← Eesti

1-18-7257/16

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-7257 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorra

) § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile.

  1. Määrus saata P.G-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Kohtuotsus
  2. Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2018 otsusega tunnistati P.G süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta ja kaks kuud.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, st üks aasta ja kümme päeva vangistust jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui P.G ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p -des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.

juuli – 11. september 2018, s.o 1 kuu ja 20 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ja loeti koheselt kandmisele kuuluv 1

(4)vangistus kantuks. Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
  1. oktoobrist
  2. Erakorraline ettekanne
  4. aprillil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale P.G kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
  5. P.G tarvitas
  6. ja
  7. märtsil 2019, st kahel korral, alkoholi ja rikkus sellega talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Ka ei ilmunud ta
  8. märtsil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja rikkus sellega talle katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kirjalikus seletuses tunnistab P.G alkoholi tarvitamist ja registreerimisele ilmumata jätmist. Alkoholi tarvitamist põhjendab P.G depressiooni ja mitmeid päevi kestnud joomatsükliga. Registreerimisele ilmumata jätmist põhjendab P.G alkoholijoobega.
  9. P.G suhtes algas kriminaalhooldus
  10. novembril
  11. Kriminaalhooldusametnik kohtus P.G-ga esimest korda
  12. novembril 2018, mil ta tegi P.G elukohas kodukülastuse, kuna P.G ei ilmunud registreerimisele
  13. ja
  14. novembril
  15. P.G sõnul ei saanud ta kutset kätte, kuna ei saanud haigusest tingitud liikumisraskuste tõttu trepikojas post kasti juures käia. Edaspidi on ta registreerimiskohustust täitnud. Ta rikkus seda kohustust ainult
  16. märtsil 2019, mil ei ilmunud registreerimisele. P.G on töövõimetuspensionär ja talle on määratud keskmine puue. Ta pole tööga hõivatud, kuid talvisel perioodil leidis ta ajutist rakendust Eesti Raudteel. Ta sõlmis
  17. detsembril 2018 Swedbankis püsikorralduse lepingu, mille alusel läheb 12 kuu jooksul igas kuus tema arveldusarvelt 45,71 eurot kohtukulude katteks. Ta on planeeritud liiklusohutusprogrammi, mis toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduses mais
  18. Kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest järgimist on kontrollitud kuuel korral ja kahel korral tuvastati rikkumine. Esimese rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. P.G sõnul sattus ta varem alkoholi tarvitades tsüklisse ja ta jõi nädal aega järjest. Tal esines joomaperioode kolm kuni neli korda aastas. P.G sõnul mõistab ta seost õigusrikkumiste ja alkoholi vahel.
  20. märtsil 2019 tegid kriminaalhooldusametnik ja kaks politseiametnikku P.G juurde kodukülastuse, kuid P.G ei avanud neile ust. Kuna P.G telefonile helistamise ajal oli kuulda, et korteris helistab telefon, ja uks polnud lukustatud, sisenesid nad korterisse. Kui nad jõudsid korterisse, magas P.G elutoas diivanil, tema nägu ja pea olid verekoorikus ja köögis olid viinapudelid ja õllepurgid. P.G tuvastati joove. Kohustuse rikkumise tõttu kutsuti P.G kriminaalhooldusametniku vastuvõtule
  21. märtsil
  22. Vastuvõtuaega selgitati kodukülastuse käigus ja lauale jäeti kirjalik teatis. P.G ei ilmunud
  23. märtsil 2019 registreerimisele. Tehti taas kodukülastus, kuid uks oli lukus.
  24. märtsil 2019 tegid piirkonnapolitseinikud kodukülastuse P.G elukohas ja tuvastasid tal joobe.
  25. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku määrata P.G-le katseajaks

§ 75

lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile, sest P.G on aastaid esinenud joomatsükleid, mille tõttu on kannatanud nii töö- kui ka peresuhted ja mille tõttu pole ta suutnud täita talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, P.G tunnistab oma alkoholiprobleemi ja võimalikku sõltuvust ja on valmis alluma alkoholiravile. Teadlik tegelemine sõltuvusprobleemiga on pikemas perspektiivis vangistusest mõjusam ja asjakohasem. 2

(4)Kohtu seisukoht
  1. Kohus tuvastab indikaatorvavahendi kasutamise protokollide ja P.G kirjaliku seletuse alusel, et P.G tarvitas
  2. ja
  3. märtsil 2019 alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest nähtub, et politseiametnikud tuvastasid
  4. ja
  5. märtsil 2019 indikaatorvahendiga P.G väljahingatavas õhus alkoholisisalduse.
  6. märtsil 2019 oli indikaatorvahendi näit 1,46 mg/l ja
  7. märtsil 2019 oli indikaatorvahendi näit 1,08 mg/l. Alkoholi tarvitamist
  8. ja
  9. märtsil 2019 tunnistab ka P.G kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses. P.G pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. P.G väitel tarvitas ta
  10. ja
  11. märtsil 2019 alkoholi depressiooni tõttu. Depressioon ei vabanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, sest süüdimõistetu, kellele on katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeld, peab depressiooni ajal hoiduma alkoholi tarvitamisest ja leidma tuju tõstmiseks mõne muu viisi. Seega rikkus P.G kahel korral talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

  1. Kohus tuvastab registreerimislehe ja P.G kirjaliku seletuse alusel, et P.G ei ilmunud
  2. märtsil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimislehest nähtub, et
  3. märtsil 2019 toimunud kodukülastuse käigus teavitati P.G, et ta peab järgmisel korral ilmuma registreerimisele
  4. märtsil
  5. Registreerimislehest nähtub ka, et P.G ei ilmunud
  6. märtsil 2019 registreerimisele ega teatanud eelnevalt tulemata jätmisest. Registreerimisele ilmumata jätmist
  7. märtsil 2019 tunnistab ka P.G kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses. P.G pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab registreerimiskohustuse rikkumist. Alkoholi tarvitamine, millega põhjendab P.G registreerimisele ilmumata jätmist
  8. märtsil 2019, pole mõjuv põhjus registreerimiskohustuse rikkumiseks, sest süüdimõistetu peab katseajal oma elu korraldama nii, et alkoholi tarvitamine ei hakka takistama registreerimiskohustuse täitmist ja ta saab ilmuda registreerimisele kainena. Seega rikkus P.G ühel korral talle katseajaks

§ 75

lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

  1. Kuna esimese alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest
  2. märtsil 2019 tegi kriminaalhooldusametnik P.G kirjaliku hoiatuse, ei saa kohus esimese alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest omapoolseid meetmeid rakendada. Teise alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest ja registreerimiskohustuse rikkumise eest pole kriminaalhooldusametnik P.G hoiatanud. Seega saab kohus nende rikkumiste eest rakendada omapoolseid meetmeid. 10.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb P.G-le täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. 11. Vangistuse täitmisele pööramine kui

§ 74

lg 4 alternatiividest kõige raskem tuleb kontrollnõuete või kohustuste rikkumise korral kõne alla juhul, kui süüdimõistetu on korduvalt rikkunud mõnda kontrollnõuet või kohustust või kui ta on rikkunud mitut kontrollnõuet või kohustust ja on alust arvata, et ta rikub kontrollnõudeid või kohustusi ka edaspidi. Kui on võimalik, et süüdimõistetu täidab edaspidi kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, tuleb määrata talle täiendavad kohustused või pikendada katseaega. 3

(4)
  1. P.G rikkus kahel korral kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, kusjuures kahe rikkumise vahele jäi vaid neli päeva ja ta tarvitas alkoholi nädal aega järjest. Alkoholi tarvitamise tõttu rikkus P.G ka kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samas pole P.G varem kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitanud ning enne esimest alkoholi tarvitamise keelu rikkumist täitis ta registreerimiskohustust nelja kuu jooksul korrektselt. Need asjaolud võimaldavad loota, et uued rikkumised ei ole möödapääsmatud. Need rikkumised aga jäävad ära üksnes juhul, kui P.G hoidub edaspidi alkoholi tarvitamisest. P.G ilmus kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ka pärast seda, kui ta oli märtsi s 2019 rikkunud kahel korral kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja ühel korral kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ja ta andis
  2. aprillil 2019 toimunud registreerimisel antud kirj alikus seletuses nõusoleku alluda alkoholivastasele ravile. Niisiis võib eeldada, et P.G on motivatsioon alkoholi tarvitamisest hoiduda ja kinnipeetav mõistab selliselt toimimise vajalikkust. Kuna P.G on alkoholi tarvitanud joomatsüklitena, vajab ta alkoholi tarvitamisest loobumiseks alkoholivastast sõltuvusravi. Eelöeldu annab mõningase aluse loota, et alkoholivastane ravi osutub edukaks . Seetõttu määrab kohus

§ 74lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel P.G-le kohustuse alluda alkoholivastasele sõltuvusravile. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.