1-16-8286/7

(16230200483)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker Viipekeele tõlk Maria Lindaru (osales ka tugiisik Tiina Gurjanova) Kriminaalasi N.L-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Kohtuistungi toimumise aeg 16.11.2016 Süüdistatav N.L – isikukood XXX; Eesti kodanik; emakeel: eesti keel (viipekeel); algharidusega; elukoht: XXXX; töövõimetus 80%; töötab laotöölisena XXXX OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.04.2015 otsusega KarS § 424 järgi - 2 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada N.L KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 1(üks) aasta ja 3(kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku (5 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuulub 10 (kümme) kuud vangistust. 1
2. KarS § 74 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui N.L 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 alusel nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
3. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel N.L-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb N.L loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.
4. Välja mõista N.L-ilt KrMS § 180 lg 1 ja lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud riigieelarve tuludesse kokku summas 747 (seitsesada nelikümmend seitse) eurot, s.h. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulu 38 eurot ja kolmandik määratud kaitsjale makstavast tasust, mis on 64 eurot. Kaks kolmandikku kaitsjale makstavast tasust, s.o 128 eurot jätab kohus riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid summas 747 eurot on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis, s.o makseinfo lehel. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Sõiduauto Ford Focus koos sõiduki võtme ja registreerimistunnistusega (sõiduki registrimärk XXXX), mis on arestitud konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu määrusega 15.06.2016 ning asub politseiparklas Tallinnas Rahumäe tee 6/1 – vabastada aresti alt ja tagastada N.L-ile või tema volitatud isikule pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. Süüdistus N.L juhtis tahtlikult 27.05.2016 kella 18.35 ajal Tallinnas Punane 21 maja juures mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1164T kohaselt uuritaval oli uuringu läbiviimiseks võetud veres alkoholisisaldus 2,12 mg/g +/- 0,06 mg/g, seega alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus N.L liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega N.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311,
6. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3