1-11-12667/285

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12667 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aigar Rihe kaitsja advokaat Kaja Kiilo, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu
6. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kaudu 48 eurot (sealhulgas käibemaks 8 eurot) advokaat Kaja Kiilole tema poolt määruskaebemenetluses Aigar Rihele riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Aigar Rihelt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. Aigar Rihel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Aigar Rihe, 1-11-12667, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Aigar Rihe kannab vanglakaristust Viru Maakohtu 10.09.2012 otsuse alusel, millega teda karistati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta ning § 113 järgi 6 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg-t 1 kohaldades mõisteti tema liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse kogumis Viru Maakohtu 20.10.2011 otsusega, jäi A. Rihe kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat vangistust. Karistusaeg algas 17.07.2011 ja lõpeb 17.07.
9. Viru Maakohtu 06.10.2015 määrusega jäeti A. Rihe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 Positiivses valguses näeb kohus A. Rihel kindla elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku (ema koos oma elukaaslasega) olemasolu, samuti kinnipeetava vangistusaegset käitumist. Viimast silmas pidades märkis kohus ära A. Rihe poolt erinvate sotsiaalprogrammide läbimise, majandustöödel töötamise ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise. Samas asus kohus aga seisukohale, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ning käitumine karistuse kandmise ajal ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist. 2.2 Maakohus nimetas, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kusjuures käesolevat vanglakaristust kannab ta röövimise ja tapmise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivaldsus ning soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. A. Rihet on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude, sh alkoholiseaduse rikkumise eest. Seega uute kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. 2.3 Kohus märkis ära, et vabanemisjärgselt puudub A. Rihel töökoht, mis võib suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel. Samuti vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval tööoskus ja –kogemus praktiliselt puuduvad, ta on olnud ülalpeetav. Üldiselt on A. Rihe pigem passiivne, laseb ennast teistel mõjutada. Otseselt kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuid samas ei mõista ka täielikult sooritatud teo tõsidust. A. Rihe on vanglas toime pannud süütamise, mille eest ta sai uue karistuse. Varasematest karistustest ei ole ta seega vajalikke järeldusi teinud. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava ohtlikkus avalikkusele füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on suurem, kui isik on joobes ja tegutseb grupi mõjutusel. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42 %. 2.4 Maakohus asus seisukohale, et isikut, keda on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning kes kannab liitkaristust tapmise ja röövimise eest ning kes vanglas on toime pannud uue kuriteo, ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Olukorras, kus süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude sooritamist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et isik on varem viibinud kriminaalhooldusel ja rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. 2.5 Lisaks märkis kohus, et arvestades toimepandud kuriteo vägivaldsust ning selle tagajärgede pöördumatust, saaks A. Rihe ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ja võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
10. Viru Maakohtu määruse vaidlustas A. Rihe kaitsja K. Kiilo, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja arvates võimaldavad A. Rihe vabastamist järgmised asjaolud. 3.1 A. Rihe kannab esimest reaalset vangistust. Kuriteo, mille eest talle mõisteti liitkaristusena 6 aastat reaalset vangistust, pani ta toime siis, kui oli ainult 19-aastane. Noore ea tõttu puudus A. Rihel kriitikameel, andmaks hinnanguid enda õigusvastastele tegudele. Ta ei tajunud reaalset olukorda ka vahistamise aja alguses. Just sellel ajal pani ta toime uue kuriteo, s.o süütamise vanglas. Käesolevaks ajaks on A. Rihe vangistusest ära kandnud 4 aastat 3 kuud. Noore inimese elus on see pikk aeg. Selle jooksul on A. Rihe hoiakud täielikult muutunud ning ta on asunud paranemise teele. Seda tõendab tema eeskujulik käitumine vanglas. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, ta osaleb tööhõives ja on tegelenud sõltuvusprobleemidega nii 2 suitsetamise kui alkoholitarbimisega seoses. Vastava programmi läbimise tulemusena loobus A. Rihe kaks aastat tagasi suitsetamisest. Kinnipeetav on veendunud, et vabanemisel ta enam alkoholi ei tarvita, sest see on tema jaoks kaasa toonud ainult suuri probleeme. Temaga on kolmel korral toimunud vabanemiseelne nõustamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Rihe kuritegelikke hoiakuid ei väljenda ning ta on hakanud ümber hindama oma eluväärtusi ning on mõistnud oma käitumise negatiivseid aspekte. Ta on motiveeritud korrigeerima oma käitumist õiguskuulekaks ning väärtustab perekonda. Teda iseloomustatakse kui viisakat kinnipeetavat. Vangla toetab A. Rihe tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.2 Oluline on muuhulgas asjaolu, et A. Rihe kontakt lähedastega on muutunud tugevamaks. Enne reaalset vangistust oli see nõrk. A. Rihe noorus on olnud keeruline. Ebaõige kaaslaste valik ja ülemäärane alkoholi tarbimine lõppes noore inimese jaoks vanglas. Vangistuse ajal on lähedased suhted emaga taastunud. Ennetähtaegsel vabanemisel ongi A. Rihele toeks tema ema ja ema elukaaslane. Vabanemisel asub A. Rihe elama ema elukohta XXX, kus on väga head elutingimused. Elukoha muutus tagab ka selle, et A. Rihe ei puutu enam kokku endiste kuriteokaaslastega. Garanteeritud töökohta A. Rihel ei ole, kuid tema ema kinnitusel on tõenäoline, et poeg leiab rakendust XXX. A. Rihel on vabanemisfondis 500 eurot. 3.3 A. Rihel on karistusaja lõpuni jäänud 1 aasta 9 kuud. Süüdimõistetu ei taha lihtsalt karistusest vabaneda, vaid ta soovib seaduskuulekat elu elada ja kanda karistust pisut leebematel tingimustel. Ta on varasemalt küll ühel korral viibinud kriminaalhooldusel ja rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, kuid eelneva ajaga võrreldes on olukord oluliselt muutunud. A. Rihe on saanud täiskasvanuks ning valmis võtma vastutust oma elu korraldamisel ning tahab seaduskuulekalt elada. Praegu suhtub A. Rihe kriminaalhooldusesse ja katseaega teisiti kui aastaid tagasi. Ta on teadlik, et iga kriminaalhoolduse nõude või talle määratud kohustuse rikkumine toob ta tagasi vanglasse. Seda ei soovi A. Rihe enam kunagi kogeda. Kriminaalhooldus tagaks talle pikaajalise integreerumise ühiskonda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks korrata ja märgib tulenevalt edasikaebuse väidetest täiendavalt vaid järgmist.
12. Määruskaebus keskendub seisukohale, mille kohaselt on A. Rihe vanglakaristus tänaseks oma eesmärgi juba täitnud. Ringkonnakohus kaitsja järeldusega ei nõustu, kuivõrd sellist positiivset prognoosi ei saa teha vaid kinnipeetava vangistusaegsele käitumisele ja vabanemisjärgsetele elutingimustele tuginedes. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on kriminaalpoliitiline otsustus ja seetõttu peab seda alati hindama ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist tuleb kindlasti arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäiguga. Kuriteo toimepanemise asjaolude all peetakse silmas vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid (nt eriti jõhker ja küüniline viis vms) jne. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Lõpuks, varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Seega on maakohus, keeldudes A. Rihe ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo asjaolude, tema isiku ja varasema elukäigu andmetel, toiminud veatult.
13. Oluline on seega kõigepealt tähele panna, et A. Rihe kannab vangistust nii KarS § 200 lg 2 p 7 kui § 113 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest. Kuriteod olid toime pandud ühe ja sama inimese suhtes, s.o kõigepealt osales A. Rihe grupiviisiliselt kannatanu röövimises ning seejärel, s.o mõned tunnid hiljem, ka tema tapmises. Kohtuotsuse kohaselt peksid kurjategijad rusikate ja jalgadega kannatanut pähe ja kehasse, lõid teda ka prussiga pähe ning õllepudeliga näkku, tekitades talle selliselt surmavad kehavigastused. Kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on väga raskete kuritegudega, milliste tõsidust ei saa kuidagi vähendada viitega A. Rihe tookordsele vanusele. Samuti on isiku iga arvesse võetud 3 juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ja A. Rihele karistuse mõistmisel. Tähele panemata ei saa seejuures jätta sedagi, et Viru Maakohus, mõistes 01.03.2012 otsusega A. Rihele KarS § 200 lg 2 p 7 järgi karistuseks 3 aastat ja KarS § 113 järgi 6 aastat vangistust, moodustas KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse kergema karistuse raskemaga täielikult kaetuks lugemise teel.
14. Teiseks on esimene kohtuaste täiesti õigesti pidanud oluliseks, et A. Rihe on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Siinjuures on maakohus, nimetades ära kinnipeetava karistatuse kolmel korral, arvestanud vaid tema kehtivaid kriminaalkaristusi. Vaadates aga A. Rihe eelnevat elukäiku tervikuna (milline nõue tuleneb KarS § 76 lg-st 4), selgub sellest, et kokku on kinnipeetavat karistatud siiski juba kuuel korral. Seega näitavad A. Rihe vangistuseelne elukäik ja kuriteo sooritamine kinnipidamisasutuse tingimustes tema ilmselget kuritegelikku suunitlust. Lisaks ei saa märkimata jätta juba ka maakohtu poolt nimetatud riskifaktoreid, s.o süüdimõistetu varasemat alkoholi tarvitamise harjumust, mõjutatavust (s.o grupi mõju tema käitumisele), vähest haridustaset ning tööoskuste ja – harjumuse puudumist. Nimetatud riskid tulevad ilmsiks hoolimata asjaolust, et A. Rihe on vangistuses läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, osalenud tööhõives ning väljendanud tahet käituda edasiselt seaduskuulekalt. Teisisõnu, A. Rihe kuritegude asjaolud ja eelnev elukäik annavad tõsiseltvõetava aluse kahelda tema edasises õiguspärases käitumises. Seda enam, et Viru Vangla edastatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei mõista A. Rihe senini oma kuritegude tõsidust ning ka tema riskihindamise protsendid on kõrged, s.o üldise kuriteo puhul 59 % ja vägivaldse kuriteo puhul 42 %.
15. Järgmiseks nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et kuivõrd A. Rihe on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuna pannud toime sedavõrd rasked kuriteod ja tema süü on ilma igasuguse kahtluseta hinnatav suurena, riivaks tema praegune vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oluliselt ka ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Nimelt tuleb tähele panna, et süüteo eest määratud karistus ei kanna üksnes eri-, vaid ka üldpreventiivset eesmärki. See tähendab, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Nimetatud põhimõtet peab järgima ka karistuse täideviimisel.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17. A. Rihe kaitsja advokaat K. Kiilo esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 1 tund, mille eest ta taotleb tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsuse (muudetud 30.09.2014 otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Rihe kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4