← Eesti

1-10-8350/27

Obsah (8)§ 121§ 199§ 215§ 202§ 87§ 75§ 74§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Täiendavate kohustuste kohaldamine Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 09. det

§ 121

;

§ 199

lg 2 p 7 ja 8;

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 ning

§ 202

lg 1 järgi; vabastatud karistusest ja kohaldatud

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit ning allutatud 1 aastaks

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Anne Ilmoja erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Maiken Mardim Richardo Paberits (isikukood 39401142022; elukoht xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Kohtuotsuse täitmiseks pikendada

§ 74

lg 4 alusel Richardo Paberitsile määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra, millega seoses lugeda katseaaja lõpptähtajaks

  1. jaanuar 2012 ning määrata Richardo Paberitsile täiendava kohustusena läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“. Täiendavad otsustused
  2. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, Richardo Paberitsile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
  3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Asjaolud Richardo Paberits on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  5. juuli 2010 otsusega

§ 121

;

§ 199

lg 2 p 7 ja 8;

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 ning

§ 202

lg 1 järgi; vabastatud karistusest ja kohaldatud

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit ning allutatud 1 aastaks

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx.

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal lisakohustusena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud Richardo Paberitsi kohta. Ettekandest nähtuvalt on Richardo Paberits rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Politsei edastatud teate kohaselt tuvastas politseipatrull

  1. novembril 2010 kella 19.04 paiku Väike tn 11 Viljandi maja ees alkoholi tarvitavad alaealised. Kasutades indikaatorvahendit mõõtis politsei Richardo Paberitisi joobeks 0,20 mg/l. Oma seletuses väidab Richardo Paberits, et oli jõi ühes korteris Väikesel tänaval enne koju minekut paar lonksu õlut. Kui korterist väljus, pidas politsei teda kinni ja mõõtis alkoholijoobe. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada Richardo Paberitsi katseaega 6 kuud ja täiendava kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujale“.
  2. Kohtu põhjendused 2.
  3. Seaduslikud alused menetlemisel

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise

§ 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena erakorralises ettekandes käsitletud asjaolud Richardo Paberitsi kohta. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt

§ 74

lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt

§ 75

lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Asjaolu, et Richardo Paberits on katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi on põhjendatud

§ 74

lg 4 alusel Richardo Paberitsile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 6 kuu võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 28. jaanuar 2012 ning määrata täiendava kohustusena Richardo Paberitsile läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.

  1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
  2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  3. peatüki §-des 383 –
  4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.