← Eesti

4-19-2763/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamise aeg ja koht Harju Maakohus 28.05.2019 Tallinna kohtumaja 4-

§ 224

lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks P.P , isikukood XXX; elukoht: XXX Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.04.2019.a otsus väärteoasjas nr 2303,19,000676 muutmata ja P.P kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 22.04.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2303,19,000676 määrati P.P karistuseks

§ 224lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis P.P 31.03.2019.a kell 10:24 Lootsi tn 13, Tallinn, Harju maakond, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg. P.P esitas 15.05.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt on P.P nõus rikkumisega, kuid palub asendada juhtimisõiguse äravõtmise

§ 224

lg-s 1 võimaldatud rahatrahviga või alternatiivselt asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga ning kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena minimaalses määras või alternatiivselt kergendada karistust juhtimisõiguse äravõtmise perioodi vähendamise teel. Kaebuse esitaja sõnul on autojuhtimisõigus kaebajale vajalik nii pere sissetuleku tagamiseks kui tööülesannete täitmiseks. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et tema puhtsüdamlikku kahetsust teo toimepanemise osas on arvestatud üksnes osaliselt ning kaebuse esitaja ei nõustu, et rahatrahvi kohaldamine ei omaks tema suhtes eripreventiivset eesmärki. Samuti rõhutab kaebuse esitaja kaebuses, et kuigi tal on varasemaid rikkumisi, siis ei ole ta mitte kunagi varem toime pannud

§ 224

lg 1 rikkumist ning suhtub viidatud rikkumisse äärmisel tõsiselt ja sügava kahetsusega. Kaebuse esitaja kinnitab, et tema suhtes omab eripreventiivset eesmärki ka juhtimisõiguse peatamine lühemaks perioodiks. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et võimalus säilitada töökoht, milleks on hädavajalik juhtimisõiguse olemasolu, ei ole mugava elulaadi säilitamine, vaid eelkõige kaebuse esitaja enese ja laste ülalpidamise võimadamine ning ennetamine, et perekond ei langeks sotsiaalse abivajajate gruppi igapäeva toimetulemisel. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas 21.05.2019.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. P.P-le heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Vaidlus puudub selles, et P.P juhtis 31.03.2019.a kell 10:24 Lootsi tn 13, Tallinn, Harjumaa mootorsõidukit Honda Accord Tourer registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,24 mg. Eeltoodut tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti P.P AlcoQuant 6020 plus indikaatorvahendiga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,27 mg. Protokollist selgub lisaks, et P.P esines silmade punetus, silma pupillid olid suured ja tal tuli suust alkoholilõhn. P.P kõrvaldati 31.03.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kell 10:24 sõiduki juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 2 alusel, kuna esines alus arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. P.P poolt sõiduki juhtimist ja toime pandud rikkumist kinnitavad ka piirivalvur M T tunnistajana ülekuulamise protokollis antud ütlused, kust selgub, et P.P juhtis mootorsõidukit ja kontrollides tema joovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST saadi lõplik mõõtetulemus 0,24 mg/l. P.P tunnistab rikkumise toimepanemist. Väärteoasjas on üheselt tõendamist leidnud, et P.P juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. P.P pani

§ 69lg-s 3 kirjeldatud teo toime tahtlikult. Kar

S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. P.P on väärteoprotokollis nr AB1522659 andnud ütlusi, et ta arvas, et on piisavalt maganud ning kaine. Lisaks on P.P politseile esitatud vastulauses selgitanud, et käis Rootsis töövestlusel ja tagasi tulles tähistas laevas paari kokteiliga edukalt lõppenud Rootsis käiku. Seejärel läks ta teistest teadlikult varem magama ja talle tundus, et ta sai piisavalt puhata ning ta oli valmis rooli istuma. P.P sõnul oli tal enesetunne hea ja mitte miski ei viidanud sellele, et veres võiks veel alkoholi jääknähte olla, kuid selgus, et ta eksis. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et P.P läks väidetavalt varem magama ja et ta ei tundnud alkoholi jääknähtude ilminguid, siis pidi ta võimalikuks pidama, et alkohol ei ole tema verest veel täielikult välja läinud. P.P ei pruukinud küll kindlalt teada, et selline tagajärg võib saabuda, kuid jättis oma käitumisega tagajärje saabumise juhuse hoolde ehk möönis, et selline tagajärg võib siiski saabuda. Kui P.P oleks soovinud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise välistada, siis oleks ta korrektse käitumise korral enne mootorsõiduki rooli istumist kontrollinud võimalikku joovet näiteks alkomeetriga. Kuivõrd P.P seda ei teinud, siis pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 224

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 alusel võib kohus kohaldada

§ 224

sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem

§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusega on P.P-le määratud karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Määratud karistus ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et P.P-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid, sealhulgas on kergendava asjaoluna võetud arvesse P.P puhtsüdamliku kahetsust. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab mootorsõiduki juhtimine isikult erilist hoolsust ning kui isik juhib mootorsõidukit keelatud seisundis, siis võivad tekkida kergemini hooletusvead ja sellest tingituna suureneb ka liiklusõnnetuste põhjustamise oht. Seejuures on oluline, et sellise käitumisega ei sea isik ohtu üksnes enda elu, vaid ka teiste kaasliiklejate oma. Asjaolu, et isikul varem samalaadseid rikkumisi ei ole olnud, ei ole kohtu hinnangul määrav, sest see ei õigusta vähimalgi määral toime pandud rikkumist. Samuti on oluline märkida, et hoolimata sellest, et P.P on 6 kehtivat väärteokaristust, siis jätkab ta liikluseeskirjade eiramist (rikkumised on läinud raskemaks), mis näitab, et varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma. Liiklusreeglite eiramine näitab suhtumist õiguskorda tervikuna ning seega tulebki isikule eripreventiivse mõju avaldamiseks määrata sanktsiooni keskmisest suurem karistus. Eelneva tõttu on karistuse üld - ja eripreventiivset eesmärki arvestades kohane P.P-le määratud juhtimisõiguse äravõtmine, sest rahatrahvid varasemate karistuste eest ei ole avaldanud soovitud mõju. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks võiks mõjutada P.P edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Eeltoodule tuginedes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega, leides, et see vastab süü suurusele ning täidab üld- ja eripreventiivset eesmärki. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohtul puudub seega alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.