4-18-4613/6

Väärteoasi nr 4-18-4613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4613 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Taotlus Asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane P.M Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxviibimiskoht: Tartu Vangla. RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendada P.M-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt 14.07.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2490,17,000954 määratud rahatrahv 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, 30 (kolmekümne) päeva arestiga. VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 2 kohaselt määrata P.M-ile määratud asenduskaristus kandmisele viivitamata jätkuvalt pärast talle Tartu Maakohtu 13.09.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4699 karistuseks mõistetud ja Tartu Maakohtu 01.11.
5. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt vabanemist. Kohtumäärus tuleb saata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile ja P.M-ile ning teadmiseks Tartu arestikambrile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TP.M-i SISU JA MENETLUSE KÄIK 14.07.
6. a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2490,17,000954 P.M-ile liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 280 trahviühikut, s.o 1120 eurot, ja liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 29.07.
7. a. 07.09.
8. a saabus Tartu Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus P.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlus . 30.08.
9. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Sellest ja juhindudes KarS §-st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 1200 eurot asendamine arestiga. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 21.09.
10. a. P.M selgitas, et rahatrahv on maksmata, kuna ta ei käinud vabaduses tööl. Ta elas ema juures kuni karistuse kandmisele asumiseni. Karistus saab tal kantud 05.06.
11. a. P.M soovib vabanemise korral teha üldkasulikku tööd. Varasemad katseajad on tal kõik vangistusega lõppenud, tal on olnud alkoholiga probleeme. Eelmine kord oli ta pärast vabanemist umbes aasta aega kaine. Vanglas tegeleb ta ka selle probleemiga, käib psühholoogi ja psühhiaatri juures. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et P.M-ile karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. P.M-ile määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.07.
12. a otsusega rahatrahv kokku 1200 eurot. Rahatrahv on P.M senini tervikuna tasumata. P.M selgitustest järelduvalt puudusid tal piisavad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. Arvestades P.M majanduslikku olukorda ja asjaolu, et P.M kannab karistust kinnipidamisasutuses, on ilmne, et käesoleval ajal puuduvad igasugused väljavaated rahatrahvi tasumiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et P.M puudub vara, millele sissenõuet pöörata. P.M on soovinud vabanemise korral teha üldkasulikku tööd. Kuigi seadus näeb ette võimaluse asendada asenduskaristusena määratav arest üldkasuliku tööga, ei pea käesoleval juhul kohus võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei täida karistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eesmärke. Nimelt on P.M näidanud enda käitumisega üles äärmiselt ükskõikset ja hoolimatut suhtumist kogu õiguskorda. P.M on korduvalt karistatud (sealhulgas ka samalaadsete) süütegude toimepanemise eest. P.M on korduvalt kandnud tingimuslikku karistust, kuid karistused on täitmisele pööratud, kuna P.M ei ole suutnud täita talle kohtuotsustega määratud kohustusi. Seetõttu tuleb P.M ka käesoleval ajal kanda karistust kinnipidamisasutuses. Kohus peab oluliseks rõhutada, et karistust, mida P.M käesoleval ajal kannab, ei läinud ta vabatahtlikult kinnipidamisasutusse kandma. Kohtul tuli P.M kuulutada tagaotsitavaks. Kohus edastas P.M-ile teate, et vanglasse tuleb ilmuda 04.01.
13. a. P.M selgituste kohaselt alustas ta karistuse kandmist 2 08.06.
14. a. Seega ei täidaks kohtu arvates asenduskaristusena määratav üldkasulik töö eesmärke. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.M-ile määratud rahatrahv asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. P.M-ile määrati karistuseks rahatrahv kokku 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 300 trahviühikule 30 päeva aresti. P.M kannab käesoleval ajal karistust Tartu Maakohtu 13.09.
15. a otsuse ja Tartu Maakohtu 01.11.
16. a määruse alusel Tartu Vanglas. P.M-ile mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust pöörati täitmisele. Selleks, et tagada käesoleva määrusega määratud asenduskaristuse tähtaegne kandmine, tuleb kohtu hinnangul pöörata asenduskaristus täitmisele vahetult peale seda, kui P.M vabaneb täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt. Kohtu hinnangul on võimalik ainuüksi seeläbi tagada, et P.M reaalselt ka asenduskaristust kandma asuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3