4-18-4574/12

Väärteoasi nr.4-18-4574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Menetlusalune isik 17.12.2018.a. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Väärtegu LS § 201 lg 1, § 223 lg 1, § 236 lg 1 (väärteoasja nr 2302,18,007509) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju Istungil osalenud isikud N.M , isikukood XXX, elukoht x, töökoht puudub LÕPPOSA Tunnistada süüdi N.M LS § 201 lg 1 ja LS § 223 lg 1 järgi ja määrata talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva. Tunnistada süüdi N.M LS § 236 lg 1 järgi ja määrata talle karistuseks arest 5 päeva. Arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses ning aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 21.01.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada N.M-i suhtes sundtoomist. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 17.12.2018.a Harju Maakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. 2 Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollile nr 1545465 juhtis N.M 02.08.2018 kell 14:48 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teist vara, enne tagasireastumist ei veendunud manöövri ohutuses, riivas temast paremal otsesuunas liikunud sõiduautot Suzuki Baleno, reg. nr x. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A U . Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega pani N.M toime LS § 201 lg 1, § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtu seisukoht Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kohtukutse isiklikult kätte saanud, kuid ei taotlenud asja arutamist edasilükkamist. Seega on alust vastavalt VTMS § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 1), A U avaldusega, millest nähtuvalt on tema sõiduk Suzuki Baleno x osalenud liiklusõnnetuses, millest on ta teatanud numbrile 112, avaldusele lisatud skeemi ja selgitustega (tl 2); sõiduki (Suzuki Baleno) vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 4-6), millest nähtub, et sõiduki vasakpoolsel esimesel tiival ja esistange vasakpoolsel osal on värvikahjustused, vasakpoolsel esiosal on muljumisjäljed ning vasakpoolne esituli ja vasakpoolse esimese ratta ilukilp on kahjustatud; ettekandega (tl 7), sõiduki Volkswagen Jetta reg nr x fotodega (tl 10-13). Samuti tõendab Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, et N.M ei ole kehtivaid juhilubasid (tl 19). Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis sõidukit, omamata juhtimisõigust, põhjustas liiklusõnnetuse ja kartuses, et politsei võib ta kinni pidada, sõitis sündmuskohalt ära. Kahetseb tehtut. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti. Karistuse määramisel kohus arvestab, et N.M on varem kahel korral väärteokorras karistatud, sh sõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et varasemad trahvid on jäänud tasumata. Arvestades N.M-i suhtes varem kohaldatud karistuse liiki ning väärtegude toimepanemise jätkamist, kohus järeldab, et N.M ei ole varasematest karistustest vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei ole mõjutanud teda elama seaduskuulekalt. Arutatavas väärteoasjas on tõendamist leidnud N.M-i süü liiklusõnnetuse põhjustamises, ta on tekitanud varalist kahju ja lisaks sellele ka lahkunud sündmuskohalt politseid teavitamata, kui see oli kohustuslik. Võttes arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et isiku süü on keskmine. Kohtu arvates ei ole N.M-i puhul võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada ning mõistetavaks karistuseks saab olla vaid arest. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni keskmise määra piiridesse. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p 1, § 109-111. (allkirjastatud digitaalselt) Julia Vernikova Kohtunik 2