lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Rainer Amur Süüdistatav A.V – ik: xxx, EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; elukoht: xxx; töökoht: E R ; varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 32-l korral, millest 31 on liiklusalased rikkumised. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 20.05.2008.a. Kaitsja advokaat Uido Truija järgi RESOLUTSIOON Süüdi mõista A.V
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 2 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel hüvitada tsiviilhagi 12 620 (kaksteist tuhat kuussada kakskümmend) krooni kannatanu MK kasuks katseaja jooksul.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta A.V-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks) kuuks. Välja mõista A.V-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära- 6525 krooni, 2) kohtuarstlik ekspertiis – 2875 krooni, 3) kaitsjatasu – 1138.70 krooni. _ Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB pangas või arvele 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777; ära märkida kriminaalasja number „1-08-9024 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viisteist) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS A.V süüdistatakse selles, et tema 06.10.2006. a. kella 12:25 ajal, juhtides mootorsõidukit Xxxregistreerimisnumbriga xxx, liikudes Tallinnas Pärnu mnt-l teises sõidureas, lähenedes Pärnu mnt 107/109, Tallinn juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, vahetas kolmerealisel teel vahetult enne ülekäigurada sõidurada, sõites kolmandale sõidurajale, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi /esmane juhiluba/, teeolusid /märg/, ilmastikutingimusi /pilves, väike vihm/ liikluse tihedust /teisel sõidurajal liikusid sõiduautod/ ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /LE § 123/, ei vähendanud sõiduki kiirust, et peatuda ülekäiguraja ees jalakäijatele tee andmiseks, kes ootasid tee ületamise võimalust kuigi pärisuunavööndi teises sõidureas olid seisma jäämas sõidukid jalakäijatele tee andmiseks /LE § 46, 47/, põhjustades liiklusõnnetuse, sõites otsa reguleerimata ülekäigurada vasakult paremale ületavale jalakäijale MK’le, tekitades 3 kannatanule raske tervisekahjustuse: parema sääreluu ülaosa (külgmise põnda) murru ning nahaaluse verevalumi paremale säärele ning varalise kahju mootorsõiduki Xxx omanikule JO. Oma käitumisega rikkus A.V järgmisi liiklusnõudeid: LE § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/, § 47 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees/, § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani A.V toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse kulud: Kannatanule MK’le tekitati füüsiline, moraalne ja varaline kahju. Tsiviilhagi on esitatud summas 12620.- krooni. Kannatanule JO tekitati varaline kahju. Kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Süüdistatav A.V tunnistas ennast kuriteos kohtuistungil süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde enda karistamise osas. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.V-le mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi 2-aastane vangistus.
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Lisaks peab A.V
lg 2 p 1 alusel hüvitama tsiviilhagi 12 620 krooni kannatanu MK kasuks katseaja (18 kuud) jooksul.
lg 1 p 1 alusel tuleb lisakaristusena võtta A.V-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10-ks kuuks. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. A.V tuleb süüdi tunnistada
Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.-krooni (II astme kuritegu 1,5 miinimumpalka) ja ekspertiisikulud ning advokaadi õigusabikulud . Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.