4-18-4188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja: RESOLUTSIOON Harju Maakohus, Tallinna koht

) § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Z.M (isikukood XXX; määratlemata kodakondsus; elukoht: xxx; telefon: xxx; e-mail: xxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
2. juuli
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,005925, millega karistati Z.M liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.
4. Jätta menetlusaluse isiku Z.M kaebus rahuldamata.
5. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. 1 4-18-4188 VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
8. juuli
9. a otsusega väärteoasjas nr 2302,18,005925 karistati Z.M liiklusseaduse (

) § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit

1. juunil 2018 kell 18.27 Tallinn – Narva maantee
2. km-l, kiirusega 140+-5 km/h. Temale kui esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 2 nõudeid ning pani toime

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteo.

Menetlusaluse isiku kaebus

1. Menetlusalune isik tunnistab teo toimepanemist, kuid palub mõista talle karistusena rahatrahv, põhjendades seda järgmiselt. Väärteoprotokollis nimetatud Tallinn - Narva maantee teelõigul on sel aastaajal tavaline kiirusepiirang 110 km/h. Menetlusaluse isiku käitumist mõjutas tema ees liikunud sõiduk, mis samuti peatati kiiruse ületamise eest. Parempoolses reas monotoonselt sõites järgnes kaebaja tema ees liikunud sõidukile, kaotades kiiruse taju. Samuti selgitab menetlusalune isik, et asulavälisel teel kaob ohutaju ja sellel teelõigul sõidetakse alati kiirust ületades, mida Z.M on tajunud ka sellel teelõigul mootorsõidukis kõrvalistujana viibides. Samuti edastas menetlusalune isik kohtule avalduse, mille kohaselt ta nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja vastus
2. Maakohtule esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 3.
3. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja selgitustega. Z.M-ile on
4. jaanuaril 2017 väljastatud esmane juhiluba. Sellest tulenevalt ei ole menetlusaluse isiku sõidukogemus ja oskus piisavad. Kaebaja pidi teadma või vähemalt möönma, et tema sõiduki ees liikuva sõiduki kiirus võib olla üle 90 km/h, sest sellel teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h. Seega ei saanud ta lähtuda eessõitva sõiduki kiirusest kui orientiirist. Väärteomenetluse käigus andis menetlusalune isik ütlusi, selgitades, et eesliikuva sõiduki kiirus oli suur. Kohusetundliku ja hoolsa juhina pidanuks Z.M jälgima enda sõiduki spidomeetrit. Kaebaja pani toime tegemist raske ja enamohtliku liiklusalase rikkumise. Oma tegevusega seadis Z.Mreaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. 3.
5. Z.M väide, mille kohaselt ta sõitis sõidutee paremas reas, on ümber lükatud väärteotoimikule lisatud videosalvestisega (kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendav videosalvestis), millest nähtub, et Z.M juhitud sõiduk BMW registreerimisnumbrimärgiga xxx liigub kaherealise sõidutee vasakus reas. Tema sõiduki ees liigub teine sõiduk. Mõlemad sõidukid mööduvad paremas reas liikuvatest sõidukitest. Z.M juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja temale kui esmase juhiloa omanikule lubatud suurima sõidukiiruse (90 km/h) vahe oli niivõrd suur (45 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Z.M pani õigusrikkumise toime tahtlikult. Riigikohtu 2 4-18-4188 kriminaalkolleegiumi praktikas on viidatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Varasemaid karistusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga. Karistusregistri teatiselt nähtub, et Z.M on kehtiv kriminaalkaristus ja kolm kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millest kaks on määratud

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest (22.06.2017 ja 14.02.2017).

Varasemad karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut väärtegude toimepanemisest hoiduma. 3.

1. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse käigus tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Z.M-ile määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega ja isikut iseloomustavate andmetega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
6. juunil 2018 kell 18.27 Tallinn-Narva mnt
7. km-l mootorsõidukit kiirusega 140+-5 km/h, ületades sellega esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirust, s.o 90 km/h, mitte vähem kui 45 km/h.

§ 227

lg 3 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. 8. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja kiiruse ületamist kinnitavad tõendid on lubatavad. 8.1.

§ 50

lg 2 kohaselt ei tohi esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Z.M-ile väljastati esmane juhiluba

1. jaanuaril 2017 (kehtivusega kuni
2. jaanuarini 2019). Seega menetlusalune isik ei tohtinud sõita kiiremini kui 90 km/h. 8.
3. Kiirusmõõturi LaserCam4 (salvestuse ID 004475) salvestise andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks 3 4-18-4188 kasutati
4. juunil 2018 kell 18.27 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0205). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja x, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS-17/00181 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0205) taadeldud 17.08.
5. Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
6. juunil 2018, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. 8.
7. Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega, sh kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav kiiruse ületamine. Menetlusalune isik selgitab kohtule esitatud kaebuses, et ta sõitis esimeses (parempoolses) reas ja tema ees sõitev sõiduk eksitas teda sõidukiiruse valikul. Väärteotoimikusse lisatud kiirusmõõturi kasutamist kajastavalt videosalvestiselt nähtub selgelt, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk ei sõitnud sõidutee parempoolses reas, nagu väidab Z.M . Videosalvestiselt nähtub, et BMW registreerimisnumbriga xxx sõidab hoopis vasakus reas, möödudes esimeses reas sõitvatest autodest. Menetlusalune isik teadis, et sellel teelõigul on piirkiiruseks 110 km/h, samuti teadis ta, et temale kui esmase juhiloa valdajale on lubatud vaid 90 km/h. Sellegipoolest möödub ta sõidutee parempoolses reas liikuvatest autodest. Isiku sõiduki kiiruse ja lubatud kiiruse vahe on niivõrd suur, et see ei saanud jääda menetlusalusele isikule märkamatuks, eriti olukorras, kus ta otsustas sõita sõidutee vasakpoolses reas. Seega on ilmne, et Z.M ületas lubatud kiirust vähemalt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus 9.

§ 227

lg 3 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.1. Kuivõrd tegemist on alternatiivsete karistusliikidega ja isik taotleb rahatrahvi määramist, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada rahatrahvi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on kolm kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest, sh kaks samalaadset rikkumist, mille eest on isiku karistatud

§ 227lg 3 järgi.

Nende tegude eest on karistusena määratud rahatrahv, mis on ka tasutud ehk karistus on täidetud. Eelnevad karistused ei ole aga soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab samalaadsete liiklusrikkumiste toimepanemist. Seega rahatrahv kui karistusliik on kohtu hinnangul end ammendanud. Aresti kohaldamine ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul vajalik ega põhjendatud. Kohus nõustub seega kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et kohaseks karistuseks on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 4 4-18-4188 9.2. Menetlusalusele isikule mõistetud karistuse põhjendatust kaaludes lähtub kohus järgnevast. Süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust.

§ 227

lg 3 näeb ette karistuse lubatud kiiruse ületamise eest 41-60 km/h, mistõttu seda vahemikku arvestades on isiku süü keskmisest väiksem. Samas peab kohus vajalikuks arvestada asjaolu, et tegemist on esmase juhtimisõigusega juhiga, kelle kogemus ja oskused ei võimalda veel täiel määral hinnata liikluses toimuvat ja sellele reageerida, mille tõttu on sellise juhi puhul liiklusnõuete rikkumine, s.o suurel määral kiiruse ületamine eriti ohtlik tegu. 9.

1. Menetlusaluse isiku arvates vähendab tema süüd asjaolu, et ta sõitis sõidutee parempoolses reas ja tema ees sõitev sõiduk tekitas talle vale ettekujutuse lubatud kiirusest. Kohus ei pea sellist selgitust aga usutavaks, kuna kiirusmõõturi kasutamise videosalvestiselt nähtub, et isik sõitis hoopis sõidutee vasakus reas, möödudes paremas reas sõitvatest autodest. Seega on menetlusalune isik püüdnud kaebuses oma süüd vähendada tegelikke asjaolusid moonutades. Ka muud Z.M selgitused viitavad kohtu hinnangul sellele, et ta ei ole oma käitumise ohtlikkusest aru saanud, vaid püüab enda tegevust õigustada teiste mootorsõidukite juhtide käitumisega. Nagu nähtub videosalvestiselt, on tegemist tiheda liiklusega teega, kus sõidukid liiguvad suurel kiirusel ja väikese pikivahega. Asjaolu, et menetlusalune isik ei vaadanud spidomeetrit, vaid juhindus eessõitvate autode kiirusest, näitab juhi hoolimatut ja ükskõikset suhtumist liikluses kehtivatesse reeglitesse. Seda kinnitab ka tõsiasi, et isikut on alates talle esmase juhtimisõiguse andmisest
2. jaanuaril 2017 juba kaks korda karistatud lubatust suurima kiirusega sõitmise eest

§ 227lg 3 järgi.

10. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5