Obsah (6)

§ 424§ 68§ 65§ 74§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5478 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk V

§ 424

järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestati D.N-i eelvangistuses viibitud aeg 13.04.2016 – 14.04.2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning loeti D.N-i kandmata karistuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati D.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.12.2014 otsusega nr 1-14-9352 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse, võrra ning mõisteti D.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendati 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust 718 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli D.N ära teha 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on D.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXXX.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati D.N kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 20.08.

2. 05.07.2018 esitas kriminaalhooldusametnik järjekordse erakorralise ettekande, milles taotles D.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 13.08.2018 määrusega pöörati täitmisele D.N-ile Tartu Maakohtu 04.08.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud 16 päeva vangistust. 3.
4. Üldkasuliku töö ajakavast nähtub, et D.N pidi ajavahemikul 15.03.2018–25.03.2018 tegema 58 tundi 30 minutit üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehest nähtub, et D.N tegi ajavahemikul 16.03.2018–25.03.2018 ära 20 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö arvestuslehe järgi tegi D.N 32 tundi üldkasulikku tööd aprillis 2018 ja 30 tundi üldkasulikku tööd mais
5. Üldkasuliku töö arvestuslehest nähtub, et pärast 26.05.2018 pole D.N teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. D.N tunnistab, et ta tegi märtsis 2018 üldkasuliku töö tegemise ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunnid ära osaliselt ning juunis 2018 ei teinud ta ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tunde. D.N põhjendab üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist juhutöödega ja tervisliku seisundiga. 3.
6. Maakohus leidis, et süüdimõistetul polnud mõjuvat põhjust ajakavas ettenähtud üldkasuliku töö tundide tegemata jätmiseks
7. aasta märtsis ja juunis. Juhutööde tegemine pole mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks, sest süüdimõistetu peab üldkasuliku töö tegemise perioodil oma elu korraldama nii, et juhutööd ei takista tal ajakavades ettenähtud üldkasuliku töö tundide tegemist. Haigus võib küll olla mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks, aga haigust on vaja tõendada. D.N on esitanud arstitõendid, mis kinnitavad, et ajavahemikul 16.04.2017 – 25.04.2017 oli tal XXX ja ajavahemikul 25.12.2017 kuni 08.01.2018 käis ulatusliku XXX tõttu tema juures koduõde. D.N pole aga esitanud arstitõendit, mis kinnitab, et ka märtsis 2018 ja juunis 2018 oli tal haigus, mis takistas üldkasuliku töö tegemist. Asjaoludest, et süüdimõistetul oli aprillis 2017 XXX ja detsembri lõpus 2017 jaanuari alguseni 2018 oli süüdimõistetul XXX, ei saa järeldada, et süüdimõistetul oli mõni haigus ka märtsis 2018 ja juunis
8. Ka asjaolu, et süüdimõistetu tegi juhutöid, annab aluse öelda, et D.N ei olnud üldkasuliku töö tegemist takistavat haigust. Seega jättis süüdimõistetu mõjuva põhjuseta tegemata osa märtsis 2018 ettenähtud üldkasuliku töö tunde ja kõik juunis 2018 ettenähtud üldkasuliku töö tunnid. 3.
9. Registreerimislehest nähtub, et süüdimõistetu ei ilmunud 06.03.2018 registreerimisele, kuigi 09.02.2018 kinnitas ta oma allkirjaga, et peab järgmisel korral ilmuma registreerimisele 06.03.
10. Registreerimislehe järgi pole süüdimõistetu ilmunud registreerimisele ka pärast 06.03.
11. D.N tunnistab, et ta ei ilmunud varem kokkulepitud ajal registreerimisele 06.03.2018, 01.06.2018, 04.06.2018 ja 02.07.
12. Süüdimõistetu ei osanud öelda, miks ta ei 2 ilmunud registreerimisele 04.06.2018 ja 02.07.
13. Registreerimisele mitteilmumist 06.03.2018 põhjendab süüdimõistetu asjaoluga, et tal polnud raha bussisõiduks. Registreerimisele mitteilmumist 01.06.2018 põhjendab süüdimõistetu asjaoluga, et ta jäi bussist maha. Maakohus leiab, et süüdimõistetul polnud mõjuvat põhjust registreerimisele ilmumata jätmiseks. Sõiduraha puudumine ja bussist mahajäämine pole mõjuvad põhjused registreerimisele ilmumata jätmiseks, sest üldkasuliku töö tegemise perioodil peab süüdimõistetu korraldama oma tegevuse nii, et tal oleks raha bussisõiduks ja ta jõuaks õigel ajal bussi peale. Seega jättis süüdimõistetu neljal korral mõjuva põhjuseta ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, rikkudes sellega talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Need rikkumised ei olnud D.N-i jaoks esimesed. Nimelt tegi kriminaalhooldusametnik 03.10.2017 D.N-ile hoiatuse kokkulepitud aegadel registreerimisele mitteilmumise ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmise eest. 3.4. Maakohtul ei jäänud juba formaalselt üle midagi muud kui D.N vanglasse saata. Nimelt ilmneb

§ 69lg 1 ls-st 1, et üldkasulikku tööd ei või teha kauem kui kaks aastat.

D.N saab see kaheaastane periood täis 20.08.

1. See tähendab, et juba sel põhjusel tuleb D.N vanglasse saata. Lisaks aga õigustab D.N-i vanglasse saatmist ka tema rikkumiste tõsidus. Süüdimõistetu asus juba ca pool aastat tagasi kriminaalhoolduse nõuetele n-ö vilistama. Ta loobus kriminaalhooldajaga suhtlemisest ja jättis suure osa üldkasulikust tööst tegemata. D.N on sarnasel moel käitunud juba
2. aastal. D.N-i vabadusse jätmist ei saa tingida ka tema viited oma kehvale tervisele. Esiteks on D.N piisavalt terve, et üldkasulikku tööd teha: ta on seda ligi 300 tundi teinud ja lisaks sellele on ta teinud erinevaid juhutöid. Teiseks aga tuleb tähele panna seda, et kui vangistusega karistatud inimese tervis ei võimalda tal üldkasulikku tööd teha, tuleb ta paratamatult vanglasse saata: oma karistuse peab kurjategija kandma. 3.
3. Erakorralise ettekande ja kriminaalhooldaja maakohtus antud selgituste kohaselt on D.N ära teinud 282 tundi ja teha on veel 436 tundi. Seega on süüdimõistetul ära kantud 282 päeva, s.o 9 kuud 12 päeva vangistust, ja ta tuleb saata vanglasse karistust kandma 436 päevaks, s.o 1 aastaks 2 kuuks 16 päevaks. Määruskaebus
4. Tartu Maakohtu 13.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D.N-i kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Määruskaebuse kohaselt on D.N suuliselt avaldanud, et on kutsutud Talinnasse, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia kirurgi dr Mikomägi vastuvõtule 06.09.2018, mille D.N leppis kokku käesoleva aasta kevadel. Määruskaebuse esitaja peab oluliseks nimetatud erialaarsti vastuvõtule minemist, kuna otsustakse isiku XXX vajadus ja vastava ravi kohaldamine. Seetõttu tuleks maakohus määrus tühistada.
5. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.09.
6. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
8. Maakohus on tuvastanud, millised rikkumised on süüdimõistetu toime pannud ja et süüdimõistetul puuduvad selleks mõjuvad põhjused. Mõjuvatest põhjustest ei ole juttu ka määruskaebuses. Nimetatud asjaolu, et süüdimõistetule on määratud arsti vastuvõtu aeg ei näita, miks süüdimõistetu ei ole täitnud registreerimiskohustust ega ole sooritanud üldkasuliku töö tund nõuetekohaselt. Samuti nagu on märgitud määruskaebuses, on tegemist suusõnaline teabega, mille paikapidavuses ei ole kohtul millelegi tugineda. Esitatud määruskaebus ei sea kahtluse alla maakohtu järeldusi ning D.N-i karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Samuti ei ole arsti vastuvõtuaeg asjaolu, mille aluseks peaks mõistetud karistuse jätma täitmisele pööramata.
9. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Tasu koosneb seisukoha väljaselgitamisest kaebuse esitamiseks ning määruskaebuse koostamisest kokku 2 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb D.N hüvitada T. Metsma kaitsjatasu 60 eurot.
10. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
11. augusti 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk