1-16-1873/252

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-1873 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kaitsja Lembit Nirgi Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Mikhail Ivanov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mikhail Ivanov, isikukood 38811103735, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Mikhail Ivanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus Mikhail Ivanov´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 75 eurot. Välja mõista Mikhail Ivanov´ilt kriminaalmenetluse kulud 75 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Mikhail Ivanov´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700052369 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mikhail Ivanovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mikhail Ivanov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.07.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8,9; § 334 lg 1; § 213 lg 1; § 121 lg 2 p 2; § 202 lg 2 p 2; § 209 lg 2 p 1,4; § 346; § 349 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2; § 68 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 1 kuu 16 päeva vangistusega ja rahalise karistusega 60 päevamäära so 600 eurot. Karistuse kandmise algus 22.09.2015 ja lõpp 07.11.
2. Kinnipidamisasutuses Mikhail Ivanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
3. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslasele. Korteris elavad ka 3 alaealist last. Kinnipeetaval on põhiharidus, on läbinud keevitaja ja kokk-kondiitri kursused. Riigikeelt ei valda. On varasemalt töötanud mitteametlikult ehitajana erinevates firmades. Vangistuses töötab toidujagajana. Vabanemisel on garanteeritud töökoht puudub. Tasumata nõudeid 7940 eurot. Kasutas vägivalda elukaaslase ja enda õe suhtes, nüüdseks suhted nendega paranenud. Elukaaslane ootab tema vabanemist. Varem oli väga mõjutatav, mistõttu kõik kuriteod on toime pandud grupis. Isik omab kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Vabaduses tarvitas alkoholi harva, varasemalt on mõned kuriteod toime pandud alkoholijoobes, väärteokorras on karistatud Alkoholiseaduse järgi. Narkootikume on tarvitanud juhuslikult, 4 korda karistatud narkootikumide tarvitamise eest väärteokorras. Põeb kroonilist haigust. Tegutseb hetkeajel, võib kasutada vägivalda probleemide lahendamiseks. Väärtustab ühiskonna reegleid ning väljendab motoveeritust edaspidi seadusekuulekaks käitumiseks. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, pani uue kuriteo toime katseajal. Kinnipeetav on karistatud 6 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%, uue vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Vangla toetab Mikhail Ivanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Mikhail Ivanov asub elama aadressile xxx. Korter kuulub tema elukaalasele ning selles elab elukaaslase 3 alaealist last. Elukaaslane on nõus kinnipeetava sinna elama asumisega ning on nõus teda materiaalselt toetama. Isikul on keskharidus, on õppinud elektrimehaanikuks, kuid eriala jäi omandamata.on töötanud erinevatel kohtade. Vabanemisel loodab saada tööle xxx. Kriminaalhooldusele oli määratud kolmel korral. Kahel korral pani katseajal toime uue kuriteo, ühel korral lõppes katseaeg teise kohtuotsusega. Prokurör toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Mikhail Ivanov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Mikhail Ivanovi ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Mikhail Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2 läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Mikhail Ivanov kannab vanglakaristust varguse, kehalise vääkohtlemise, kelmuse, süüteoga saadud vara omandamise, arvutikelmuse ja võltsitud maksevahendi käitlemise eest. Karistusregistri andmetel on Mikhail Ivanovi korduvalt karistatud nii reaalse kui ka tingimisi vangistusega. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. See näitab Mikhail Ivanovi hoolimatut suhtumist ühiskonnareeglitesse. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja lähedaste toetus. Distsiplinaarkaristusi on
4. garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Positiivseks peab kohus seda, et isik on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel ning isiku soovi õppida riigikeelt. Kohus leiab, et kuna isik on juba korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uusi kuritegusid), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ja lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Mikhail Ivanovi vabastamata temale Viru Maakohtu 15.07.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4