← Eesti

1-15-10026/60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10026 (13250101213) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinol

§ 209lg 2 p 1, 4) järgi; Greete Reinsoni (Reinson) ja Alar Tiri süüdistuses Kar

S § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.

§ 209

lg 2 p 4) järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Erik Valtmäe kaitsja Vahur Krinal, süüdistatava Greete Reinsoni kaitsja Rünno Roosmaa Prokurör Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Erik Valtmäe, isikukood 37509176059, elukoht XXX, XXX, XXX, emakeel eesti keel, töökoht: XXX, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud 8-l korral, viimati: Politsei - ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 25.09.2015 otsusega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 120 eurot. Süüdistatavad

  1. mai 2016 otsus 1 Greete Reinson, isikukood 49204224922, elukoht XXX, XXX, XXX, emakeel eesti keel, XXX, kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kaitsjad Vandeadvokaat Vahur Krinal, vandeadvokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON
  2. Jätta Pärnu Maakohtu
  3. mai 2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-10026 Erik Valtmäe ja Greete Reinsoni suhtes muutmata.
  4. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.
  5. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest määratud kaitsjale makstud tasu katteks Erik Valtmäelt 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 60 senti ning Greete Reinsonilt 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot ja 8 senti riigieelarve tuludesse, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-s (a/a EE EE502200221014193355), AS-s SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud , suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUSED:
  6. Erik Valtmäe on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles teadlik, et kooskõlas ravikindlustuse seaduse §-ga 55 lg 1, 2, võetakse ajutise töövõimetushüvitise maksmisel isiku kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud sotsiaalmaksuga arvutatud tulu ning kooskõlas vanemahüvitise seaduse §-ga 3 lg 2, võetakse vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitise taotleja hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaks, isikuna, kes oli ajavahemikul 18.01.2010 - 08.05.2013 OÜ Levirent juhatuse ainuliige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ja võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lõi ühiselt ja kooskõlastatult Greete Reinsoniga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse G. Reinsoni töötamisest OÜ-s Levirent ning G. Reinsonile väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. 2 Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Levirent maksustamisperioodide 2012 jaanuari - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid, milles deklareeris OÜ Levirent poolt tehtud väljamaksed G. Reinsonile:
  7. a väljamakse jaanuardetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kokku: 40 204,68 13 267,54 Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu 7674,84 1125,73 804,09 1728,00 G. Reinson kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Levirent palga näol tulu 40 204,68 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses G. Reinson ei töötanud OÜ-s Levirent ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. 22.01.2013 esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassa Pärnu osakonna klienditeeninduse büroosse AS Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemanda poolt väljastatud G. Reinsoni sünnitusleht nr 13001013 perioodiga 15.01.2013 - 03.06.
  8. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et G. Reinsoni tööandjaks on OÜ Levirent ja isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 4749,52 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva G. Reinsonile 2012 arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 31.01.2013 G. Reinsoni arveldusarvele rasedus- ja sünnitushüvitise summas 12 182,59 eurot. Seoses poja kasvatamisega määrati G. Reinsonile vanemahüvitis alates 04.06.2013 12.08.
  9. Vanemahüvitise arvestamise aluseks oli 2012 OÜ Levirent poolt deklareeritud isikustatud sotsiaalmaks 13 267,56 eurot, millest lähtuvalt määrati G. Reinsonile hüvitis summas 2234,19 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksis G. Reinsonile 2013 juulis 1648,99 eurot ning alates 2013 augustist 1795,25 eurot. Seega on G. Reinsonile Sotsiaalkindlustusameti poolt seisuga 2014 juuli tehtud väljamakseid kokku 24 987,24 eurot: Maksmise aeg juuli 2013-august 2014 KOKKU Vanemahüvitise suurus (eurodes) 24 987,24 Väljamakstav vanemahüvitise miinimummäär 3630,76 Kahju riigile 21 356,5 Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja G. Reinson ühiselt ja kooskõlastatult sünnitus - ja vanemahüvitiste saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 2014 augusti seisuga 33 539,09 eurot, saades ise samas summas varalist kasu; samuti E. Valtmäe isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, olles seega KarS § 209 lg 2 p 1 nimetatud isik ning isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 OÜ Heldenau juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult T.K-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse T.K töötamisest OÜ-s Heldenau ning T.K-le väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, milles deklareeris OÜ Heldenau poolt tehtud väljamaksed T.K-le järgnevalt: 3
  10. a väljamakse juunidetsember Kokku: Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Kinni-peetud töötusSotsiaal- Kinnipeetud kindlustusmaks 33% tulumaks 21% makse 2,8% 18333,56 6050,07 3453,57 Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% 513,34 Maksu-vaba tulu 366,67 1008,00 T.K kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Heldenau palga näol tulu 18 333,56 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses T.K ei töötanud OÜ-s Heldeanu ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. 14.02.2013 esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau esindajana Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud T.K töövõimetuslehe nr 15741, millel on märgitud T.K töövabastusperioodiks 23.01.2013 - 08.02.
  11. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et T.K tööandjaks on OÜ Heldenau ning T.K kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2500 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva T.K-le 2012 arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 25.02.2013 T.K arveldusarvele haigushüvitise summas 264,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja T.K ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 264,55 eurot, saades ise samas summas varalist kasu; samuti E. Valtmäe isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 OÜ Heldenau juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult Alar Tiriga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse A. Tiri töötamisest OÜ-s Heldenau ning A. Tirile väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, milles deklareeris OÜ Heldenau poolt tehtud väljamaksed A. Tirile järgnevalt:
  12. a väljamakse kuu juunidetsember Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks Kokku: 18333 56 Sotsiaal- Kinnipeetud maks tulumaks 33% 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksu-vaba tulu 6050 07 513 34 366 67 3453 57 1008 00 A. Tiri kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Heldenau palga näol tulu 18 333,56 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses A. Tiri ei töötanud OÜ-s Heldeanu ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. 4 Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal esitati OÜ Heldenau esindaja E. Valtmäe poolt Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud A. Tiri töövõimetuslehed nr 5415 ja 5509, millel on märgitud A. Tiri töövabastusperioodideks vastavalt 21.01.2013-06.02.2013 ja 25.02.2013-22.03.
  13. Eelnimetatud töövõimetuslehtedelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et A. Tiri tööandjaks on OÜ Heldenau ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2500 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva A. Tirile 2012 arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 25.02.2013 Alar Tiri arveldusarvele haigushüvitise summas 250 eurot ning 07.06.2013 499,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja A. Tiri ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 749,99 eurot, saades ise samas summas varalist kasu; samuti E. Valtmäe isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 OÜ Heldenau juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult JO-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse JO töötamisest OÜ -s Heldenau ning JO-le väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, milles deklareeris OÜ Heldenau poolt tehtud väljamaksed JO-le järgnevalt:
  14. a väljamakse kuu juunidetsember Kokku: Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaks 18333,56 Sotsiaal- Kinnipeetud maks tulumaks 33% 21% 6050,07 3453,57 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% 513,34 Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksu-vaba tulu 366,67 1008,00 JO kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Heldenau palka 18 333,56 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses JO ei töötanud OÜ-s Heldeanu ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. Kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal esitati OÜ Heldenau esindaja poolt Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud JO töövõimetusleht nr 5080, millel on märgitud JO töövabastusperioodiks 14.01.2013-27.01.
  15. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et JO tööandjaks on OÜ Heldenau ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2619,01 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva JO-le 2012 arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 08.02.2013 isiku arveldusarvele haigushüvitise summas 166,67 eurot. 5 Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja JO ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 166,67 eurot, saades ise samas summas varalist kasu; samuti E. Valtmäe isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 OÜ Heldenau juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult ÕO-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse ÕO töötamisest OÜ-s Heldenau ning ÕO-le väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, milles deklareeris OÜ Heldenau poolt tehtud väljamaksed ÕO-le järgnevalt:
  16. a väljamakse kuu novemberdetsember Kokku: Kinnipeetud SotsiaalKinnikogumismaksuga Sotsiaal- peetud Kinni-peetud pensionimaksustatud maks tulumaks töötuskindlustus- makse väljamaks 33% 21% makse 2,8% 2% Maksu-vaba tulu 3509,62 1158,17 641,16 98,27 70,19 288,00 ÕO kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Heldenau palga näol tulu 3509,62 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses ÕO ei töötanud OÜ-s Heldeanu ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. OÜ Heldenau esindaja poolt esitati 22.02.2013 Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil perearsti poolt väljastatud ÕO töövõimetusleht nr 13193, millel on märgitud ÕO töövabastusperioodiks 23.01.2013-18.02.
  17. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et ÕO tööandjaks on OÜ Heldenau ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 2353,15 eurot. Eesti Haigekassa ei maksnud ÕO-le haigushüvitist summas 277, 07 eurot välja, kuna tuvastas, et tegelikkuses puudus isikul haigestumise perioodil OÜ Heldenau kindlustus. Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja ÕO ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel ning Eesti Haigekassa ei maksnud haigushüvitist ÕO-le välja; samuti E. Valtmäe isikuna, kes oli ajavahemikul 30.06.2011 - 08.05.2013 OÜ Heldenau juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult RL-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse RL töötamisest OÜ-s Heldenau ning RL-le väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. 6 Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Heldenau maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, milles deklareeris OÜ Heldenau poolt tehtud väljamaksed RL-le järgnevalt:
  18. a väljamakse juunidetsember Kokku: KinniKinnipeetud peetud Sotsiaaltöötuskogumismaksuga Sotsiaal- Kinnipeetud kindlustus- pensionimaksustatud maks tulumaks makse makse väljamaks 33% 21% 2,8% 2% Maksu-vaba tulu 18333,56 6050,07 3453,57 513,34 366,67 1008,00 RL kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Heldenau palka, s.o tulu 18 333,56 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses RL ei töötanud OÜ-s Heldeanu ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. RL nimelt ei ole esitatud töövõimetuslehte, mistõttu ei ole talle tehtud Eesti Haigekassa poolt ka väljamakseid, seega jäi antud kelmuse episood katsestaadiumisse; samuti E. Valtmäe isikuna, kes on alates 21.05.2012 OÜ Uninipp juhatuse ainuliige, lõi ühiselt ja kooskõlastatult SV-ga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse SV töötamisest OÜ-s Uninipp ning SV-le väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Uninipp maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsemberi kohta maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt 08.01.2013, millel deklareeriti SV kohta järgmist: Kinnipeetud
  19. a SotsiaalKinnipeetud kogumisKinnipeetud töötuspensioniväljamakse maksuga juunimaksustatud Sotsiaalmaks tulumaks kindlustus- makse Maksudetsember väljamaks 33% 21% makse 2,8% 2% vaba tulu Kokku: 21125,86 6971,53 4011,80 591,52 422,52 1008,00 SV kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Uninipp palga näol tulu 21 125,86 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses SV ei töötanud OÜ-s Uninipp ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. 22.03.2013 esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassale Pärnu Haigla SA ämmaemanda poolt väljastatud SV sünnitusleht nr 00073421 perioodiga 17.03.2013 03.08.
  20. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et SV tööandjaks on OÜ Uninipp. 29.05.2013 esitas SV X-tee kaudu muuhulgas elektroonilise taotluse vanemahüvitise määramiseks, milles ta märkis sotsiaalmaksu maksjaks ka OÜ Uninipp ning viimase äriühinguga seotud isikustatud sotsiaalmaksuks 6971,51 eurot. Alates 04.08.2013 määrati SV-le vanemahüvitis, mille arvutamisel võeti aluseks 2012 sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, s.h Uninipp OÜ poolt on tasutud sotsiaalmaks SV eest 6971,51 eurot. SV poolt jäi kuritegu lõpule viimata, kuna 21.05.2013 koostas Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse nr 12.2-3/13951-12, millest tulenevalt vähenes OÜ Uninipp 7 maksukohustus ning sünnitushüvitise ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult P AS -i poolt tasutud sotsiaalmaksu summad. Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja SV ühiselt ja kooskõlastatult töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna SV-le sünnitus- ja vanemahüvitise maksmisel võeti arvesse ainult P AS-i poolt tasutud sotsiaalmaks SV eest; samuti E. Valtmäe olles ajavahemikul 16.05.2011 - 26.06.2013 OÜ Trehver Grupp juhatuse ainuliige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ja võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lõi Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse enda töötamisest eelnimetatud äriühingus ning väljamakstud summadelt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. Valtmäe 08.01.2013 OÜ Trehver Grupp tagasiulatuvalt maksustamisperioodide 2012 juuni - 2012 detsember kohta ning 05.02.2013 esitas maksudeklaratsiooni 2013 jaanuari ning 10.04.2013 veebruari ja märtsi kohta ning deklareeris endale tehtud väljamaksete kohta järgmist: Kinnipeetud November SotsiaalKinnipeetud kogumis2012- veebruar maksuga Kinnipeetud töötuspensioni- Maksu2013väljamakse maksustatud Sotsiaalmaks tulumaks kindlustusmakse vaba kuu väljamaks 33% 21% makse 2,8% 2% tulu Kokku: 15729,12 5190,61 3023,61 440,42 314,58 576,00 E. Valtmäe kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ -st Trehver Grupp palga näol tulu 7897,46 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses E. Valtmäe ei saanud OÜ-st Trehver Grupp deklareeritud suuruses tulu. 26.03.2013 esitati OÜ Trehver Grupp esindaja E. Valtmäe poolt Eesti Haigekassale haigushüvitise saamise eesmärgil arsti poolt väljastatud E. Valtmäe töövõimetusleht nr 79160, millel on märgitud E. Valtmäe töövabastusperioodiks 05.03.2013-18.03.
  21. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et tema tööandjaks on OÜ Trehver Grupp ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 3915,82 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva E. Valtmäe 2012 arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 07.06.2013 isiku arveldusarvele hooldushüvitise summas 389,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõi E. Valtmäe töövõimetushüvitise saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 389,93 eurot, saades ise samas summas varalist kasu. Eeltoodust tulenevalt pani E. Valtmäe pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 209

lg 2 p 1, 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis. 8

  1. Greete Reinson on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema lõi ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 18.01.2010 - 08.05.2013 OÜ Levirent juhatuse ainuliikme E. Valtmäega Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse enda töötamisest OÜ-s Levirent ning temale väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. Nimelt esitas E. Valtmäe OÜ Levirent maksustamisperioodide 2012 jaanuar - 2012 detsembri kohta maksudeklaratsioonid, milles deklareeris OÜ Levirent poolt tehtud väljamaksed G. Reinsonile järgnevalt: Sotsiaal
  2. a maksuga väljamakse maksustatud väljamaks Sotsiaalmaks 33% Kokku: 13 267,54 40 204,68 Kinnipeetud tulumaks 21% Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% Kinnipeetud kogumispensionimakse 2% Maksuvaba tulu 7674,84 1125,73 804,09 1728,00 G. Reinson kinnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal residendist füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsioonis, et ta on 2012 saanud OÜ-st Levirent palga näol tulu 40 204,68 eurot. Kriminaalmenetluses on kinnitust leidnud, et tegelikkuses G. Reinson ei töötanud OÜ -s Levirent ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. 22.01.2013 esitati sünnitushüvitise saamise eesmärgil Eesti Haigekassa Pärnu osakonna klienditeeninduse büroosse AS Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemanda poolt väljastatud G. Reinsoni sünnitusleht nr 13001013 perioodiga 15.01.2013 - 03.06.
  3. Eelnimetatud töövõimetuslehelt nähtuvalt on tööandja poolt täidetava lahtri täitnud E. Valtmäe, kes on kinnitanud, et G. Reinsoni tööandjaks on OÜ Levirent ning isiku kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval on 4749,52 eurot. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva G. Reinsonile 2012 arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kandis 31.01.2013 G. Reinsoni arveldusarvele rasedus- ja sünnitushüvitise summas 12 182,59 eurot. Seoses poja kasvatamisega määrati G. Reinsonile vanemahüvitis alates 04.06.2013 - 12.08.
  4. Vanemahüvitise arvestamise aluseks oli 2012 OÜ Levirent poolt deklareeritud isikustatud sotsiaalmaks 13 267,56 eurot, millest lähtuvalt määrati G. Reinsonile hüvitis summas 2234,19 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksis G. Reinsonile 2013 juulis 1648,99 eurot ning alates 2013 augustist 1795,25 eurot. Seega on G. Reinsonile Sotsiaalkindlustusameti poolt seisuga 2014 juuli tehtud väljamakseid 24 987,24 euro eest: Maksmise aeg juuli 2013- august 2014 KOKKU Vanemahüvitise suurus (eurodes) 24 987,24 Väljamakstav vanemahüvitise miinimummäär 3630,76 Kahju riigile 21 356,5 Eeltoodust tulenevalt lõid E. Valtmäe ja G. Reinson ühiselt ja kooskõlastatult sünnitus - ja vanemahüvitiste saamise eesmärgil maksudeklaratsioonides tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, tekitades sellise tegevusega Eesti Vabariigile varalist kahju 2014 augusti seisuga 33 539,09 eurot, saades ise samas summas varalist kasu. Seega G. Reinson, grupis koos E. Valtmäega, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, kui sellega on teisele isikule tekitatud 9 varaline kahju, pani toime KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.

§ 209lg 2 p 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS: 3. Maakohtu otsusega tunnistati E. Valtmäe süüdi Kar

S § 209 lg 2 p 1, 3 (alates 01.01.

§ 209lg 2 p 1, 4) järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Kar

S § 68 aluse loeti karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamine 06.11.2013-08.11.2013.a, s.o 3 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel pöörati koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata kui E. Valtmäe ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täitab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuupäev. Koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja E. Valtmäel ilmuda vangistust kandma vanglasse kutse peale. G. Reinson tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.

§ 209lg 2 p 4) järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kar

S § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata kui G. Reinson ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuupäev. Menetluskuludena mõisteti E. Valtmäelt riigi tuludesse välja sundraha 645 eurot, riigi õigusabi kulu 792 eurot, tunnistaja ÕO sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,50 eurot (s.o ca 1/3 ulatuses), kokku 1452,50 eurot; G. Reinsonilt mõisteti välja sundraha 645 eurot, riigi 10 õigusabi kulu summas 1032 eurot, tunnistaja ÕO sõidukulu ning saamata jäänud töötasu summas 15,50 eurot (s.o ca 1/3 ulatuses), kokku 1692,50 eurot. Sama otsusega on süüdi mõistetud veel A. Tiri, kuid tema osas ei ole otsust apellatsiooni korras vaidlustatud. 4. Maakohus leidis, et nii E. Valtmäe süü KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi (alates 01.01.

§ 209lg 2 p 1, 4) kui G. Reinsoni süü Kar

S § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.

§ 209lg 2 p 4) järgi on kohtuistungil hinnatud tõenditega tõendamist leidnud.

Maakohus tuvastas kokkuvõtvalt, et riigi petmise nimel, eesmärgiga saada varalist kasu, lõi E. Valtmäe endale mitmeid äriühinguid ning otsis enda plaanidega kaasaminevaid mehi ja rasedaid naisi ning temale kuuluvad äriühingud olid reaalselt mittetegutsevad. G. Reinson ühiselt ja kooskõlastatult OÜ Levirent juhatuse ainuliikme E. Valtmäega panid toime pettuse, mistõttu eksimusse sattunud Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet on teinud väljamakseid ning riigile on seeläbi tekitatud varaline kahju. Nii E. Valtmäe kui G. Reinson esitasid MTA-le samu valeandmeid riigi eksitamiseks. Kohus asus seisukohale, et G. Reinson ja E. Valtmäe, panid teo toime kavatsetult ja kooskõlastatult, esitades teadvalt maksudeklaratsioonides valeandmeid ning luues sellega väära ettekujutuse G. Reinsoni töötamisest OÜ -s Levirent. G. Reinsoni ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseteks ning tõendite kogumiga mittehaakuvateks. APELLATSIOONID:

  1. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatavate kaitsjad. Apellandid paluvad E. Valtmäe ja G. Reinsoni suhtes tehtud süüdimõistev otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatavd neile esitatud süüdistuste järgi õigeks. 5.
  2. E. Valtmäe kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Kaitsja seisukohad on järgmised: E. Valtmäe tegutses OÜ Levirent, OÜ Heldenau, OÜ Uninipp ja OÜ Trehver kohusetundliku juhina. Erinevalt kohtu järeldusest ei olnud tema teod ettevõtete juhatuse liikmena suunatud mitte kelmuse toimepanemisele, vaid juhatuse liikme kohustuste täitmisele. Kelmus eeldab tegevuse tulemusena varalise kasu saamist, kuid E. Valtmäe ei saanud oma tegevuse kaudu olulist varalist kasu, sest süüdistuse kohaselt on talle välja makstud haigusrahasid 389.93 eurot (OÜ Trehver Grupp). Ülejäänud, n.ö kasu põhineb pelgalt oletusel, et E. Valtmäe saanuks osa tema töötajatele väljamakstud toetustest ja hüvitistest endale; kelmuse objektiivne koosseis eeldab kannatanu määratlemist ja menetluses osalemist. Käesolevas asjas pole kedagi kannatanuks tunnistatud ja kohtulikus menetluses pole süüdistatavatel olnud võimalust kannatanule küsimusi esitada. Kõik süüdistuses märgitud juriidilised isikud on Äriregistrist MTA nõusolekul kustutatud, mistõttu saab järeldada, et riik on maksuameti kaudu nõustunud asjaoluga, et nende tegevuses puuduvad ettevõtlusega seotud minetused; kuigi kohus leidis, et töötajate töötasuna deklareeritud summad on liiga suured, ei saa see olla kelmuse objektiivse koosseisu sisustamisel tõendusliku tähtsusega. Iga ettevõte kujundab oma palgapoliitikat iseseisvalt. Sularahatehingud on lubatavad, mistõttu on alusetu väita, et inimesed 11 pole oma töö eest raha saanud. Lisaks sellele kanti arvestatav osa töötasusid otse töötajate pangakontodele; käesolevat asja võinuks arutada maksukuritegusid käsitletavate sätete alusel. Arusaamatu on kohtu käsitluse erinevus ettevõtte poolt võimalike valeandmete esitamise puhul, mis tulenevad erinevatest deklaratsioonidest. Tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides valeandmete esitamist käsitletakse kelmusena KarS § 209 sätete alusel, kuid käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise puhul käsitletakse neid tegusid KarS § 3891 järgi maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude suurendamisele suunatud kuriteona. Apellant on seisukohal, et mõlemal puhul on tegemist samaliigilise teoga, sest pole vahet, kas maksuameti poolt tagastatakse alusetult saadud raha ettevõttele või füüsilisele isikule. Antud teod tulnuks ümber kvalifitseerida ja asjas menetlus lõpetada, sest nende tegudega pole riigile suures ulatuses kahju tekitatud. 5.
  3. G. Reinsoni kaitsja leiab, et süüdistatavat puudutavate järelduste tegemisel on kohus neid ebapiisavalt põhjendanud ning tõlgendanud vastuolulised tõendid süüdistatava kahjuks . Kaitsja põhjendab oma seisukohti järgmiselt: Apellandi arvates ei ole võimalik prokuröri poolt 07.04.2016 istungil kohtule esitatud 12 koopiat OÜ Levirent poolt MTA-le esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidest tõlgendada muud kui firma tegelemist maksumenetlusega ning seetõttu allub firma selline tegevus MKS regulatsioonile. Kui on tekkinud kahtlus maksupettusele, siis arvestades maksupettuste kohta kehtestatud karistusõiguslikku eriregulatsiooni, oleks mõeldav rääkida maksusüüteost. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et sõltumata süüdistuse sisulisest paikapidavusest, ei saa G. Reinsonile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooniks olla KarS § 209, sest maksumenetluse raames toimepandud pettused, mis on suunatud riigi maksutulude vähendamisele, on subsummeeritavad üksnes maksusüütegudena; prokuröri poolt kohtule esitatud G. Reinsoni ütlused tulnuks tõendite kogumist kõrvale jätta kaitseõiguse rikkumise tõttu. On visuaalselt veenev, et viidatud protokollis puudub märge, et ülekuulatav ei soovi kaitsjat, mis tähendab, et seda küsimust lihtsalt ei käsitletud. Kohus on otsuses asunud teistsugusele seisukohale ja kasutanud G. Reinsoni ütlusi tõendina; kohtu seisukoht, nagu poleks eluliselt usutav, et G. Reinson sai lendlehtede jagamise eest nii suurt töötasu, on tõendite pinnalt vastuoluline. Puuduvad igasugused kohtupoolsed põhjendused, millistele tõenditele tuginedes taoline seisukoht on kujunenud. Seda enam, et 07.04.2016 kohtuistungil väljendas kohus selge keelu jälitusprotokollide kasutamiseks tõendina. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
  4. Süüdistatavad toetavad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone. Kaitsjad jäävad esitatud apellatsioonide juurde. Prokuröri arvamuse kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Kohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 12
  5. Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele. Sisuliselt ei ole apellatsioonides esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid ning kaitsjad taotlevad olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatavate õigeksmõistmist neile inkrimineeritud kuriteoepisoodides. Apellatsioonides esitatud taotlustest lähtudes kohtukolleegium, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus süüdistatavate süü, nende käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuste osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on vaidlustatud kohtuotsuses analüüsinud süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatavate süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja nendest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale, erinevalt G. Reinsoni kaitsja seisukohast, jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust - miks ei pea ta usaldusväärseteks G. Reinsoni ütlusi ning miks leiab, et tunnistaja SV ütlused on täielikult usaldusväärsed. Maakohtu järeldused rajanevad nii süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste kui ka tunnistaja ÕO kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste ning tunnistaja SV kohtuistungil antud ütluste põhjalikul analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõendite ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Nii on Riigikohus juba lahendis nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on kohus eraldi pööranud tähelepanu ka kaitsjate poolt kohtumenetluses esitatud kaitseargumentidele ning motiveeritult need ümber lükanud. Esitatud apellatsioonides kordavad kaitsjad sisuliselt samu väiteid, millistega vaidlustati süüdistust maakohtus. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium selliseid vigu maakohtu otsuses ei tuvastanud. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, leides, et need on ammendavad ega pea vajalikuks oma otsuses neid üle korrata.
  6. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium 13 leiab, et nii apellatsioondei väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Nõustudes vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea kohtukolleegium neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid annab hinnangu kaitsjate poolt esitatud peamistele väidetele.
  7. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et käesolevat asja võinuks arutada maksukuritegusid käsitletavate sätete (KarS § 3891 ) alusel. Maakohus on leidnud õigesti, et süüdistuses toodud kahju ei moodusta maksudest kõrvale hoidumine. Vaidlus puudub ka selles, et E. Valtmäele kuuluvad äriühingud olid reaalselt mittetegutsevad ja E. Valtmäe poolt erinevate maksudeklaratsioonide esitamise eesmärk oli üksnes sünnitamisega/haigestumistega seoses täielikult või alusetus suuruses hüvitiste saamine ja seeläbi riigile kahju tekkimine. Süüdistustes välja toodud kahju suurus ei moodustu käesolevas asjas mitte maksudest kõrvale hoidumisest, vaid E. Valtmäe poolt MTA-le teadvalt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisest, mille tulemusena tegid eksimusse sattunud Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet väljamakseid nii G. Reinsonile, T.K-le, A. Tirile, JO-le kui E. Valtmäele endale. KarS § 3891 ülesandeks on hoida ära seda, et maksuhaldurile luuakse ebaõige ettekujutus tagastusnõudest. Andmed, mille esitamata jätmine või ebaõige esitamine nende eesmärkide saavutamisele vastu ei tööta, KarS § § 3891 kohaldamisalasse ei kuulu. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. On leidnud tuvastamist, et E. Valtmäe, olles OÜ Uninipp, OÜ Trehver Grupp, OÜ Heldenau ja OÜ Levirent juhatuse ainuliige, pettuse teel varalise kasu saamise eesmärgil vormistas fiktiivseid töösuhteid, esitas maksudeklaratsioonides fiktiivselt palga maksmist isikutele, kellele tekkis seeläbi õigus riiklikele hüvitistele ja kellele need ka Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt üle kanti. Seega on kaitsjate viide süüdistuses materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele alusetu ja E. Valtmäele ja G. Reinsonile inkrimineeritav tegu õigesti kvalifitseeritud kelmusena.
  8. Kui apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda see seda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Kuigi kohus on G. Reinsoni ütlused lugenud ebausaldusväärseteks, ei ole G. Reinsoni suhtes tema kaitseõigusi rikutud. Süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (kd II, lk 139-144) nähtub, et G. Reinsonile on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu, m.h KrMS § 34 kahtlustatava õigused ja kohustused – õigus kaitsja abile. G. Reinson on uurimistoimingu lõppedes allkirjaga kinnitanud, et protokoll läbi loetud, koostatud tema sõnade järgi ja on õige. Kaitsja väide, et kaitsja osavõtu küsimust kahtlustatava ülekuulamisel ei ole käsitletud, on seega otsitud ja paljasõnaline.
  9. Vastuolus nii maakohtu järelduste kui kriminaalasja materjalidega, eelkõige tunnistaja SV kohtuistungil antud ütlustega on E. Valtmäe kaitsja väited sellest, et E. Valtmäe tegutses OÜ Levirent, OÜ Heldenau, OÜ Uninipp ja OÜ Trehver Grupp kohusetundliku juhina, kelle teod ei olnud ettevõtete juhatuse liikmena suunatud mitte kelmuse toimepanemisele, vaid juhatuse liikme kohustuste täitmisele. Tunnistaja SV ütluste usaldusväärsust ei ole apellandid kahtluse alla 14 seadnud. Samas nähtub aga tunnistaja SV kohtuistungil antud ütlustest (kd VI, lk 47-49), et tema ei ole OÜ-s Uninipp kunagi töötanud ja kohtudes E. Valtmäega 2012 aasta novembris, kui ta oli neljandat kuud rase, tegi E. Valtmäe talle pakkumise, et vormistab SV näiliselt tööle OÜ-sse Uninipp, et hakkaks saama suuremat vanemahüvitist ja sünnitoetust. Näiliselt selliselt, et saaks palka aga tööd ei tee ning mingi osa saaks hüvitistest ka E. Valtmäe. Tunnistaja ütlustest nähtub sedagi, et E. Valtmäe otsis rasedaid naisi ning tema jutust oli aru saada, et tal on varem kogemust sellise skeemiga - seda on enne tehtud ja tehakse ka edaspidi. Samuti andis E. Valtmäe talle nõu, mida rääkida ütluste andmisel MTA-s.
  10. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et E. Valtmäe, olles KarS § 209 lg 2 p-s 1 tähendatud isikuks, realiseeris kõik kelmuse objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, esitades riigi eksitamiseks ÕO ja RL (OÜ Heldenau) ning SV (OÜ Uninipp) osas Eesti Haigekassale valeandmeid, kuid et OÜ Heldenau ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte ja tunnistajad nendes ettevõtetes kunagi ei töötanud, RL poolt hüvitise saamiseks töövõimetuslehte ei esitatud, jäeti töövõimetushüvitised ja sünnitus-ning vanemahüvitis riigi poolt välja maksmata ning E. Valtmäe tegu nendes episoodides jäi katse staadiumisse.
  11. Kohtukolleegium nõustub E. Valtmäe kaitsja seisukohaga, et ettevõte kujundab oma palgapoliitika iseseisvalt, kuid samas ei saa pidada eluliselt usutavaks, et ajal, kui E. Valtmäele kuuluvate äriühingute käive oli olematu või peaaegu olematu, oli E. Valtmäel võimalik maksta G. Reinsonile ajavahemikul juuli-detsember 2012 lendlehtede levitamise eest töötasuna 4746 eurot kuus. 2012 aastal moodustas keskmine kuupalk (bruto) 887 eurot ja ilmselgelt ei ole majanduslikult võimalik maksta äriühingu lihttöötajale keskmisest palgast kordades suuremat palka. Seega kinnitab selline E. Valtmäe tegevus tema käitumise motiivi - saada nn „väidetavate“ töötajate kaudu riigilt pettuse teel ebaseaduslikult erinevaid hüvitisi ja maakohus on andnud süüdistatavate käitumisele õige karistusõigusliku hinnangu. E. Valtmäe kaitsja apellatsioonis osundatu, et käesolevas menetluses ei ole kedagi kannatanuks tunnistatud, tuleneb küll asja materjalidest, kuid kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks märkida, et kaitsja esitas selle seisukoha esmakordselt alles kohtulike vaidluste käigus maakohtus. Nähtuvalt süüdistusaktist (kd I, lk 1-28) algatati käesolev kriminaalasi MTA kaebuse alusel ja süüdistusakti p-st
  12. tulenevalt tsiviilhagi esitatud ei ole. Samas on kogutud tõenditega leidnud tuvastamist, et süüdistatavate poolt riigile tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo vahel esineb nõutav seos ehk teisisõnu: kannatanu kahju tuleneb kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest, milleks kelmuse puhul on vara. Menetluslikult saab isik kannatanuks menetleja otsustuse tulemina, mis vormistatakse kas isiku kannatanuna uurimistoimingul osalemise kutses või uurimistoimingu protokolli sissejuhatuses. Taotlust kannatanu kaasamiseks käesolevasse menetlusse ei ole kaitsja ei kohtueelses- ega kohtumenetluses aga esitanud. Apellatsioonis ei ole kaitsja kellegi kannatanuks tunnistamata ja menetlusse kaasamata jätmist vaidlustanud, seda asjaolu kaitsja üksnes möönab. Kohtukollegium selgitab apellatsiooni väliselt, et puhtpraktiliselt on isiku kannatanuna menetlusse kaasamine alles kohtumenetluses siiski keerukas. Seda kas või seetõttu, et kohus ei pruugi sellisest isikust ja isik kohtumenetlusest teadlik olla. Puudub ka selge protsessuaalne vorm, kuidas kohtueelses menetluses enda hinnangul ebaseaduslikult kannatanuna käsitamata jäetud isik saaks kriminaalasja lahendavalt kohtult enda menetlusse kaasamist taotleda. 15
  13. Kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1, § 344 ja 345 lg 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
  14. mai 2016 otsuse E. Valtmäe ja G. Reinsoni suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  15. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. E. Valtmäe kaitsja V. Krinali taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele 2 tundi ning kohtuistungil osalemisele 0,50 tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (s.h käibemaks 20 eurot). Sõidukuludena (Pärnu-Tallinn-Pärnu) taotleb kaitsja hüvitamist 93,60 euro (s.h käibemaks 15,60 eurot) suuruses summas. Kokku taotleb kaitsja apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest kantud kulude hüvitamist 213,60 eurot (s.h käibemaks 35,60 eurot). G. Reinsoni kaitsja R. Roosmaa taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele 3 tundi, vestlusele süüdistatavaga ja ettevalmistusteks kokku 3 tundi ja osalemisele kohtuistungil 1 tund, mille eest taotleb ta tasu kokku 336 eurot (s.h käibemaks 56 eurot). Sõidukuludena (Pärnu-Tallinn-Pärnu) taotleb kaitsja hüvitamist ½ osas, s.o 46,08 euro (s.h käibemaks 7,68 eurot) suuruses summas. Kohtukolleegium leiab, et esitatud taotlused tasu ja kulude hüvitamise suuruse osas on nõuetekohased ja põhjendatud. Tasu suurus on kooskõlas Eesti Advokatuuri juhatuse
  16. detsembri 2009 otsusega (muudetud
  17. septembri 2015 otsusega) kinnitatud korraga. Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 kohaselt süüdistatavate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Ivi Kesküla Orvi Tali 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.