← Eesti

4-18-5509/5

4-18-5509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, (Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-5509 (2302,18,011019) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi K.D ’i 25.10.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 25.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,

  1. Kaebuse esitaja K.D, isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-mail: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada K.D’i kaebus. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 25.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,011019 ning teha uus otsus millega: Tunnistada K.D LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi ning mõista talle LS § 224 lg 1 alusel põhikaristuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Kohustada K.D ’i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas 240 eurot (kakssada nelikümmnend) 10 (kümne) osamaksena maksegraafiku alusel: 1) 31.12.2018.a, summas 24 eurot; 2) 31.01.2019.a, summas 24 eurot; järgneva 1 3) 28.02.2019.a, summas 24 eurot; 4) 31.03.2019.a, summas 24 eurot; 5) 30.04.2019.a, summas 24 eurot; 6) 31.05.2019.a, summas 24 eurot; 7) 30.06.2019.a, summas 24 eurot; 8) 31.07.2019.a, summas 24 eurot; 9) 31.08.2019.a, summas 24 eurot. 10) 30.09.2019.a, summas 24 eurot. 4-18-5509 Rahatrahv tuleb tasuda Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 25.10.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2302,18,011019 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
  2. Kohtuotsuse ärakiri saata K.D ’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati K.D ’i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et K.D 07.10.2018 kell 10.37 ajal Harju maakonnas Ääsmäe haruteel, suunaga Ääsmäe – Hageri tee poole, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/L. Oma sellise tegevusega rikkus K.D LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 2 4-18-5509 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti teo toimepanemise osas kahetsust. Raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja määras K.D karistuseks LS § 224 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. KAEBUSE SISU 25.10.2018.a esitas K.D kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palits’i 25.10.2018 otsusele väärteoasjas 2302,18,011019 tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebaja leiab kaebuses, et kohtuväline menetleja on eksinud alkoholijoobe tuvastamisel ning seega tuleks väärteootsus tühistada. Samuti ei nõustu kaebaja määratud rahatrahvi suurusega, kuna leiab, et tema majanduslik olukord ei võimalda rahatrahvi nii suures ulatuses tasuda. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 07.11.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirmenetluse otsus on õiguspärane ning kaebaja poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ning lisab, et võttes arvesse kaebaja selgitusi tema majandusliku olukorra kohta, ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele ositi. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et K.D ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 25.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,011019 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, tuleb rahuldada ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
  3. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 224 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus 3 4-18-5509 on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Eelnevast nähtuvalt on seadusandja sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 224 lg 1 alusel karistada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Selle kindlaksmääramine, kui palju isiku väljahingatavas õhu ühes liitris on alkoholi, eeldab õhu alkoholisisalduse mõõtmist. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab juhul, kui mõõtetulemusest sõltub isiku karistamine, olema tõendatud mõõtetulemuse jälgitavus. Riigikohtu 24.04.2006 otsuse nr 3-1-1-15-06, p. 8 kohaselt saab alkoholikontsentratsiooni isiku väljahingatavas õhus tõendada väärteomenetluses ainult taadeldud alkomeetri abil. Kohus loeb süüdistatava LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud väärteoprotokolliga nr 20181007118603, tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, taatlustunnustusega nr TTRC-18/00100 ning menetlusaluse ülekuulamise protokolli. Väärteoprotokollist nr 20181007118603 nähtub, et 07.10.2018 kell 10.37 peeti Ääsmäe Haruteel, suunaga Ääsmäe-Haagri tee kinni K.D , kes juhtis mootorsõidukit Toyota Prius (reg. nr xxx) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati K.D sõiduki juhtimiselt alates 07.10.2018 kell 10.37 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et isik veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE väljatrüki kohaselt tuvastati K.D’il 07.10.2018 kell 10.44 alkoholijoove esimesel mõõtmisel 0,20 mg/l ja teisel mõõtmisel 0,21 mg/L. Lõplikuks lugemiks oli seega 0,20 mg/l ning võttes arvesse laiendmääramatust +/- 0,05 mg/l, oli K.D ’i lõplikuks mõõtetulemuseks 0,15 mg/L. Taatlustunnistuse nr TTRC-18/00100 kohaselt läbis K.D ’i alkoholijoobe tuvastamisel kasutatud tõenduslik alkomeeter kordustaatluse ning ta vastab esitatud nõuetele. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt kuulati 07.10.2018 kell 11.40 üle K.D . Kaebaja tunnistas, et juhtis mootorsõidukit Toyota Prius (reg. nr xxx) jääknähtudega ning kahetseb toime pandud tegu. Kaebaja on kaebuses märkinud, et talle ei tehtud veretesti ning seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga ja leiab, et kaebaja alkoholijoobe tuvastamine toimus Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) sätteid järgides. KorS § 38 lg 1 sätete kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Väärteoasja materjalide kohaselt on enne tõendusliku alkomeetri kasutamist kaebajale allkirja vastu tutvustatud KorS § 38 tulenevaid õigusi, sh õigus keelduda alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest. Seega ei ole kaebaja õigusi alkoholijoobe tuvastamisel rikutud ning kaebaja nõustus tõendusliku alkomeetriga kasutamisega alkoholijoobe tuvastamiseks. Samuti on kaebaja kaebuses märkinud, et talle ei võimaldatud advokaati. Kohus ei nõustu ka siin kaebaja seisukohaga. Kohus selgitab, et Väärteomenetlusseadustiku (edaspidi VTMS) § 19 lg 2 kohaselt kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoiminu tegemist. Samuti puudub kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses kohustus kutsuda täiskasvanud isikule menetlustoimingute juurde advokaat. Väärteoasja materjalide ja kaebaja ütluste kohaselt ei takistatud kaebajat kaitsjaga 4 4-18-5509 ühenduse võtmist ega kohale kutsumist. Väärteoprotokolli nr 20181007118603 tagaküljel on trükitud kujul VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning võetud ka kaebaja allkiri nende tutvustamise kohta. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.D juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas juhile lubatud alkoholi piirmäära ületades. Seega vastab K.D’i poolt toimepandud tegu LS § 224 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.
  4. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 224 lg 1 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et K.D rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tajus kaebaja enne auto rooli istumist, et tal on jääknähud. Sellele vaatamata otsustas kaebaja aga mootorsõidukiga sõitmise kasuks. Seega kaebaja teadvustas oma käitumises sisalduvat ohtu. Samuti ei rakendanud kaebaja ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks , lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis.
  5. Õigusvastasus ja süü K.D’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K.D oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud
  6. aastal. Samuti puuduvad X puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on K.D’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.D on pannud toime talle etteheidetava kuriteo LS § 224 lg 1 järgi, st mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20– 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligramm. KARISTUS LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi 5 4-18-5509 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati lõpliku mõõtetulemusena 0,15 mg/L, jäädes seega LS § 224 lg 1 sätestatud alkoholi piirmäärade vahemiku keskmisse osasse. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja pani teo toime teadlikult ja kaudse tahtlusega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Kristjan K.D’i süü jääb seega LS § 224 lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kohus lisab, et kohtuväline menetleja ei ole kohtule esitatud 06.11.2018.a kirjalikus seisukohas põhjendanud, millistest argumenditest lähtuvalt on kaebaja karistamine LS § 224 lg 1 sätestatud sanktsiooni maksimummääras õigustatud. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta kaebaja poolt väljendatud kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Väärteomaterjalidele lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebajal 3 kehtivat väärteokaristust, millest kaks on liiklusseaduse ja üks seoses ühistranspordinõuete rikkumisega, kuid kõik kolm on toime pandud mootorsõidukit juhtides. Kohus on seisukohal, et eripreventiivselt aitab rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, so 240 eurot kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Lisaks on kaebaja kaebuses märkinud, et ta on pere ülalpidaja ning tal ei ole võimalik hetkelise majandusliku seisundi tõttu trahvi maksta. Kohus leiab, et kuivõrd korraga määratud rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra, kuulub rahatrahv tasumisele ositi. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, KarS §
  7. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.