1-16-8092/26

1-16-8092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-8092 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Kriminaalasi Vaidlustatud kohtuotsus I.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus Apellant Süüdistatav I.Z Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi I.Z Süüdistatav Isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; XXX; elukoht: XXX; XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud; tõkend – vahistamine Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
4. jaanuari 2017 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 1-16-8092 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. jaanuari 2017 otsusega tunnistati I.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus I.Z-ile mõistetud vangistust kolmandiku võrra, st 8 kuuni. I.Z mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi ühes varguse katses ja ühes varguses.
7. juunil 2016 kella 22.19 paiku püüdis ta Tallinnas XXX kauplusest varastada pooleliitrist pudelit viina „Katyusha“ maksumusega 7 eurot 99 senti. Ta peitis kauba endale jope sisetaskusse, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni.
8. juunil 2016 kella 8 ja 9 vahel Tallinnas varastas ta Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonna (EMO) siseosakonnas RR-le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy Trend koos kaanega ja rahakoti koos kliendikaartidega, juhiloaga RR nimele ja Swedbank pangakaardi RR nimele, tekitades varalist kahju 130 eurot. Tegemist on süstemaatiliste vargustega, kuna I.Z on eelnevalt karistatud süstemaatiliste varguste eest. Kohus luges I.Z-i süü
9. juunil 2016 toime pandud varguse katses tõendatuks tunnistaja ja süüdistatava enda ütlustega. I.Z ise tunnistas, et ta peitis pudeli viina põuetaskusse ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Kauplusest väljudes peeti ta turvatöötajate poolt kinni. Veel viitas kohus S AS-i avaldusele, õigusvastase teo toimepanemise aktile ja kahtlustatava kinnipidamise protokollile. Kuigi I.Z ei tunnistanud end RR asjade varguses süüdi, luges kohus ka selle varguse toimepanemise tõendatuks. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta haiglas
10. juunil 2016 kella 8 ja 9 vahel hommikul seetõttu, et pärast teadvusekaotust viidi ta sinna kiirabiga. Pärast tilguti äravõtmist lubati ta haiglast koju. Tal oli kaasas rahakott ja telefon, aga kilekotti ei olnud. Haiglas pannakse kõik asjad ühte kotti ja kui ta üles tõusis, siis leidis ta koti oma jalatsitega. Vaadates enda jope taskutesse, ei leidnud ta sealt midagi. Seejärel märkas süüdistatav põrandal kilekoti koos rahakotiga, võttis selle kaasa ja läks ära, arvates, et tegemist on tema rahakotiga. I.Z kinnitab, et ei vaadanud kilekoti sisse, ei võtnud asju välja, ei ostnud pärast haiglast lahkumist rahakotist leitud raha eest kaupa ega müünud maha ka mobiiltelefoni. Haiglast lahkudes pani ta kilekoti jope sisetaskusse. Tal hakkas jälle halb, mistõttu istus ta Magistrali pargis pingile ja jäi magama. Üles ärgates avastas ta, et asjad on kadunud. Kohus märkis, et need ütlused on vastuolus I.Z-i kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtueelses menetluses andis I.Z ütlusi selle kohta, et läks haiglast lahkudes oma asjadega koju ja pärast seda poodi alkoholi ostma. Ütlustes esinevat erinevust ei suutnud süüdistatav selgitada, nentides, et ei mäleta varasemalt antud ütlusi ega sündmust alkoholi tarvitamise tõttu. Kohus leidis, et I.Z-i kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel on olulised erinevused osas, mis puudutab tema tegevust haiglast lahkumisel. Süüdistatav ei osanud selgitada ütluste erinevuse põhjust. Seega ei ole tema ütlused selles osas usaldusväärsed. 2 1-16-8092 Süüdistatava väited, et ta pidas kilekotis olevaid asju enda omadeks ega võtnud asju kilekotist välja, on aga vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla probleemjuhtumi registreerimisteatise kohaselt varastas üks patsient teise patsiendi rahakoti ja mobiiltelefoni. Patsiendi asjad olid maha kukkunud ja kõrvalboksis viibiv patsient võttis need üles ja pani oma taskusse. Seda kinnitab haiglas tehtud turvakaamera videosalvestis, millest on näha, kuidas meespatsient võttis maha kukkunud asjad ja pani oma taskusse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusest nähtub, et I.Z viibis erakorralise meditsiini osakonnas
11. juunil 2016 ajavahemikus 07.32–09.
12. Seejärel süüdistatav lahkus ja keeldus edasisest ravist. Kannatanu RR saabus erakorralise meditsiini osakonda
13. juunil 2016 ja ta viidi edasi
14. juunil 2016.a kell 14.21 erakorralise kirurgia osakonda. RR kirjutati haiglast välja
15. juunil
16. I.Z ja RR lamasid kõrvuti boksides, mis on teineteisest eraldatud vahekardinatega. Asitõendi (haigla videosalvestise)
17. augusti
18. a vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, kuidas
19. juunil 2016 ajavahemikul 08.11-08:29 haigla palatis, kus ruumi keskel paikneb voodi, paremal ja vasakul paiknevad kardinad, meesterahvas (kohtumenetluse käigus on tuvastamist leidnud, et tegemist on I.Z-iga, ka süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et tunneb end pildilt ära) tõuseb voodist püsti, seisab voodi juures, siis kummardab parema kardina juures, võtab põrandalt rohelist värvi kilekoti. Ta istub voodi peale tagasi ning asetab maast võetud rohelist värvi kilekoti juba eelnevalt voodi peal olnud valge kilekoti kõrvale. Järgnevalt on fototabelist selgelt näha, kuidas I.Z vaatab rohelise kilekoti sisse ja võtab sealt välja esemed (musta värvi telefoni ja rahakoti), tõuseb püsti ja paneb võetud esemed seinal rippuva musta värvi jope taskusse. Järgnevalt istub I.Z taas voodi peale, võtab maas olevast kilekotist kingad ja paneb jalga. Seega on videosalvestiselt selgelt tuvastatav süüdistatava tegevus haiglapalatis, muu hulgas rohelisest kilekotist mobiiltelefoni ja rahakoti võtmine ning nende peitmine I.Z-ile kuuluva jope taskusse. Kohus on veendunud, et videosalvestisel on just süüdistatav ja videosalvestiselt on väga selgesti tuvastatav, kuidas I.Z võtab temale mittekuuluva kilekoti põrandalt, asetab oma voodi peale, võtab kilekotist võõrad esemed ning peidab jope taskusse. Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav, et algselt on I.Z-i voodi peal valget värvi kilekott ning on eluliselt usutav, et just valges kilekotis olid süüdistatavale kuuluvad asjad ning I.Z-ile ei saanud jääda valge kilekott tähelepanuta. Ka ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav pidas ekslikult just rohelist kilekotti, mis asus teda teisest haigest eraldava kardina all põrandal, endale kuuluvaks. Videosalvestise vaatlusprotokoll lükkab ümber ka süüdistavava väited, et ta ei vaadanud, mis kilekotis on ja võttis kilekoti koos asjadega kaasa. Vaatlusprotokollist on näha, kuidas I.Z võtab asjad kilekotist välja ja tema lahkudes jääb kilekott voodile. Seega oli I.Z-ile asju kilekotist välja võttes selge, et tegemist ei ole tema mobiiltelefoni ja rahakotiga. Veel pidas kohus I.Z-i süüd kinnitavateks tõenditeks kannatanu KR ja tunnistaja DK ütlusi, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla probleemjuhtumi registreerimisteatist, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastust taotlusele ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et I.Z on pannud toime ühe varguse katse ja ühe lõpuleviidud varguse. I.Z on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja seda 3 1-16-8092 korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt tarvitab ta pidevalt alkoholi. Ka kinnitab indikaatorvahendi protokoll, et 10.06.2016.a sündmuste järgselt oli I.Z alkoholijoove. Ka 15.06.2016.a sattus I.Z haiglasse just alkoholi tarvitamisest tekkinud terviseprobleemide tõttu. Samuti nähtub toimiku lk 126 olevast e-kirjast, et I.Z oli alkoholijoobes ka tema kinnipidamisel. Lisaks puudub tal kindel elukoht, sest kinnipidamisel 10.01.2017 andis ta oma elukohaks XXX Tallinn s.o aadressi, kuhu oli kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, kuid kust isikut tegelikult kätte saada ei õnnestunud.
20. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I.Z , kes vaidlustab sisuliselt 15.06.2016 varguses süüdimõistmist ning taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Süüdistatav tunnistab varguse toimepanemist
21. juunil 2016, kuid kinnitab, et võttis viina salaja halva enesetunde tõttu ja põhjusel, et teo toimepanemise ajal oli alkoholimüük keelatud. Kauplusele kahju ei põhjustatud, sest kaup tagastati rikkumata kujul. Süüdistatav eitab RR-le kuuluvate asjade vargust
22. juunil
23. Ta kinnitab, et pidas rahakotti ja mobiiltelefoni enda omaks. I.Z-i kinnitusel pidid ka temal olema kaasas mobiiltelefon ja rahakott, kuid tema jope taskutes neid ei olnud. Leides põrandalt kilekoti asjadega, arvas ta, et need kuuluvadki talle. Ta lahkus haiglast, sest ta tundis end halvasti ja vajas värsket õhku. I.Z märgib, et see peaks olema turvakaamera salvestiselt näha. Pärast haiglast lahkumist toimunut ta ei mäleta ega tea, mis asjadest sai. Tema teada sai kannatanu asjad tagasi. Süüdistatav kinnitab, et läbis alkoholisõltuvuse ravi juulis 2016 ja pärast seda ei ole ta viina ega muud kanget alkoholi tarvitanud. Samuti ei ole ta toime pannud uusi õigusvastaseid tegusid. Seoses sellega palub ta kohtult asendada talle mõistetud karistus üldkasuliku tööga, võimaldades jätkata seaduskuulekat elu.
24. I.Z esitas
25. veebruaril 2017 oma täiendavad kirjalikud seisukohad, milles kordab, et ta ei ole
26. juunil 2016 vargust toime pannud, ning palub asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Ta kirjeldab veel kord enda haiglasse sattumist ja sealt lahkumist ning kinnitab, et ta ei teadnud, et võttis kaasa võõrad asjad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.
28. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et halb enesetunne ja alkoholimüügi keeld ei ole sellised asjaolud, mis välistaks vastutuse
29. juunil 2016 toimepandud viinapudeli varguse katse 4 1-16-8092 eest või kergendaks selle teo eest mõistetavat karistust. Halva enesetunde korral oli süüdistataval võimalik pöörduda abi saamiseks arstide poole.
30. Seoses
31. juunil 2016 toime pandud vargusega leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et eeskätt haigla videosalvestis näitab selgelt, et I.Z pani toime süüdistuses kirjeldatud varguse. I.Z-i väide on, et ta pidas kilekotis olnud asju enda omadeks. Ta andis maakohtu istungil ütlusi, et ei tutvunud haiglas koti sisuga ning hiljem kaotas koti ilma teada saamata, et seal olid võõrad asjad. I.Z-ilt küsiti ristküsitluse käigus korduvalt, kas ta vaatas palatis kilekotti ning ta vastas kõigil kordadel eitavalt. I.Z kirjeldas asjade võtmist järgnevalt: „...nägin, et põrandal on kott koos rahakotiga, võtsin selle kaasa ja läksin.“ Täpsustavale küsimusele, kas ta vaatas EMOst lahkudes, mis kilekotis on, vastas I.Z: „Ei vaadanud. Nägin, et seal on rahakott, ma arvasin, et see on minu oma. Võtsin selle kätte ja läksin.“ (tl. 131 pöördel). Edasi väitis ta, et ka hiljem ta isegi ei vaadanud kilekotti sisse. Ta kinnitas, et asju, mis kilekotis olid, ta kotist välja ei võtnud (tl. 132). I.Z väidab apellatsioonis, et tema ütlusi peaks kinnitama haigla videosalvestis. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohtu otsuses on juba põhjalikult kirjeldatud seda, mis on videosalvestiselt näha. I.Z-i kirjeldus toimunust on videosalvestisega selges vastuolus. Maakohus kirjeldas otsuses asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokolli juures oleval fototabelil näha olevat järgmiselt: „[I.Z] tõuseb voodist püsti, seisab voodi juures, siis kummardab parema kardina juures, võtab põrandalt rohelist värvi kilekoti. Istub voodi peale tagasi ning asetab maast võetud rohelist värvi kilekoti juba eelnevalt voodi peal olnud valge kilekoti kõrvale. Järgnevalt on fototabelist selgelt näha, kuidas I.Z vaatab rohelise kilekoti sisse ja võtab sealt välja esemed (musta värvi telefoni ja rahakoti), tõuseb püsti ja paneb võetud esemed musta värvi jope, mis ripub seina peal, taskusse. Järgnevalt istub I.Z taas voodi peale, võtab maas olevast kilekotist kingad ja paneb jalga.“ Ringkonnakohtul jääb üle vaid tõdeda, et fototabelilt on tõesti näha maakohtu otsuses kirjeldatu. Seega lükkab haigla turvakaamera salvestis üheselt ümber I.Z-i väite, et ta ei vaadanud, mis põrandalt võetud kotis oli. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et I.Z on oma ütlustes toimunut moonutanud, jätmaks muljet, et ta võttis võõrad asjad kogemata. Esiteks lahknevad palatis toimunu osas I.Z-i ütlused asitõendi vaatlusprotokollist just küsimuses, kas ta vaatas, mis põrandalt võetud kilekotis on. Teiseks muutis I.Z kohtus ütlusi andes oma kohtueelses menetluses antud ütlusi pärast haiglast lahkumist toimunu osas. Kui kahtlustatavana andis I.Z ütlusi selle kohta, et läks pärast haiglast lahkumist poodi viina ostma, siis kohtus eitas ta poes käimist (tl. 132 pöördel). Nagu näha, on maakohtus esitatud versioon oli selline, mis toetas paremini tema väidet, et ta ei teadnud, et kotis on võõrad asjad. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid õigesti ning I.Z-i süüdimõistmine
32. juunil 2016 toimepandud varguses on põhjendatud. 5 1-16-8092
33. Ringkonnakohus ei näe alust I.Z-i vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. I.Z on korduvalt varavastaste süütegude eest karistatud. Praeguse menetluse esemeks olevad teod pani ta toime viiepäevase vahega. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul veendumust, et I.Z ei paneks toime uut kuritegu. Apellatsioonis esitatud väide, et I.Z läbis
34. a juulis alkoholi võõrutusravi, on paljasõnaline, kuna kohtule selle kohta ühtegi tõendit esitatud ei ole. Pealegi kinnitab I.Z, et ta on loobunud vaid kangete alkohoolsete jookide tarvitamisest. Maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatav on ka pärast 2016 suve jätkanud aktiivselt alkoholi tarvitamist (tl.132). Tema kinnipidamisel 10.01.2017 oli ta alkoholijoobes (tl. 126). Samuti nähtub kriminaalasja materjalist, et kriminaalmenetluse käigus kuulutati I.Z tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes vahistamist, sest ta ei elanud menetlejale antud elukoha aadressil, mistõttu kohtukutse kättetoimetamine osutus võimatuks. Kuigi kinnipidamisel nimetas isik enda aadressiks XXX, ei ole selle kohta esitatud mingeid tõendeid, näiteks üürilepingut või kinnistu omaniku nõusolekut. Selline käitumine seab kahtluse alla süüdistatava võimekuse alluda üldkasuliku töö ja käitumiskontrolli tingimustele, sest selle oluliseks eelduseks on alalise elukoha olemasolu. Süüdistataval ei ole ka töökohta, mistõttu puudub tal sissetulek. Eeltoodust tulenevalt ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks asendada isikule mõistetud vangistust üldkasuliku tööga.
35. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohtu
36. jaanuari
37. a otsus tuleb jätta muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata. ( Sten Lind ) Ivi Kesküla Orvi Tali 6