lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) J.L (isikukood: XXX) Elukoht: xxxx E-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn 11316, e-post: pohja@politsei.ee, esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:
aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded peavad olema tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. J.L esitas Pakistani siseriikliku juhiloa, millel puudub mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on, seega vastavalt
lg 12 sätestatule sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud nõuetele mittevastav Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas ei oleks saanud piirduda ka hoiatusega. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Objektiivne koosseis
lg 2 näeb ette muuhulgas karistuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui isik on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei olnud J.L olnud 19.07.
) § 99 lg 1 ja lg 11 alusel kehtib Eestis Viini
lg 11 nõuetele.
lg 12 sätestab, et
aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Menetlusalune isik ei ole esitanud rahvusvahelist juhiluba ega notariaalselt tõlget juhiloast, millest nähtuks mootorsõiduki kategooria mille juhtimisõigus isikul on. Seega ei kehti J.L Pakistani Islamivabariigis väljastatud juhiluba Eesti Vabariigis. Kuivõrd tal puudub ka Eesti Vabariigi poolt väljastatud juhiluba, pole tal õigus Eesti Vabariigis mootorsõidukit juhtida.
lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus J.L
lg 1 p 1 nõuet ja tema tegu vastab eraldivõetuna
lgg 1 objektiivsele koosseisule Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVM tl 6) nähtub, et J.L on
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. J.L on kohtuvälises menetluses saatnud kohtuvälisele menetlejale 24. märtsil 2018 oma kirjaliku seisukoha (KVM tl 11), milles on muuhulgas väljendanud, et ta ta pidi auto ära müüma, sest ta ei või autoga praegu sõita nii, et ta pidi autoga sõidu ette võtma kuna auto aku oli tühi. Ta leidis, et nii vara hommikul ei ole liiklust ega jalakäijaid ja ta otsustas sõita oma maja lähedal. Nimetatud seisukohast nähtub, et sõitma asudes oli ta teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele lisatud seletusest (KVM tl 6A) nähtub, et J.L oli teadlik, et kõrvaldati juhtimiselt kuna tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. 3 4-18-2030 Järelikult pani J.L väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et J.L pani
Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid J.L teos ei esine. Samuti on J.L süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
Karistus
lg 2 sätestab sanktsioonis kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning raskema karistusliigina aresti. Arvestades, et J.L on varem väärteokorras karistatud ainult 1 kord, leiab kohus, et isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust s.t rahatrahvi. Kuivõrd
§-s 201 lg 2 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab A S mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuväline menetleja ongi karistanud J.L
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.L süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning J.L pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Kohus leiab, et süüd vähendab mõnevõrra see, et isik juhtis ajal, kui oli hõre liiklus ja vähe jalakäijaid. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Seega on isiku süü keskmine, millele vastab keskmises määras karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik J.L mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuigi isikut on varem samalaadse teo eest karistatud, ei saa seda arvestada eripreventsiooni juures, kuivõrd korduvust on juba arvestatud teo kvalifitseerimisel. Seega kohtu hinnangul ei vähenda ega suurenda eripreventsioon süüle vastavat karistust. Isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Kuigi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi näiteks joobes juhtimise kõrval, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust 4 4-16-2528 võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt J.L-ile määratud sanktsiooni keskmises määras rahatrahv, s.t 150 trahviühikut ehk 600 eurot vastab tema süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Eeltoodud põhjustel jätab kohus J.L kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.