Asendada S.M-ile Ida Prefektuuri 07.08.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr.2440,15,005232 määratud rahatrahvi jääk 183 trahviühiku ulatuses üldkasuliku tööga 18 (kaheksateist) tundi.
lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Väärteomenetluse seadustiku §2071 lg.1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. 1 Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.08.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr.2440,15,005232 määrati S.M-ile Liiklusseaduse §224 lg.2, §242 lg.1 järgi
lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 04.09.2015. Ida Prefektuur esitas 09.11.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse S.M-ile väärteoasjas nr.2440,15,005232 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt alustas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman 08.12.2015 tema suhtes väärteoasjas nr.2440,15,005232 täitemenetluse. Täitemenetluse käigus tasus menetlusalune isik rahatrahvi 67,03 eurot. Tasumata on rahatrahv summas 732,97 eurot. 10.08.2018 teatas kohtutäitur kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga palus Ida Prefektuur otsustada rahatrahvi summas 732,97 eurot asendamise arestiga. Maakohtu istung Ida Prefektuuri esindaja maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas jäi esitatud avalduse juurde. Menetlusalune isik S.M seletas maakohtu istungil, et rahatrahvi jääk on tõepoolest tasumata, kuid ta oli kindel, et see arvatakse tema töötasust maha. Kontrollimisel töökohas selgus, et ei arvata. Samuti seletas menetlusalune isik, et tema ülalpidamisel on 15-aastane tütar, kellega ta elab kahekesi ja keda ei ole kellegi hoolde jätta. Menetlusalune isik kinnitas, et kuna ta töötab vahetustega, saab ta teha üldkasuliku töö tunde. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.08.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr.2440,15,005232 määrati S.M-ile Liiklusseaduse §224 lg.2, §242 lg.1 järgi
lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 04.09.2015. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani 01.03.2018 täitmise võimatuse aktist täiteasjas nr.095/2015/3083 nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud kohtutäituril tuvastada, et võlgnikul oleks realiseerimiskõlbulik vara. Võlgnik on tasunud rahatrahvist 67,03 eurot. Maksukohuslaste registri andmetel töötab võlgnik AS-is XXXX. Nimetatud asjaolu kinnitas maakohtu istungil ka menetlusalune isik ise. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §211 lg.1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt
, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg.2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt
lg.1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg.2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
lg.1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. S.M-ile oli Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 07.08.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr.2440,15,005232 karistuseks määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 800 eurot. Käesoleval hetkel on tasumata rahatrahv summas 732,97 eurot ehk 183 trahviühiku ulatuses, millele vastab 18 päeva aresti / üldkasulik töö 18 tundi. Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole menetlusalune isik 07.08.2015 määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani täies ulatuses tasunud ning kohtutäituri materjalide kohaselt on selle sissenõudmine võimatu. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on Ida Prefektuuri avaldus põhjendatud ning menetlusalusel isikul tuleb talle määratud rahatrahv asendada üldkasuliku tööga ulatuses 18 tundi. Menetlusaluse ülalpidamisel on alaealine tütar, keda ei ole kellegi hoolde jätta ning maakohtu istungil kinnitas menetlusalune isik ise, et on valmis ja võimeline üldkasuliku töö tunde tegema. 3 Maakohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.