Sonda – Kiviõli tee 4-ndal kilomeetril juhitud sõiduauto Seat Leon (registreerimismärk XXXXXX) liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr. DP021150, antennid KC068326; KR021394 tabloo DI014680, seadme testid tehti 08.08.2018 kell 08.15, seade oli töökorras. Kiirusmõõteseade paigaldus mõõtmise ajal oli statsionaarselt. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta kuiva kattega 2 sõidurajaga eraldusribaga kahesuunalisel teel. Mõõtja seisis paremal teepeenral. Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus 4 üksinda. Kiirus oli mõõdetud sirgel teelõigul 6 – 7 sekundi jooksul. Seadme helisignaal oli ühtlane. Kiirusmõõturi lugem oli 122 km/h, laiendmääramatus +/- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 118 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat 4072. Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud väärteoasjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Menetlusaluse isiku poolt e-kirjaga perefektuurile esitatud avaldusest nähtub, et ta on rikkumisega nõus. Samuti nähtub sellest avaldusest, et too päev oli erakordselt palav, ta käis ujumas, kuulas muusikat ja tuju oli hea. Maantee oli tühi ja avalduse esitaja unustas spidomeetrit vaadata. Avalduse esitaja kahetses tegu puhtsüdamlikult ning seletas, et see juhtus hajameelsusest ja kogemata. Avalduse esitaja palus arvestada, et ta kolis hiljaaegu elama maapiirkonda, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmisel kannataks ka valla areng ja valla sissetulekud. Avalduse esitaja on nõus maksma
proportsioonidest mingil määral suuremat trahvisummat. Avaldusele lisas selle esitaja ka kehtivate trahvisummade tasumise maksekorraldused kogusummas 704 €. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem kui 28 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses eespool. 5 Nagu nähtub käesolevas väärteoasjas kohaldamisele kuuluva sätte sanktsioonist, oli menetlusalusele isikule võimalik karistuseks määrata kas rahatrahv või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud karistuseks raskema karistuse liigi – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et leebema karistusliigi kohaldamiseks käesolevas väärteoasjas alus puudub. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, s.h. ka asulavälisel teel, on üks raskematest liiklusalastest rikkumistest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 21 kehtivat väärteokaristust, neist 5 on määratud samalaadse väärteo toimepanemise, s.o. lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Samast väljavõttest nähtub, et menetlusaluse isiku näol on tegemist süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Varasemalt on menetlusalune isik ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 07.05.2017, 03.08.2017, 04.01.2018, 17.01.2018, seega mitte ainult kord kuus, vaid lausa mitu korda kuus. Karistuseks on nende rikkumiste eest menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid vahemikus 15 - 91 trahviühikut, need rahatrahvid on Karistusregistri väljavõtte kohaselt tasutud kõik korraga 23.08.2018, seega peale käesoleva väärteo toimepanemist. Seega on rahatrahvi näol antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda enam mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Menetlusalune isik tasub rahatrahvi olenemata selle summast ära. Käesolevas väärteoasjas nähtub, et 4 rahatrahvi tasus menetlusalune isik peale viimase väärteo toimepanemist korraga ära ilmselgelt teist liiki karistuse hirmus. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega karistuse liigi osas ja leiab samuti, et olukorras, kus menetlusalune isik on võimeline koheselt ära tasuma korraga 4 talle määratud rahatrahvi, ei ole rahatrahvi taaskord määramine enam kuidagi põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et antud juhul on olemas põhjendatud oht, et menetlusalune isik tasub järjekordse rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumis e raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Arvestades eelkõige menetlusaluse isiku poolt varasemalt toimepandud väärtegude arvu ja nende liiki, ei ole minimaalse pikkusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine antud menetlusaluse isiku puhul millegagi põhjendatud. Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on 6 karistuse liigi ja suuruse määramisel arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kehtivaid karistusi, samuti seda, et varasemalt määratud rahatrahvid on peale viimase väärteo toimepanemist tasutud. Maakohus nõustub karistuse liigi ja suuruse osas nii kohtuvälise menetleja otsuses kui ka kirjalikus vastuses toodud põhjendustega, mis on refereeritud käesolevas kohtuotsuses eespool. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus äravõtmise tähtaja osas jätta muutmata. ka sõiduki juhtimisõiguse Vastuseks kaebuse väitele selle kohta, et karistus on ebaproportsionaalselt raske võrreldes rikkumisega, märgib maakohus, et selle seisukohaga ta ei nõustu. Ülalviidatud Karistusregistri väljavõttest nähtub üheselt, et tegemist ei ole ühe, esimese ja juhusliku väärteoga. Maakohus jääb oma seisukoha juurde, et tegemist on süstemaatilise lubatud suurima sõidukiiruse ületajaga. Mis puudutab menetlusaluse isiku viidet prefektuurile saadetud avalduses hajameelsusele, siis see seisukoht on täiesti asjakohatu ja mõistetamatu. Sõiduki juht peab liikluses olema igal ajal ja igas kohas hoolikas. Osaledes liikluses, ei ole kunagi ja kusagil võimalik olla lihtsalt hajameelne ja panna toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kogemata. Siinkohal peab maakohus vajalikuks rõhutada, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine toimus asulast väljas, mis iseenesest tähendab, et liikluses osalejad sõidavad kiiremini kui asulas. Vastuseks kaebuse taotlusele selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine tuleks täielikult või osaliselt asendada või lühendada karistuse aega, märgib maakohus, et selle taotlusega ta ei nõustu.
Põhimõtteid, kuidas määratakse/mõistetakse karistuse pikkust, kirjeldas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Seega, arvestades käesolevas väärteoasjas nii menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust kui ka teisalt tema poolt varasemalt toimepandud väärtegusid ja kehtivate väärteokaristuste arvu, on igati põhjendatud määrata karistus sanktsiooni keskmises määras. Vastuseks kaebuse väidetele selle kohta, et menetlusalune isik elab üksi väikeses külas, kus pole poodi, märgib maakohus, et need väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Pannes toime järjekordse väärteo, peab menetlusalune isik igal juhul arvestama, et sellele järgneb karistus. Tavapraktika kohaselt peavad karistused minema iga korraga raskemaks. Arvestades seda, et menetlusalusele isikule on juba korduvalt määratud karistuseks rahatrahv, pidi ta arvestama ka teist liiki karistuse määramise võimalusega. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik on kõikides enda vastustes maakohtule märkinud elukohaks Telliskivi 28 - 11 Tallinn. Skaneeritud ärakirja eluruumi üürilepingust koos kinnitamata parandustega maakohus ei arvesta, kuna tegemist on kinnitamata ärakirjaga ja ilmselt ühepoolselt selles tehtud parandustega. Siinkohal nõustub maakohus kohtuvälise menetleja otsuses tooduga selles osas, et igal juhul tuleb ka elukoha vahetamisel järgida
nõudeid. Seda eriti olukorras, kui menetlusalusele isikule on teada, et liiklemine muu liiklusvahendiga on piiratud või võimatu. 7 Kokkuvõttes tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.