1 Väärteoasi nr 4-18-4106 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4106 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Mal

§ 72

ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub sissenõudja otsustada tasumata rahatrahvi summas 960 eurot asendamine arestiga. Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond juhindus kohtule taotluse esitamisel TMS §-st 201 lg-st 1, mille kohaselt rahatrahvi asendamist arestiga taotleb kohtult sissenõudja. Viru Maakohus määras 07.09.2018 määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna taotluse B.G-le määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga vaadata läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 02.10.2018 kell 09.

1. Kohtuistungile 02.10.2018 kell 09.30 B.G ei ilmunud, kuid teatas kohtule telefoni teel, et on xxxx tööl ning Eestisse tagasi tuleb peale
2. oktoobrit. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, määrates uueks kohtuistungi toimumise ajaks 23.10.2018 kell 09.
3. B.G teatas kohtule 02.10.2018 kell 20.32 e-kirja teel, et kahjuks ei saa ta tulla kohtusse määratud ajal, ta on Eestis 12.-
4. oktoober, töötab xxxx. Ta võib teha ülekande ja selle saata. 3 Kohtuistungile 23.10.2018 kell 09.30 B.G ei ilmunud. Kohtukutse kättesaamise kohta kohtul andmed puuduvad, isiku telefon oli välja lülitatud. 30.10.2018 tegi kohus päringu Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale, et saada teada, kas B.G on rahatrahvi tasunud. 31.10.2018 vastas Politsei- ja Piirvalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond kohtu päringule, et B.G-le määratud rahatrahvi ei ole tasutud. Kohtuistungile 28.11.2018 kell 11.00 B.G ei ilmunud. Kohtukutse kättesaamise kohta kohtul andmed puuduvad, korduvalt proovitud isikule helistada, kuid telefon algul kutsub, pärast on välja lülitatud. Kohtuistungile 07.01.2019 kell 09.30 B.G ei ilmunud, tema kohtukutse aadressilt xxxx tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Isikule prooviti helistada, telefon kutsus, kuid keegi sellele ei vastanud. VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 140 lg 1 kohaselt menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. KrMS § 140 lg 21 sätestab, et vajaduse korral märgib menetleja tagaotsitavaks kuulutamise määrusesse kohustuse toimetada tagaotsitav tabamisel menetleja juurde, järgides sundtoomise kohta sätestatut. Arvestades kõike eelnevat, oli kohtul põhjust asuda seisukohale, et võlgnik B.G hoidub kõrvale tema suhtes käimasolevast kohtumenetlusest, mistõttu ta tuleb KrMS § 140 lg 1 kohaselt asukoha kindlaks tegemiseks kuulutada tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldada tema suhtes sundtoomist Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kohtuistungile. Lisaks on oluline asjaolu, et VTMS § 211 lg 11 kohaselt lahendab maakohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Viru Maakohus tegi 07.01.2019 määruse, millega määras kuulutada võlgnik B.G tagaotsitavaks ja B.G tabamisel kohaldada tema suhtes sundtoomist kohtuistungile Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja, aadressile Rakvere Rohuaia 8, teatades sellest eelnevalt kohtule. Määrus saadeti täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale. Võlgnik B.G saatis kohtule 28.02.2019 e-posti aadressilt xxxx e-kirja, milles ta palub kohtul selgitada, et mis õigusega temalt kohtu kaudu trahvi maksmist nõutakse, kui kohtutäitur võtab nimetatud asjas raha ja tegeleb selle asjaga. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman teatas kohtule oma e-kirjas 01.03.2019, et võlgniku väited ei vasta tegelikkusele. Antud rahatrahvi katteks ei ole laekunud sentigi tema arvele ja samuti ei ole teada, et võlgnik oleks ise PPA-le maksnud. Trahvi asendamise vajadusest teavitas ta põhjusel, et võlgnikul on varasemaid nõudeid ehk oleks ka trahvi osaliselt täidetud, siis asendamise vajadus oleks sellest hoolimata, arvestades rahatrahvi suurust ja võlgniku suhtumist oma kohustustesse. 4 Võlgnik B.G kinnitas kohtuistungil 10.04.2019, et tal on rahatrahv summas 960 eurot tasumata. Kuna ta oli xxxx tööl, siis ei saanud ta tulla kohtuistungile. Kuna tal oli ka abielulahutus, siis ta võõrastele telefoninumbritele ei vastanud. Xxxx oli ta korraga 2 kuud tööl ja nädal kodus. Ema hoidis sellel ajal tema alaealisi lapsi. B.G lubas kohtule, et maksab rahatrahvi ära. Ta ei nõustu minema aresti kandma, vaid taotleb talle asenduskaristusena mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga. VTMS § 211 lg 1 järgi maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

§ 72

lg 1 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72

lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti.

§ 69

lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotluse ja selle lisadega, kuulanud ära võlgniku B.G , leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. B.G puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, samuti puudub tal vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Arvestades eeltoodut, asendab kohus

§ 72

alusel B.G-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 26.05.2015 otsusega väärteoasjas nr: 2590,15,001774 LS § 224 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahvi 240 trahviühiku ulatuses, s.o 960 eurot 24 päevase arestiga. B.G väidet, et ta võiks veel lähiajal rahatrahvi tasuda, peab kohus paljasõnaliseks, sest ta ei tööta ega ole temale määratud rahatrahvi tasumisega pikema aja jooksul suutnud isegi alustada. Lisaks sellele on tal kohtutäituri andmetel ka muid nõudeid. Kohus ei pea põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest B.G eelneva käitumise põhjal on alust arvata, et ta võib sellest hakata kõrvale hoiduma. Arest kuulub koheselt ärakandmisele, sest B.G on pikemat aega teadlikult ja tahtlikult hoidunud kõrvale tema suhtes käimasolevast kohtumenetlusest, mistõttu on kohtul põhjendatult alust arvata, et vabatahtlikult ta aresti kandma ei lähe. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik