1 Kriminaalasi nr 1-17-6627 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6627 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 751

lg 3 määrata I.I elektroonilise valve tähtajaks 4 (neli) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata I.I-le katseaeg kuni 29.12.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada I.I katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada I.I katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata I.I kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada I.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.I kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 31.07.2017 kohtuotsusega nr 1-17-6627 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja I.I karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.05.2017, s.o 1 päev karistusaja hulka ja ärakandmisele mõisteti 7 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.02.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 9 kuud) ning I.I-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.07.

1. Kinnipeetavat on iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Isiku poolt toimepandud kuriteod on eriliigilised. Kõige varasemalt on teda karistatud huligaansuse eest
2. aastal, kuid peale seda pole isik rohkem vägivaldseid kuritegusid toime pannud. Hiljem on isik toime pannud vargusi ja korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkohol, viimased kolm kuritegu on joobes juhtimised. Kinnipeetav on läbinud riigikeele A2 taseme õppe ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik tahab oma elu muuta ja loobuda alkoholist. Alates 16.02.2018 töötab isik vanglas majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. 3 Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust munitsipaaltoas aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda ema S B korterisse aadressil xxxx. Korteris elab S B koos oma xxxx tütrega. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga. Kodukülastuse käigus selgus, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Ema on nõus elektroonilise valve rakendamisega isiku suhtes antud aadressil. Isikul on keskeriharidus. Ta lõpetas
3. klassi Narva koolis nr 14, pärast seda omandas tisleri kutse Narva Kutseõppekeskuses. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt. Kinnipeetav töötas enne vangistust enamasti ametlikult. Ajavahemikul 01.09.2014 – 23.03.2015 töötas isik Eesti Elektrijaamas. Samuti töötas ta ametlikult firmas Personaal Service OÜ. Viimane töökoht oli 27.06.2017 xxxx, kus ta töötas kuni vangistuseni. Isikul oli raskusi majandusliku toimetulekuga, vajadusel abistasid vanemad. K-Raha andmetel on isikul rahalisi nõudeid 12 020,02 eurot, kuid ta on motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval hetkel puudub, kuid ema kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et on valmis poega toetama ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt. Varasema d kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Isik andis vestlusel mõista, et on väga motiveeritud tööle minema, vajadusel ka madala palga eest. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema S B ja isa V B. Isikul on neli õde. Peres on head ja toetavad suhted. Vanematega suhtleb isik telefoni teel. Isikul on eelmisest abielust poeg D B, kellega suhtleb vähe, sest endine abikaasa on suhtlemise vastu. K-Raha andmetel on isikul täitmata elatisnõudeid 9 322,17 euro ulatuses. Isikul on soov pojaga suhelda. Kinnipeetava suhtlusringi kuulusid kuritegeliku minevikuga inimesed, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad kriminaal- ja väärteod ning alkoholi tarvitamine. Isik hakkas alkoholi tarvitama 15-aastaselt ning on toime pannud kuritegusid, olles alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel on isikut karistatud AS § 70 järgi 23 korral. Isik teadvustab alkoholi tarvitamisega seotud probleeme ja püüab nendega tegeleda. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Narkootikume isik ei tarvita. Ilmnenud on alkoholi liigtarvitamise järgsed psüühilised muutused. Viru Vangla psühholoogi arvamusel on isikul positiivne hoiak, üldiselt adekvaatne mina-pilt, kuid esineb ennastõigustavat käitumist. Suhtlemisel on isik rahulik. Kinnipeetav ei tegele oma probleemidega, tarvitab alkoholi, otsib kiireid tulemusi ja kasu. E esmärgid elus on olemas, kuid isik ei mõista, mida nende saavutamiseks peab tegema. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik on temaga töötavate ametiisikute suhtes positiivselt meelestatud ja koostöövalmis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 38% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et juhul kui kohus peab otstarbekaks I.I tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleks tema katseaja pikkus määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 29.12.2019 ja käitumiskontroll määrata pikkusega 12 kuud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata I.I-le KarS § 75 lg 2 p- 4 des 2,4 ja 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. I.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et üks kuu enne vangi sattumist kodeeris ta end kolmeks aastaks. Ta on kodeerinud end teatud tähtaegadeks ka varem. Kodeerimised aitasid, aga alkoholiga seotud joobes juhtimised olid peale kodeerimise tähtaja lõppu. Kui kohus ta vabastab, on ta nõus alluma käitumiskontrolli nõuetele ja täitma kõiki kohustusi. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta helistas ülemusele, kelle juures ta enne vangistust töötas ja ta saab sinna tööle. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.I ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.I võib 4 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda, mis viitab, et ta ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegude toimepanemist, on tema käitumine vangistuses olnud nõuetekohane. Kinnipeetav on läbinud riigikeele A2 taseme õppe, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötab vangla majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ametnikega suhtlemisel on ta positiivselt meelestatud ja koostöövalmis. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ootavad. Tal on olemas kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris koos ema ja õega. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud kirjaliku nõusoleku poja elama asumiseks temale kuuluvasse korterisse ning seal ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult ja omas sissetulekut, kuid sellele vaatamata oli tal raskusi majandusliku toimetulekuga, mistõttu vajadusel toetasid vanemad teda materiaalselt. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek ning tasumata rahalisi nõudeid on tal üle 12 000 euro, on ema nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Samuti on kinnipeetav tööle asumisel motiveeritud oma võlgnevusi tasuma. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik töö suhtes valiv, on nõus ka madala palga eest töötama, mis võib kergendada töökoha leidmist. Eeltoodust nähtub, et isikul on vabanemisel olemas nii elukoht kui ka toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse minevikuga isikud, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, ta on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles, ka käesolev kuritegu on mootorsõiduki joobes juhtimine. Kinnipeetav teadvustab endale, et tal on alkoholi tarvitamisega probleemid ja ta püüab nendega tegeleda. Kohtu hinnangul aitab alkoholi tarvitamise keelu 5 kohaldamine vähendada alkoholi tarvitamisest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul I.I-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 29.12.
4. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus I.I viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel I.I-le katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 29.12.2019 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,4 ja 9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik