4-18-1210/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-1210 (2330,16,001187) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus, millega P.O-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
4. aprilli
5. a otsusega väärteoasjas nr 2330,16,001187 mõistetud rahatrahv asendati arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.O (isikukood määruskaebus XXX), RESOLUTSIOON
7. Viru Maakohtu
8. märtsi
9. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
11. aprilli
12. a otsusega väärteoasjas nr 2330,16,001187 määrati üldmenetluse otsusega P.O-le liiklusseaduse § 201 lg 1, § 223 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot. Otsus jõustus
13. mail
15. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati
16. juulil
17. a täitemenetlus. Rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäitur kontrollis võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kohtutäitur teavitas
18. märtsil 2018 sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
19. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas
20. märtsil
21. a Viru Maakohtule avalduse P.O rahatrahvi asendamiseks arestiga.
22. Viru Maakohus rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ja asendas P.O-le kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi 275 trahviühikut 27-päevase arestiga. Kohus asus seisukohale, et P.O-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna
23. aprilli 2016 otsusega mõistetud rahatrahv 275 trahviühikut, s.o 1100 eurot tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le
24. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 27 päeva. P.O puudub nii vara kui ka sissetulek trahvi tasumiseks, mis näitab seda, et tal ei ole võimalik rahatrahvi käesolevas väärteoasjas tasuda. Aresti kandmise algusajaks luges kohus P.O karistuse ära kandmise aja kriminaalasjas nr 1-16-
25. Aresti üldkasuliku tööga asendamise välistab süüdlase isik (korduvalt kriminaalkorras karistatud). P.O puudub kindel elukoht. Kohtul puudus veendumus selles, et ka pärast vangistust hakkaks P.O tegema vabatahtlikult üldkasulikku tööd.
26. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse P.O . Ta taotleb aresti kandmise edasilükkamist ringkonnakohtu lahendi tegemiseni. P.O palub asendada arest üldkasuliku tööga. Ta selgitab, et ei saanud trahvi ära maksta, kuivõrd juba
27. mail 2016 ta vahistati. Vangla talle trahvi tasumiseks tööd ei paku. Vabaduses
28. a sai P.O töövõimetuspensioni. Ta võib tasuda trahvi ositi kui vanglast vabaneb ja tööd leiab või teha üldkasulikku tööd. Elama asub P.O Narva. P.O märgib, et talle ei tagatud advokaadi abi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub seisukohale, et Viru Maakohtu
30. märtsi
31. a määrus P.O rahatrahvi arestiga asendamise kohta on põhjendatud ja seaduslik ning ka aresti asendamiseks üldkasuliku tööga põhjust ei ole. Seega puudub maakohtu määruse tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel alus.
32. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud selle, et P.O on rahatrahv 1100 eurot tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. Eelmärgitud asjaolu määruskaebuses ka ei vaidlustata.
33. Määruskaebuses palutakse asendada P.O rahatrahv üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nimetatud taotluse rahuldamist võimalikuks ei pea. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et P.O täidaks üldkasuliku töö tegemise nõudeid korrektselt. Taoliseks negatiivseks prognoosiks annab aluse asjaolu, et P.O on kohtuinfosüsteemist nähtuvalt korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste eest, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on 1 sõltuvusainete tarvitamine. P.O on ka väärteokorras karistatud NPALS § 15 järgi. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist. P.O korduv karistatus varguste toimepanemises ja tema sõltuvus narkootilistest ainetest näitab, et tegemist on isikuga, kelle puhul oleks määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Seetõttu on karistuse asendamine arestiga igati põhjendatud ning P.Oaotlus asendada rahatrahv üldkasuliku tööga, tuleb jätta rahuldamata. Rahatrahvi ajatamist P.O taotletud viisil VTMS § 211 ette ei näe. Aresti kandmise edasilükkamist ringkonnakohtu lahendi tegemiseni ei saa pidada põhjendatuks, kuivõrd maakohtu määruses sätestatu järgi algas P.O arest pärast temale eelmise karistusega mõistetud vangistuse ärakandmist. Seega peaks 2 praegusel ajal P.O kandma juba aresti, sest eelmise karistuse kandmiselt vabanes ta
34. mail
36. P.O heidab maakohtule ette kaitsja tagamata jätmise. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et õigusi on VTMS § 19 järgi P.O-le selgitatud. P.O ei ole kaitsjat taotlenud. Seega puudus maakohtul ka vajadus otsustada P.O-le kaitsja määramine.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja P.O määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3