← Eesti

4-19-1938/3

4-19-1938 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-19-1938 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Alissa Jarov

§ 72lg 1 ja 2 alusel asendada F.V-le Põhja prefektuuri 04.01.2017.

a otsusega väärteoasjas nr 2302,17,000131 määratud rahatrahv tasumata 96 € ulatuses arestiga 2 (kaks) päeva, mis

§ 69alusel asendada üldkasuliku tööga 5 (viis) tundi.

2.

§ 69

lg 3 alusel määrata F.V-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud arvates kohtumääruse jõustumisest.

  1. F.V üldkasuliku töö tundide tegemist korraldab Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond (aadress: Pärnu mnt 142, Tallinn; harjukrho.info@just.ee; telefon 663 7056, 663 7076). e-post
  2. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Määruse koopia saata F.V-le , Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, PPA Põhja prefektuurile ning kohtutäiturile Kairi Kumm. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 28.03.
  3. a esitas PPA Põhja prefektuur Harju Maakohtule avalduse kohaldada F.V suhtes asenduskaristust. Avalduse kohaselt 04.01.2017 määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2302,17,000131 F.V-le rahatrahvi 24 trahviühikut so 96.00 eurot. Otsus jõustus 20.01.
  4. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm 12.03.2018 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 31.12.2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. F.V avaldas kohtuistungil, et tal ei ole võimalik rahatrahvi tasuda. Isik ei ole nõus kandma aresti. Taotles rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga, tervis on korras. Üldkasuliku töö tunde on võimalik teha tööpäeviti ning narkootikume ei tarvita. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 järgi teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Vastavalt

§-le 72 lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 69

lg 1 järgi ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

§ 69lg 2 järgi ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.

§ 69

lg 3 järgi määrab kohus üldkasuliku töö mõistmisel selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega.

§ 69

lg 5 järgi üldkasulikule tööle rakendatud süüdlasele laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne aresti või vangistuse asendamist süüdlasele tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdlase terviseseisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd.

69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud võlgniku seisukoha ning tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et sissenõudja taotlus on põhjendatud ning esitatud seaduslikul alusel. Kohus asendab

§ 72

lg 1 ja 2 alusel Põhja prefektuuri otsusega F.V-le määratud rahatrahvi tasumata 96 € ulatuses üldkasuliku tööga. Kuna 10 trahviühikule vastab 1 päev aresti, on asenduskaristuseks 2 päeva aresti.

§ 69

lg 1 kohaselt ei mõisteta üldkasulikku tööd vähem kui viis tundi, mistõttu tuleb võlgnikul aresti ümber arvestamisel teha 5 tundi üldkasulikku tööd ning seda 2 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest

§ 69sätestatud korras.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.