Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega ehk kaks kehtivat liiklusalast rikkumist, mille eest määratud karistused on tasumata. Liiklusseaduse § 227 on normitehniliselt üles ehitatud viisil, et raskema astme rikkumine on kvalifitseeritud järgmise lõike alla. Tegemist on lubatud sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 3 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge rikkumisena. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas kannab endas karistuse mõjutavat eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusalune isik ei ole varasemaid karistusi tasunud ning on pannud toime väga raske liiklusalase süüteo, mistõttu peab kohtuväline menetleja vajalikuks isiku kõrvaldamist liiklusest karistuse soovitud eesmärkide tagamiseks. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused T.R esitas 20.12.2018.a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 05.12.2018.a otsuse peale. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse karistuse osas ja palub määrata karistuseks rahatrahv. Menetlusalune isik selgitab, et kuna ta töötab vabakutselise paigaldajana ürituste ja messide ehitusel, siis nõuab tema töö igapäevaselt juhtimisõiguse olemasolu (kaubikutega materjali ja mööbli vedamine). Ta saab aru, et on korduvalt rikkunud seadust just nimelt kiiruse ületamise osas ja et käesoleval juhul oli rikkumine eriti raske. Ta saab ka aru, et piirkiirust ületades ei pane ta ainult oma turvalisust ohtu vaid riskib ka kaasliiklejate eluga. Ta lubab antud juhtumist võtta õppetund ja tulevikus käituda vastutustundlikult. Ühtlasi palub ta arvesse võtta ka asjaolu, et on oma peres ainuke tulu teeniv isik ja peres kasvab kolme aastane tütar. Juhtimisõiguse kaotamine jätaks ta neljaks kuuks tööta ja rikuks ära ka paljud suhted seniste tööandjatega. Paljud tööd on kevadhooaega juba kinnitatud ja planeeritud. Kohtuvälise menetleja otsuses on veel mainitud, et trahvid eelmiste rikkumiste eest on tasumata. Ta on nimetatud summasid osaliselt läbi kohtutäiturite tasunud (ja ka jätkab tasumist) kuna pere eelarve ei ole lubanud kõiki summasid korraga tasuda. Eeltoodu alusel palub ta Lõuna prefektuuri otsusega määratud karistuse asendamist trahviga. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht 2 Lõuna prefektuur esitas Tartu Maakohtule 15.01.2019.a kirjaliku seisukoha, milles leiab, et T.Rkaebus Lõuna prefektuuri 05.12.2018.a otsusele nr 2780,18,01187 3 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuvälises menetluses ei tuvastatud menetlusnormide rikkumisi ning menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine on toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kohtuväline menetleja on ei pea võimalikuks rahuldada menetlusaluse isiku taotlust juhtimisõiguse allesjätmise kohta. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist lähtuvalt teostas rikkuja möödasõitu. Videosalvestisest nähtub, et möödasõitu on teostatud autost, mis liikus kiirusega 106-109 km/h, kuna rohkem vastassuunas liikunud sõidukeid ei olnud. Eelkirjeldatu tõttu jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks möödasõidu vajadus konkreetses olukorras. Kohtuvälise menetleja lisatud fotolt, mille näol on tegemist ekraanivaatega asja materjalide juures olevast videosalvestisest, on näha mõõtja sõiduki vahetus läheduses vastu liikunud auto, mille kiiruseks videosalvestise järgi mõõdeti kell 17:38:06 (3 sekundit enne foto tegemist) 152 km/h ja sellele järgneva sõiduki kiirus 109 km/h. Võttes arvesse, et möödasõit ja piirkiiruse ületamine on toime pandud olukorras, kus rikkujale liikus vastu vähemalt kaks sõidukit ning rikkumine pandi muuhulgas toime pimedal ajal, on tegemist väga ohtliku piirkiiruse ületamisega. Kohtuväline menetleja toonitab, et pimedal ajal on nähtavus tavapärasest halvem ning üldtuntud tõdede põhjal saab kindlalt väita, et ohu ilmnemine ja sellele reageerimine ei ole kunagi võrreldav näiteks valgel ajal toimuvate analoogsete liiklussituatsioonidega. Pimedal teelõigul sellises olukorras, nii suurelt piirkiirust ületades ei ole juhil võimalik reageerida ohule sedavõrd kiiresti, et liiklusõnnetusi saaks täielikult vältida. Menetlusalune isik on kaebuses tunnistanud, et tema rikkumine on korduv ning raske ja annab viite sellele, et tema sissetulekud on peaasjalikult seotud juhtimisõigusega. Eeltoodust saab kohtuvälise menetleja hinnangul järeldada, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist juhiga, kes on vähemalt mõnda aega juba liikluses osalenud. Võttes arvesse eeltoodut ja seda, et rikkumise toimepanemise ajal oli menetlusalune isik 37 aastane, kelle peres kasvas 3 aastane laps ning majanduslik olukord ei ole kiita, peaks sellise rikkumise toimepanemine kohusetundliku pereisa ja sõidukijuhi puhul olema välistatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul pidi kogenud, varem karistatud sõidukijuht väga selgelt tajuma oma teo ohtlikkust ka rikkumise toimepanemise ajal ja sellist möödasõitu ei oleks tohtinud teostada või vähemalt tulnuks see katkestada, kuid paraku sellist käitumist ei esinenud. Väärteoprotokollis on isik kirjeldanud, et ta ületas kiirust rumalusest. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole võimalik rumalusest ületada kiirust 53 km/h, seda eriti veel 90 km/h piiranguga alas, kuna kõigile liikluses pidevalt osalevatele juhtidele on teada, et Eesti Vabariigi teedel on reeglina piirkiirus 90 km/h, mida mõningate erisustega olenevalt aastaajast ning tee seisundist ka muudetakse kuni 120 km/h. Eeltoodu kinnitab asjaolu, et kõnealune rikkumine on selgelt teadlik ning tahtlik. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei lähtu kaebusest reaalselt ühtegi juhtimisõiguse äravõtmist välistavat asjaolu.
lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. T.R-i puhul ei esine neid asjaolusid, mille tõttu temalt ei tohi karistusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigust. Täiendavalt on kohtuvälise menetleja arvates kaebuses esitatud asjaolud olnud selged menetlusalusele isikule ka rikkumise toimepanemise ajal kuid need ei mõjutanud T R sellist tahtlikku ja rasket liiklusalast süütegu toona mitte toime panema. Olukorras, kus juhtimisõigus on perekonnale oluline materiaalsete vahendite teenimiseks ning seeläbi igapäevase toimetuleku tagamiseks, tuleb olla eriti hoolas, et mitte õigust rikkuda ja sellega riskida juhtimisõigusest ilmajäämisega. Menetlusalune isik on kaebuses lubanud, et on edaspidiselt vastutustundlik liikleja, kuid kohtuväline menetleja sellega käesoleva kirjaliku seiskoha koostamise ajal ei nõustu. 13.02.2019 tehtud karistusregistri väljavõttest lähtuvalt karistati menetlusalust isikut 05.01.2019 rahatrahviga piirkiiruse ületamise eest, mis iseloomustab isiku teojärgset liikluskäitumist, millest ei saa omakorda kuidagi järeldada seda, et T.R oleks 10.11.2018 toimepandust omad järeldused teinud 3 ja sellest midagi õppinud. Olenemata sellest, et T.R lubas käesolevas kaebemenetluses, et käitub tulevikus vastutustundlikult, pani ta vaid loetud nädalad pärast esmakordse kaebuse koostamist toime uue samalaadse süüteo. Kohtuvälise menetleja arvates on T.R ohtlik liikleja, kes tuleb karistuse soovitud eesmärkide tagamiseks liiklusest mõneks ajaks kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on sanktsioon, mille kohaldamine on aktuaalne näiteks isikute puhul, kes rahatrahvidest hoolitama jätkavad samalaadsete süütegude toimepanemist ja ka nende puhul, kes rahatrahve ei tasu. T.R vastab mõlemale eeltoodud kriteeriumile. Täiendavalt on T.R isegi hoolimata käimasolevast kaebemenetlusest jätkanud samala adsete süütegude toimepanemist. Kohtuvälises menetluses on T.R karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Selline karistus jääb hoolimata menetlusaluse isiku väga suurest süüst sanktsiooni keskmisest määrast ehk kuuest kuust madalamasse määra ning arvestab igakülgselt isiku teosüü suurust, kahetsust ning muuhulgas ka kaebusest ilmnenud isiklikke muresid juhtimisõigusega seonduvalt. Kohtuväline menetleja toonitab, et politsei määratud karistuse näol on arvestatud ka asjaoluga, et isikul ei ole kehtivat juhtimisõiguse äravõtmisega lõppenud karistusotsust, mistõttu on peetud võimalikuks määrata ka keskmisest määrast madalam karistus, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oma olemuselt on vägagi koormav sekkumine riigi poolt. Viimase ülemäärane rakendamine ei ole lubatud, mistõttu ei ole ka käesolevas menetluses politsei määranud hoolimata väga suurele süüle karistust, mis oleks tuletatud kehtivast menetluspraktikast, mida näeb Riigikohus ette neis lahendites, kus viidatakse karistuse suuruse arvutamisele seaduses toodud keskmise määra kaudu. Kohtuvälises menetluses tehtud lahendi näol on politsei andnud võimaluse menetlusalusele isikule nelja kuu jooksul korrigeerida oma liiklusalased hoiakud selliseks, et need vastaksid ohutu juhi olemusele, ilma et isik peaks oma teadmisi Maanteeametis uuesti riikliku teooriaeksami näol tõestama. Kokkuvõtvalt mõistab kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku muret juhtimisõiguse kaotamise üle, kuid toonitab, et tegemist on väga selgelt tahtlikult toime pandud väga ohtliku liiklusalase rikkumisega, milliste jada on T.R-i puhul ka jätkunud . Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Määratud karistus on menetlusalusele isikule isegi vastutulek otsuse teinud ametniku poolt, kuna on hoolimata väga suurest süüst määratud keskmisest madalamas määras, arvestades, et varasemalt ei ole T.R-ilt juhtimisõigust ära võetud. Kohtuväline menetleja on sellise otsusega andnud menetlusalusele isikule viimase signaali oma liikluskäitumise parandamiseks enne karmimat sekkumist näiteks pikemaajalise juhtimisõiguse äravõtmise- või isegi aresti näol. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Kohus lahendab T.R-i kaebuse kohtuvälise menetleja 05.12.
lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk. Nii kohtuvälise menetleja poolt esitatud materjalidest kui ka kohtule edastatud kaebusest nähtub, et gaasipedaalile vajutamine ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli T.R-i teadlik otsustus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleva süüteo puhul ei saa kuidagi rääkida rumalusest toimepandud rikkumisest kui lubatud suurimat sõidukiirust ületatakse sedavõrd suurel määral. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda
Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.
Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel valinud raskemaliigilise karistuse, lähtunud sanktsiooni keskmisest madalamast määrast ning määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud raskemaliigiline, kuid keskmisest määrast allapoole jääv karistus on süüle vastav ja arvestab T.R-i isikut arvestades eripreventiivseid eesmärke. Seetõttu kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistusliigi muutmiseks alust ei ole. 6
lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusregistri 05.12.2018 väljavõtte andmetel oli T.R teo toimepanemise ajal 2 kehtivat väärteokaristust: Põhja Prefektuuri 19.10.
Kaebuses on ühe karistuse kergendamise põhjendusena esitatud asjaolu, et auto kasutamine on vajalik tööl käimiseks ja juhtimisõiguse äravõtmine tekitab palju probleeme ka igapäevaelus, kuna ta on oma peres ainuke tulu teeniv isik ja peres kasvab kolme aastane tütar. Kohus märgib, et eeltoodu ei oma tähtsust karistuse vähendamise seisukohalt.
lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. T.R-i puhul ei esine neid asjaolusid, mille tõttu temalt ei tohi karistusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus on seisukohal, et isik, keda on suhteliselt lühikese perioodi vältel karistatud samalaadse rikkumise eest ja kes ei ole varasemaid trahve suutnud koheselt ära tasuda, pidi mõistma või vähemalt pidama võimalikuks, et tema jätkuv ühiskonnas kehtivaid norme eirav käitumine liiklusreeglite rikkumise, s.o lubatud sõidukiiruse ületamise näol võib tuua kaasa juhtimisõiguse äravõtmise kas põhi- või lisakaristusena. T.R-i avaldatud perekondlikud ja tööalased asjaolud olid talle teada ka enne rikkumise toimepanemist, kuid see ei hoidnud ära tema poolt järjekordset suurima lubatud sõidukiiruse ületamist. Ühtlasi nendib kohus, et olukorras, kus juhtimisõigus on perekonnale oluline materiaalsete vahendite teenimiseks ning seeläbi igapäevase 7 toimetuleku tagamiseks, oleks pidanud T.R olema eriti hoolas, et mitte õigusrikkumisi, s.o järjekordse suurima lubatud sõidukiiruse ületamist toime panna. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti karistuse määramisel lähtunud
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Mootorsõiduk on iseenesest suurima ohu allikaks, mille tõttu suurema ohu allika valdaja – juht peab olema liikluses eriti tähelepanelik. Juht, kes ei täida korrektselt liiklusseaduses sätestatud nõudeid, kujutab endast suuremat ohtu teistele isikutele ja nende varale. Antud juhul oli kaebaja teadlik sellest, et ta ületab lubatud sõidukiirust olulisel määral ning on sellise käitumise tinginud asjaolusid tunnistanud. Tähelepanu väärib asjaolu, et menetlusalune isik läks liiklusesse kodus toimunud tüli järel, millega põhjendab kiiruse ületamist. Arvestades asjaolu, et T.R on varem väärteo eest karistatud isik ja ta pani teo toime tülijärgete negatiivsete emotsioonide ajel, on tema puhul tõenäoline samasuguse teo korduvuse risk. Riigikohus on oma 20.03.2017.a lahendis nr 3-1-1-6-17 nentinud, et lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi, osundades seejuures Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti avaldatud statistikale: liiklusõnnetuste arv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.