Obsah (5)

§ 199§ 4231§ 73§ 423§ 78

Kriminaalasi nr. 1-15-8641 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. novembril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Helen Ki

§ 199

lg 2 p 8 alusel rahalise karistusega 384 eurot tingimisi katseajaga 3 aastat Kehtivaid väärteokaristusi viis, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses

§ 4231järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas L.H´i süüdistatakse selles, et tema, olles 15.04.2015 karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 13.02.2015) ja 18.08.2014 karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 30.07.2014) kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 02.03.2015 kella 00.05 ajal Harjumaal Anija vallas KoseJägala teel mootorsõidukit BMW 520i registreerimismärgiga XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet ja põhjustas liiklusõnnetuse. Seega L.H pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o.

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav L.H ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et L.H´ile taotleb abiprokurör kohtus

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud tähtajalist vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.H ei pane 2 aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, abiprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub L.H temale

§ 4231

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub L.H´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb L.H´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 73

lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada L.H

§ 4231 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 73

lg 1 ja lg 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui L.H ei pane 2 aastase pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada L.H´ile määratud 2 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.11.2015.a. Menetluskulud Välja mõista L.H´ilt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse L.H´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Margot Mikler Kohtunik 3