Obsah (8)

§ 871§ 75§ 331§ 65§ 121§ 200§ 64§ 3314

Kriminaalasi nr 1-13-3877 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3877 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 871lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

3.

§ 871

lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada E.A järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) otsida endale elukoht 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates ja teavitada oma elukoha andmed viivitamatult vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 7 alusel määrata E.A-le karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 4) mitte suhelda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitatavate ja ebaseaduslikult käitlevate isikutega.

1. Määrus E.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 16.05.
2. a otsusega tunnistati E.A süüdi

§ 331

järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.01.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.A-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.05.

1. a ja lõppeb 04.01.
2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid E.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu E.A palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. E.A avaldas, et ta kavatseb karistuse kandmiselt vabanemise korral asuda elama Rootsi õe juurde kuna E.A pole Eestis lähisugulasi, elukohta ega ka töökohta. Prokuröri hinnangul on E.A isik, kes vajab karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör osundab, et E.A on kaheksal korral kriminaalkorras karistatud ning E.A puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks väga kõrge. E.A on kuritegusid toimepannud ka vangistuses karistuse kandmise ajal. E.A puudub teotav lähivõrgustik. Prokuröri hinnangul ei ole usutav, et E.A on karistuse kandmiselt vabanemise korral tagatud kindel elukoht õe juures Stockholmis. Prokurör osundab, et E.A on tagatud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sotsiaalosakonna poolt ning see on ainuke reaalne koht, kuhu E.A on võimalik vabanemise korral elama asuda ning kriminaalhooldus läbida. Prokurör 2 leiab, et IE.A suhtes tuleks karistusjärgne käitumiskontroll kohaldada kohustusega mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, otsima töökoha ning käitumiskontrolli ajal peaks E.A järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Prokuröri hinnangul tuleks E.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada kaheks aastaks. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära E.A ja prokuröri, leiab, et E.A suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused E.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 25.01.2012. a otsusega tunnistati E.A süüdi

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust ja

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64lg 1 mõisteti E.A-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

E.A suhtes kohaldatud tõkend jäeti muutmata ja tema karistusaja alguseks loeti 05.11.

1. a. Karistuse kandmise ajal tunnistati E.A süüdi Harju Maakohtu 16.05.
2. a otsusega

§ 331

järgi ja teda karistati 2-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 25.01.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. E.A-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt kannab E.A käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Seejuures kannab E.A karistust tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimise toimepanemise eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine. Röövimise toimepanemise eest on E.A-le mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. E.A kannab käesolevat karistust alates aastast 2011. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul E.A suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 E.A on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. E.A on varasemalt toime pannud eriliigilisi kuritegusid - korduvalt röövimisi ja varguseid, aga ka mootorsõiduki ärandamise, vastuhakkamise võimuesindajale, huligaansuse, kehalise väärkohtlemise, kelmuse ja asja omavolilise kasutamise. Käesoleval ajal kannab E.A karistust röövimiste ja kinnipeetava poolt ilma arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete metadoon ja fentanüül tarvitamise eest. 3 Kohus, hinnates E.A varasemat elukäiku, leiab, et E.A käitumises on välja kujunenud ilmne kuritegelik muster. E.A on karistatud kuritegude toimepanemise eest juba alaealisena (st alates aastast 1991). Vaatamata möödunud ajale, ei ole aga E.A senine tegutsemisviis muutunud - E.A paneb jätkuvalt toime kuritegusid, sh varavastaseid süütegusid, aga ka vägivalla kasutamisega seonduvaid süütegusid. E.A on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral (5 karistust kustunud). Sealjuures on E.A ka mitmel korral kandnud karistusena reaalset vangistust. Kohus peab oluliseks, et E.A , olles varasemalt süüdi mõistetud röövimise toimepanemise eest (Harju Maakohtu 05.01.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-6249), on toime pannud uued samaliigilised süüteod (2 röövimist ja kehalise väärkohtlemise) ja seda vaatamata asjaolule, et E.A-le oli varasemalt toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusena reaalne vangistus ja teda oli ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Sellest tulenevalt saab järeldada, et E.A-le ei ole avaldanud mingisugust mõju talle varasemalt mõistetud karistused, aga ka võimalus kanda karistust vabaduses. Siinkohal osundab kohus asjaolule, et kuigi E.A vabastati Harju Maakohtu 20.04.
2. a määrusega tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, tuli ärakandmata karistus pöörata täitmisele, kuna E.A ei täitnud talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammides). Harju Maakohtu 17.11.
3. a määrusega kuulutati E.A tagaotsitavaks ja Harju Maakohtu 20.01.
4. a määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et E.A pani ligikaudu 4 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist toime uued kuriteod (mais
5. a vabanes karistuse kandmiselt tingimuslikult enne tähtaega, röövimised pani toime septembris
6. a). Veelgi enam, E.A on jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, tarvitades ilma arsti ettekirjutuseta Tallinna Vanglas korduvalt metadooni ja fentanüüli. Kohus, hinnates E.A senist käitumisviisi, järeldab, et E.A-le on õigusvastane käitumine eluviisiks, mida ei ole suutnud muuta ka mõistetud karistused ja seeläbi kujutab E.A suurt ohtu kogu ühiskonnale. Temast lähtub oht teiste isikute eludele, tervisele, aga ka varale. Kohtu hinnangul on E.A puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi- ja narkosõltuvus. E.A on selgitanud, et hakkas narkootikume tarvitama juba
7. aastal ja narkootikume on ta tarvitanud vanglas karistuse kandmise vahelistel perioodidel. E.A tarvitas tugevaid narkootilisi aineid amfetamiin ja fentanüül. Kohus, võttes arvesse E.A vastuolulisi selgitusi tema narkosõltuvuse kohta (vabanemise korral kavatseb E.A narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid samas kinnitas, et sõltuvust narkootilistest ainetest tal ei ole), aga ka alkoholisõltuvuse kohta (ta on varem käinud ravil, kuid sõltuvust tal ei ole) ja asjaolu, et E.A on karistuse kandmise ajal toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, leiab, et käesoleval juhul puudub alus arvata, et E.A on teadvustanud endale sõltuvust tekitavate ainete ja jookide tarvitamisest tingitud probleemide suurust. Kohtu hinnangul ei ole seega E.A puhul piisavalt maandatud riskid, et vabaduses hoiduks E.A narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest ning sellest tulenevalt ka uute kuritegude toimepanemisest. Seega on E.A-st lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. 3.2 Kohtu hinnangul ei saa E.A käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike arvukate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on E.A järjepidevalt vanglas rikkunud kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi. Ka käesoleval ajal on E.A kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete (tubaka) hoidmise eest. Lisaks on E.A suhtes korduvalt rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid raskete õigusrikkumiste ärahoidmiseks, sh tunnistajate mõjutamise, vanglasse keelatud esemete toimetamise ja põgenemise organiseerimise ärahoidmiseks, aga ka kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtu hinnangul kinnitab E.A kehtestatud korda eirav käitumine vangistuses selgelt, et E.A ei allu kehtestatud 4 reeglitele ja korrale isegi mitte range järelevalve tingimustes. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et E.A sooviks või üritaks järgida kehtestatud reegleid ja norme vabaduses. Vangistuse jooksul on E.A osalenud Covictuse tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud Agressiivsuse asendamise treeningu asendusvestlusel. Samuti on E.A vangistuse jooksul osalenud eesti keele õppe Ai, A2 ja B1 tasemel (B1 kursuse läbis, kuid ei lõpetanud). Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on E.A
8. a ebaviisaka käitumise tõttu eemaldatud riigikeele õppe kursustelt. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et vanglas läbitud sotsiaalprogrammid on omanud E.A suhtes positiivset mõju, kuna E.A ei tunnista alkoholi- ega ka narkosõltuvust. Seega ei ole põhjust arvata, et vabanemise korral oleks uute kuritegude toimepanemise oht, mis tuleneb E.A sõltuvuskäitumisest, sotsiaalprogrammide läbimise tõttu maksimaalselt maandatud. 3.3 Vangla esitatud materjalide kohaselt puudub E.A vabanemisel kindel elukoht. E.A selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral minna Rootsi õe juurde elama. E.A ei tea õe perekonnanime, ega oska öelda aadressi, kuhu ta täpselt Rootsis elama läheb. Ühtlasi ei osanud E.A kohtuistungil öelda õe kontakttelefoni. Kuigi kohtul ei ole olnud võimalik kontrollida E.A võimaliku elukoha olemasolu Rootsi Kuningriigis, ei pea kohus eluliselt usutavaks ka E.A selgitusi selle kohta, et ta tegelikkuses ka Rootsi minna kavatseb. Esiteks puudub E.A endal täpne arusaam, kuhu ta Rootsi minna kavatseb ja mida täpselt seal tegema hakkab (esialgselt selgitusi andes ei mäletanud E.A ka linna nime, kuhu ta väidetavalt minna kavatseb, samuti ei ole ta pikemat aega õega suhelnud, ta ei teadnud, millist tööd ta seal tegema hakkaks, kas ta saaks keskkonnas hakkama keeltega, mida ta valda jne). Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks, et E.A on reaalselt kavatsus pärast karistuse ärakandmist lahkuda Eesti Vabariigist ja asuda elama Rootsi Kuningriigis. E.A rahvastikuregistrijärgne elukoht kuni 23.03.
9. a oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Harjumaa. Kinnipeetava ema ja isa on surnud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on E.A lähedaseks õde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kes ei soovi ruumipuudusel E.A enda juurde elama asumisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt E.A-le karistuse kandmiselt vabanemise korral tagatud voodikoht sotsiaalmajas. E.A on selgitanud kohtule, et tema hinnangul on sotsiaalmaja näol tegemist avavanglaga ja ta ei soovi sinna elama asuda. Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse näol võimalik E.A-le tagada abi edasise elu korraldamiseks, sealhulgas kindla elukoha ja vajalike teenuste leidmise osas. Lisaks ei ole E.A vabanemise korral tagatud kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Kohus peab E.A väljavaateid töö leidmiseks vähesteks tema terviseprobleemide, aga ka tööoskuste ja -kogemuste tõttu ning seda vaatamata sellele, et E.A omab lühiajalist töökogemust ehitusalal. Tartu Vangla andmetel on E.A rahalisi nõudeid ligikaudu 13 000 eurot ja vabanemisfondis 544,25 eurot.
10. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et E.A suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus, arvestades E.A varasemat elukäiku, kuriteo asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja E.A isikut, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole E.A käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on E.A-le mõistetud karistus avaldanud vajalikku mõju ja temast lähtuv oht ühiskonnale maandatud. Selleks, et maksimaalselt maandada E.A-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet (ühiskonna turvalisuse tagamise eesmärgil) ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik E.A suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. 5
11. Kohus peab põhjendatuks kohaldada E.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871lg 3 alusel 1 aasta.

Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada E.A resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb E.A täita

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohus leiab, et vabanemisjärgse elukoha puudumine ei välista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuna käesoleval juhul on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused, tuleb E.A-le määrata kohustus leida endal kohtu määratud tähtajaks elukoht. Nimetatud elukoha järgi teostatakse edasiselt ka kriminaalhooldust. E.A tuleb kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates.

§ 75

lg 2 p 2, 21 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohustused mitte tarbida mõnuaineid ja joovastavaid jooke vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja üksnes seeläbi on võimalik maandada E.A-st lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada E.A asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest. Nimetatud kohustus on vajalik eelkõige kuriteoriskide maandamiseks - seeläbi on võimalik tagada, et E.A oleks regulaarne sissetulek, mis võimaldaks igapäevaselt toime tulla. See omakorda võimaldab vähendada riske uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks.

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata E.A suhelda narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et E.A suhtlusringkonda ei kuuluks narkootilisi aineid tarvitavad ja ebaseaduslikult narkootikume käitlevad isikud. E.A puhul on oluline, et ta loobuks täielikult ja lõplikult narkootikumide tarvitamisest. Seda soovi on avaldanud ka E.A ise. Seega toetab määratav kohustus ka E.A enda soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest. 6.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule.

§ 3314

sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Raina Pärn Kohtunik 6