4-18-1539/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.septembril 2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1539 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi P.R väärteoasi LS § 223 lg.1, § 236 lg.1 järgi – Väärteoprotokoll AB 1563895 19.02.2018.a. Menetlusalune isik P.R isikukood XXX elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakait-sebüroo liiklusjärelevalvetalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 17.septembril 2018.a. Tallinnas Tallinna kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju , menetlusalune isik väärteoasja arutamisele ei ilmunud, kohtukutse on isik-likult kätte saanud RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.R LS § 223 lg.1 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme)) päeva. Süüdi tunnistada P.R LS § 236 lg.1 järgi ning mõista karistuseks arest 12(kaks-teist) päeva. Liitkaristuseks mõista KarS § 63 alusel P.R-ile arest kokku 22 (kakskümmend kaks) päeva. P.R-ile mõistetud arest 22(kakskümmend kaks) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestimajas Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest ning arest peab olema kantud

1. detsembriks 2018.a. 1 Tähtaegselt aresti kandmata asumisel kohaldada P.R-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus kuulutatakse 17.septembril 2018.a. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt 22.12.2017.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis P.R 22.12.2017.a. kell 20.50 ajal Tallinnas, Vabaduse pst. Ilo tn. nurgal mootorsõidukit, vastavalt oma sõiduki kiirusele ei hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool pidurdanud sõiduautole Hyundai xxx ning sõitis sõidukile tagant otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju J H. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuses osalenud juhina sellest politseile teatamata kuigi varalise kahju saaja polnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Rikkus LS § 49 lg.1, § 169 lg.4 p. 4,5, lg.5 nõudeid . Esimene kohtuistung P.R-i väärteoasjas toimus 23.aprillil 2018.a. ,kuid kohtul puudus kinnitus, et menetlusalune isik on saanud kohtukutse kätte , P.R kohtuistungile ei ilmunud. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi 31.maile 2018.a.,kuid menetlusalune isik ei saanud teistkordselt kohtukutset kätte ja kohus lükkas asja arutamise edasi 17.septembrile 2018.a. ning sellest kohtuistungi ajast oli menetlusalune isik teadlik (kohtukutse sai isiklikult kätte 25.augustil 2018.a.), Menetlusalune isik ei teavitanud kohut mitteilmumisest, samuti ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist . Eelnevast tulenevalt kohus arutab P.R-i väärteoasja VTMS § 90 lg.1 alusel ilma tema kohalolekuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada P.R-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest kokku arestiga 22 päeva, kuna menetlusalune isik on toime pannud rasked liiklusalased rikkumised, mille eest tuleb mõista range karistus. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et P.R-i süü Liiklusseaduse § 223 lg.1 ja § 236 lg.1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:-liiklusõnnetuse aktiga nr. 2563 koos sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning fototabeliga , millest nähtuvalt sõiduauto Toyota Avensis reg. Märgiga xxx sõitis tagant otsa eespool pidurdanud sõiduautole Hyundai xxx . Vigastada sai Hyundai tagumine põrkelaud /tl.1-9,); -Sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabeliga ning asitõendi vaatlusprotokolliga /tl. 10-15 / -Tunnistaja J H ütlustega selle kohta, et sõitis 22.12.2017.a. umbes kell 20.50 mööda Pärnu mnt. Vabaduse pst.suunas .Vabaduse pst.alguses jäi valgusfoori punase tule ette seisma, oli kolmandas reas.8-10 sekundit oli seisnud, kui talle sõitis tagant sisse takso nr.xxx.Helistas hädaabisse ja jäi politseid ootama. Avarii põhjustaja lahkus sündmuskohalt. Ebaadekvaatsus viitavad joobesolekule. Sõidukit ei liigutanud ja jäi sündmuskohale./tl.16/ 2 - P.R-i ütlustega 19.veebruarist 2018.a. et ta 2017.a. detsembris, paar päeva enne jõule sõitis tema kasutuses olnud sõiduautoga Toyota Avensis,reg.nr xxx Tallinnas. Ema helistas, et tal on tervisega probleeme ning soovis ,et ta ruttu koju läheks. Sõitis mööda Vabaduse pst. elukoha poole. Liiva bussipeatuse lähedal süttis fooris punane tuli. Tee oli väga libe ning ta ei jõudnud pidurdada ja sõitis otsa foori taga tema ees peatunud sõiduautole, mille marki ja numbrit ei tea.Tema autol sai kahjustada esiosa. Kuna oli ema pärast mures, siis ei jäänud sündmuskohale, vaid jätkas sõitmist. Parkis auto enda elukoha juurde ja läks ema juurde. Hommikul õue minnes avastas, et Toyota on kadunud. Selgus, et omanik oli lasknud sõiduki teisaldada. Kahetseb juhtunut. /tl.21-22/ -karistusregistri väljavõtte kohaselt on P.R kolm kehtivat väärteokaristust /tl.24-25/; Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – P.R-ile inkrimineeritud väärteod LS § 223 lg.1 ja § 236 lg.1 järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumised on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud Liiklusseaduse sätete rikkumised toime otsese tahtlusega, menetlusalune isik P.R tunnistas ise, et ta ei jõudnud pidurdada ja sõitis otsa foori taga tema ees peatunud sõiduautole, mille marki ja numbrit ei tea. Tema autol sai kahjustada esiosa,kuid sellele vaatamata ei reageerinud ja lahkus sündmuskohalt .Tema muretsemine ema tervise pärast ei ole kuidagi põhjuseks ,et lahkuda sündmuskohalt. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud P.R käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Isik tunnistas oma tegu, kuid puhtsüdamlikku kahetsust menetlusalune isik üles ei ole näidanud. Kohus asub seisukohale, et kuna P.R on kehtivaid väärteokaristusi kolm, nendest kaks on liiklusseaduse § 223 lg.1 rikkumised, mille eest on mõistetud rahatrahvid, kuid millede kohta karistuse täitmise info puudub , siis sellest tulenevalt leiab kohus, et antud liiklusalase rikkumise puhul tuleb menetlusalusele isikule P.R-ile karistuseks kohaldada aresti .Menetlusalune isik suhtus ka ise vastutustundetult oma rikkumisse, sest ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta oma õigusrikkumise kohtuistungile, et anda omapoolseid selgitusi ja esitada taotlusi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, asja arutamine toimus ilma tema kohalolekuta, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatule täitmisele asumisele ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab kohtuotsuse jõustumisest arvates aresti ärakandmise tähtajaks
2. detsember 2018.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111,
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3 4