) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Allar Nisu Süüdistatav R.J isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras varem karistamata; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.03.
järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest maha R.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.03.2015. a. s.o 3 (kolm) päeva ning mõista temale lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui R.J ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.10.
Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et: 1. R.J tunnistatakse süüdi
järgi ja mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust; 2.
lg 1 alusel arvestatakse mõistetud karistusest maha R.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.03.2015. a. s.o 3 päeva ning mõistetakse temale lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust; 3.
lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörataks mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui R.J ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb R.J süüdi tunnistada
Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot ja tema sõidukulud 64,80 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 10 vastavalt kutse kättetoimetamise kulu 7 eurot. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 11 sätestab, et KrMS § 175 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi korras R.J-ile määratud kaitsja 3 sõidukulud 68,80 eurot tuleb jätta riigi kanda. Tegu on riigi poolt määratud kaitsjaga, kusjuures isikul ei olnud eelistusi konkreetse kaitsja osas. Seega ei sõltunud süüdistatavast see, kas talle määratud kaitsja tegutseb riigi õigusabi andmise kohas või peab sinna kohale sõitma teisest linnast. Arvestades isikult väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust (640 eurot) ja seda, et süüdistatava puhul on tegu vanaduspensionäriga, on ilmne, et nende tasumine ühe korraga on süüdistatavale ebamõistlikult koormav. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada R.J tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osadena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Peet Teidearu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.