lg 2 p 2,3 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
Käitumiskontrolli ajal pidi ta järgmina
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.
Kriminaalhoolduse algus 15.11.2017 lõpp 30.04.
lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. L.I selgitas kohtus, et et rikkumisega on ta nõus, palub karistus täitmisele mitte pöörata. Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. L.I on juba varem rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja kahel korral ei ilmunud registreerimisele, ning kriminaalhooldusametnik tegi kaks kirjalikku hoiatust. Käesolev rikkumine seisneb selles, et L.I tuvastati 09.10.2018 kriminaalhoolduses registreerimise käigus alkoholijoove. Oma seletustes on ta kinnitanud alkoholi tarvitamist. Seega rikkus ta teadlikult ja tahtlikult kohtu poolt pandud kohustust. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Kuid Maakohus leiab, et kuna tegu on esimese erakorralise ettekandega L.I suhtes ning ta ise näitab üles soovi ja valmidust kriminaalhoolduse tätkamiseks, siis tuleb anda talle võimalus vabaduses oma käitumise korrigeerimiseks. Praktika kohaselt saab käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumine olla karistuse täitmisele pööramise alusel üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdimõistetu üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Kohus nõustub, et L.I rikkus kohustust tahtlikult, kuid võtab arvesse kriminaalhooldusaluse seletusi ja tema seisundit (tegemist eaka inimesega (73 aastat vana), kellel on erivajadus, xxx). Arvestades erakorralises ettekandes olevaid andmeid, süüdimõistetu seletusi, ei ole antud juhul rikkumised piisavad otsustamiseks, et käitumiskontroll L.I suhtes ebaõnnestus. Juhindudes
MS § 427 kohtunik 2 M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Merli Tammi-Jõeveer taotlus L.I´ile Viru Maakohtu 30.10.2017 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest. Kohtunik Larissa Prokopenko 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.