lg 2 p 8, 9 ja § 200 lg 2 p 7 ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust J.U-le Tartu Maakohtu 09.septembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud ja 20 päeva vangistust, mille kandmist arvata 15.septembrist 2010.a. Kohtuotsus jõustus 10.novembril 2011.a. Tartu Maakohtu 04.juuni 2012.a otsusega jäeti J.U temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 15.juunil 2012.a. J.U karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04.veebruaril 2014.a. J.U-st on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 06.novembri 2009.a otsusega
lg 1 järgi 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud 10 päeva vangistust, mis jäeti
Tartu Maakohtu 09.septembri 2010.a otsusega
lg 2 p 9 järgi 9-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 10 päeva vangistust, mida suurendati
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 20 päeva vangistust, mis asendati 1010 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat, lisaks määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. J.U-st on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.U uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on J.U vabanemisel olemas kindel elukoht, mis on sobiv ka elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks ning täidetud on muud vajalikud tingimused järelevalve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu käitumise peamisteks riskiteguriteks narkootikumide tarvitamine ja suhtlemine kriminaalse tutvusringkonnaga. J.U kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus võtma endale ka elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse. Vabanedes soovib ta asuda elama oma perekonna juurde, jätkata erialaõpinguid ja otsida endale töökoht. Sõltuvusainetest ja negatiivsetest suhetest kavatseb ta enda sõnul hoiduda. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses J.U ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on J.U ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Materjalidest nähtuvalt on J.U-st kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, kuid reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on varasemalt jäetud ühel korral tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning ühel korral on vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid uute kuritegude toimepanemise tõttu on nimetatud karistused käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusega liidetud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime oma sõltuvusvajaduste ja sellest tulenevate suurenenud majanduslike väljaminekute rahuldamise eesmärgil. Seega tuleb nimetatud asjaolusid lugeda süüdimõistetu peamisteks kuritegeliku käitumise riskiteguriteks. Arvestades aga seda, et käesolevaks ajaks on süüdimõistetul tekkinud motivatsioon narkootikumidest loobumiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel juba vangistuses tegutsema, leiab kohus, et nimetatud riskitegurid on süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud ning on alust arvata, et karistuse eesmärgid on tema puhul sel korral oma eesmärgi täitnud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu vangistuses oma kuritegusid ja sõltuvuskäitumist avameelselt analüüsinud, on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, osalenud Convictuse tugigrupis „12 sammu“, sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonil ning osaleb piiblitundides. Samuti on ta vangistuses töötanud majandusabitöölisena, on läbinud tööotsimise tugigrupi ja omandab hetkel keevitaja eriala. Ka tulevikuks on ta teinud endale reaalsed ja positiivsed plaanid, soovib jätkata haridusteed, et omandada eriala ja teha ära keevitaja EURO-sertifikaat, et asuda tööle ja tasuda oma võlanõudeid. Ta ei soovi enam suhelda narkootikume tarvitavate ja negatiivset mõju avaldavate tuttavatega ning soovib oma senist eluviisi muuta. Tal on olemas kindel elukoht oma perekonna juures ja lähedaste toetus. Kuigi ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole talle garanteeritud kindalt töökohta, siis on lähedased nõus teda toetama ka majanduslikult. Samuti on ta nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilise järelevalve näol, mis näitab tema valmisolekut täiendavale kontrollile allumiseks. Samuti on ta vangistuses pidanud igati kinni sealsetest korrareeglitest, mis annab veelgi kindlust tema poolt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmisele. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et esmase reaalse vangistuse kandmine on tema puhul oma eesmärgi täitnud ja ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu, mistõttu tuleb talle selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus ning lisaks ka tema enda poolt avaldatud nõusoleku alusel kohaldatav elektrooniline järelevalve. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust ning kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 3 kuud. Kuna peamiseks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetul sõltuvusainete tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti peab kohus vajalikuks talle tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada seega tema majanduslik stabiilsus ja samas tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Oluline on ka, et süüdimõistetu jätkaks eriala omandamist, et kindlustada endale tulevikuks tööturul paremad väljavaated ja seega ka suurem stabiilsus majandusliku kindlustatuse osas. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo iseloomu ja uute kuritegude riskifaktoreid peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et välistada oht nende poolseteks negatiivseteks mõjutusteks ja uute kuritegude toimepanemiseks. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada J.U (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 02.novembri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse J.U keha külge.
lg 4 alusel määrata J.U-le katseaeg kestusega kuni 04.veebruarini 2014.a.
Määrata J.U katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada J.U-st katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p-de 2, 4, 7, 9 alusel määrata J.U-le katseajaks järgmised lisakohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.