1-15-1750/15

Kriminaalasi nr 1-15-1750 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1750 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu S.P tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu S.P elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub. Kohtuistungi toimumise aeg 20.10.
3. a (kaugkohtuistung) RESOLUTSIOON Jätta S.P temale Tartu Maakohtu 05.03.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1750 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 05.03.
5. a otsusega tunnistati S.P süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 8-kuulise vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.04.
6. a ja lõppeb 20.12.
7. a. Vangla toetab S.P vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha S.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu S.P selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära S.P, leiab, et S.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
9. S.P kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused S.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.
10. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 S.P on kriminaalkorras karistatud viiel korral (üks karistus kustunud) ja käesoleval ajal kannab S.P kolmandat korda karistusena mõistetud reaalselt täitmisele pööratud vangistust. S.P kehtivad karistused on mõistetud liiklussüütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab S.P karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud – mootorsõiduki joobes juhtimise eest. S.P varasemast elukäigust nähtuvalt on S.P-le mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. S.P-le on korduvalt antud võimalust kanda karistust vabaduses, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Enne karistust, mida S.P käesoleval ajal kannab, mõisteti S.P-le mootorsõiduki joobes juhtimise eest liitkaristuseks (uus kuritegu pandud toime katseajal) vangistus, mis kuulus reaalselt ärakandmisele (Tartu Maakohtu 19.03.
11. a otsuse kriminaalasi nr 1-13-2593). Ärakandmisele kuulus kokku 11 kuud 4 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 21.10.
12. a määrusega (kriminaalasi nr 1-13-2593) vabastati S.P tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. Kuna S.P ei täitnud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, pöörati Tartu Maakohtu 07.02.
13. a määrusega ärakandmata karistus, s.o 3 kuud 20 päeva vangistust, täitmisele. S.P selgituste kohaselt vabanes ta karistuse kandmiselt 01.06.
14. a. Kuriteo, mille eest S.P käesoleval ajal karistust kannab, on ta seega toime pannud ligikaudu 8 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Seega on lisaks varasemale võimalusele (Tartu Maakohtu 27.01.
15. a otsusega mõistetud karistus, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga) jätnud S.P kasutamata võimaluse kanda karistust vabaduses, kui ta oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt 2 vabastatud. Veelgi enam, kohus leiab, et S.P ei ole senini vajalikul määral mõjutanud reaalselt ärakantud karistused. 3.2 S.P-le ei ole tulenevalt karistusaja pikkusest koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. S.P ei ole vangistuse jooksul olnud hõivatud temast mitteolenevatel põhjustel ühegi taasühiskonnastava tegevusega. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. 3.3 Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on S.P toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. S.P puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused ja sellest lähtuv mõtlematu tegutsemine. Kuigi kohus peab positiivseks, et S.P on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et S.P reaalselt on suuteline oma senini väljakujunenud käitumist muutma. Kohtu sellesisuline veendumus tugineb S.P selgitustel, mille kohaselt on ta valmis pöörduma erialaspetsialisti poole üksnes siis, kui see ei sega tema töökohustuste täitmist. Sellest järeldab kohus, et S.P puudub senini arusaam probleemi tõsidusest ja temast lähtuvast ohust kogu ühiskonnale. Seega on alust kahelda, kas S.P on käesoleval ajal piisavalt motiveeritud, et maandada temast lähtuvaid kuriteoriske. Arvestades S.P varasemat käitumisviisi, puudub kohtul veendumus, et S.P on sellel korral suuteline läbima edukalt, korrektselt ja õiguskuulekalt katseaja koos kõikide nõuete ja kohustustega. Lisaks leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult S.P tagasiminek samasse elukohta, kuna S.P enda selgituste kohaselt peab ta alkoholisõltuvusest vabanemiseks muutma sõpruskonda. Samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise suurendab fakt, et S.P-lei ole vabanemise korral kindlat töökohta.
16. Kohus võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et S.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et S.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused. Raina Pärn Kohtunik 3