KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-234 Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Väärteoasi
) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel D.H-le Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
- juuli 2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,005683 määratud 25 trahviühikuline rahatrahv (100 eurot) 2 päeva arestiga.
- Arest pöörata täitmisele kohe pärast seda, kui D.H vabaneb vangistuse kandmiselt.
- Määruse koopia saata D.H-le , Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, Tartu Vanglale ja Viljandi kohtutäitur Janek Poolile. Edasikaebamise kord Selle määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates hetkest, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2). PÕHIOSA Asjaolud
- juuli 2015 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,005683 karistati D.H liiklusseaduse § 261 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mis tuli tasuda ositi
- septembriks
- Otsus jõustus
- augustil
- 1 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur palub
§ 72ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel otsustada trahvi asendamine arestiga.
Avaldaja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 4. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara olemasolu ja töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik ei tööta ja tema kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnik selgitas istungil, et ta ei suuda trahvi ära maksta ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
§ 72
lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
§ 72
lg 2 järgi vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
§ 69
lg 1 järgi vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohtutäituri esitatud andmete järgi on D.H 25 trahviühikuline rahatrahv tasumata täies ulatuses. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud enam kui kolme ja poole aasta jooksul. Et ka D.H enda sõnul ei suuda ta trahvi tasuda, tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahuldada ja D.H-le määratud 25 trahviühikuline rahatrahv asendada arestiga 2 päeva. Kohus ei pea iseenesest põhjendama, miks ta ei asenda aresti üldkasuliku tööga. Nimelt ei ole üldkasulik töö mitte eraldi karistusliik, vaid aresti surrogaat: Pikamäe –
. Kommentaar.
- trükk, § 69/1.
- Seega on olukord samasugune, nagu nt tingimisi vangistuse puhul, mis on samuti vaid reaalse vangistuse surrogaat – ja kohus ei pea põhjendama, miks ta mõistab reaalse vangistuse (selmet jätta see tingimisi täismisele pööramata): Pikamäe –
. Kommentaar.
- trükk, § 73/2.
- Olgu siiski öeldud järgmist. D.H on kuni käesoleva aasta mai lõpuni vanglas. Seega ei saaks ta kolme järgneva kuu jooksul üldkasulikku tööd teha. Juba see muudab sellise töö kohaldamise küsitavaks. Lisaks on võimalik, et kolme kuu pärast D.H mingil põhjusel enam üldkasulikku tööd teha ei taha või ei suuda. Ilmselt kõige olulisem on siiski see, et üldkasuliku töö tegemine eeldab, et kohus kasvõi mõningal määral süüdlast usaldab ja lähtub sellest, et töö saab tehtud. Vange kuigivõrd usaldada ei saa. Esiteks juba seetõttu, et nad on rikkunud ühiselu reegleid nii rängalt, et neid on karistatud reaalse vangistusega. Teiseks võivad nad millalgi kunagi alles (võrdlemisi) kauges tulevikus vabanemise ajaks üldkasuliku töö tegemise kohustuse ära unustada ja/või riigi n-ö radalilt kaduda. Selle tagajärg aga oleks see, et nende süü jääb lunastamata. See vastuvõetav ei ole. Seetõttu jääb D.H arest üldkasuliku tööga asendamata. Asendusarest tuleb pöörata täitmisele kohe pärast seda, kui D.H vangistusest vabaneb. /allkirjastatud digitaalselt/ 2