jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu D.R määruskaebus rahuldamata.
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 07.11.2011 otsusega mõisteti D.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 215 lg 2 p 1,2 – § 25 lg 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti D.R-ile 2 aastat 3 kuud vangistust. Sama maakohtu otsusega rahuldati kannatanu R.O. tsiviilhagi ning mõisteti D.R-ilt, V.D-lt ja T.D-lt solidaarselt välja kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot. Lisaks mõisteti D.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417,03 eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 85,13 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 95,87 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 5,05 eurot, kaitsja T. Massalina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153,38 eurot.
lg 3 alusel vabastati D.R osaliselt menetluskulude tasumisest ning mõisteti riigituludesse välja sundraha summas 400 eurot ja kaitsja T. Massalina poolt 27.10.2011 kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 153,38 eurot.
ja § 424 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude summa 553,80 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul ehk igakuiselt 46,15 eurot. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda. Eelnimetatud kohtuotsus jõustus 15.11.2011. 29.12.2011 saabus Viru Maakohtusse D.R taotlus menetluskulude tasumise pikendamiseks 1 aasta võrra. Taotluse kohaselt kannab D.R karistust vanglas ja ei tööta. Seega ei ole D.R võimalust tasuda menetluskulusid. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et D.R taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tugines
§-le 423 ja §-le 424 ning viitas ka VangS §-le
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud sättest tulenevalt on võimalik rahalise karistuse ja menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. D.R on taotlenud menetluskulude pikendamist 1 aasta võrra, kuna ta viibib vanglas, ei tööta ja õpib koolis. Sisuliselt tugineb D.R rahaliste vahendite puudumisele kuni tal ei ole võimalust minna tööle. Ringkonnakohus ei nõustu aga D.R viidetega rahaliste vahendite puudumisele ning põhjendab seda järgnevalt. 2.1 Esmalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ning leiab, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmine ei ole selline asjaolu, mis tingiks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise. Ringkonnakohus selgitab, et süüdimõistetu menetluskulude hüvitamise kohustus riigile kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega ning seetõttu ei ole seda mingil juhul võimalik käsitleda süüdimõistetu karistamisena rahalises mõttes. Menetluskulude hüvitamise eesmärgiks on ka riigi kulutuste vähendamine, mis on riigil tekkinud seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega. Lisaks saavad
ja § 424 järgi üksnes erandlikud asjaolud olla aluseks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, kuna reeglina tuleb süüdimõistetult 2 väljamõistetud menetluskulud tasuda
Viru Maakohtu 07.11.2011 otsusega vähendati
lg 3 alusel D.R-ilt väljamõistetavaid menetluskulusid, mõistes D.R-ilt välja 553,80 eurot. Ühtlasi määrati nimetatud menetluskulude tasumine ositi, so ühe aasta jooksul igakuiselt 46,15 eurot. Seega on maakohus, mõistes D.R-ilt välja menetluskulusid ja määrates nende tasumise ositi, sisuliselt juba arvestanud võimalusega, et D.R oleks suuteline väljamõistetud menetluskulusid tasuma, mistõttu puuduvad ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest sellised mõjuvad põhjused, mis tingiksid menetluskulude tasumise pikendamise. 2.2 Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et D.R vanglasisesest isikuarve väljavõttest nähtuvalt on alates Viru Maakohtu 07.11.2011 kohtuotsuse jõustumisest (15.11.2011) olnud D.R arvel piisavalt rahalisi vahendeid tasumaks temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid, arvestades, et D.R maksekohustus on igakuiselt 46,15 eurot. Väljavõttest nähtub, et D.R on teinud ka väljaminekuid, kuid vabakasutuskonto väljavõttel kajastuvad väljaminekud on seotud kaupluses tasumisega, mistõttu ei ole tehtud väljaminekuid võimalik ringkonnakohtu arvates pidada põhjendatud kulutusteks ning neid rahaliste vahendite olemasolu hindamisel arvesse võtta. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.